2. Juba 2000 aastat valitsevad Hiina ideoloogilisel maastikul
3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao):
• konfutsionism
• taoism
• budism
SISSEJUHATUS
https://en.wikipedia.org/
wiki/Religion_in_China
3. Hiinas levis esivanemate austamise traditsioon elu ajal
ja peale surma
Usuvad hinge jaotumist peale surma kolmeks, seega
viibib hing:
• taevas
• hauas
• nimetahvlis
Hinge pidi taevasse saatma õigete rituaalide ja
kommetega.
IDEOLOOGIA ehk MAAILMAVAADE
http://www.artline.co.nz/gallerys/mon
uments/index.php?page=1&img=7
4. Konfutsionism on tulnud ladina keelest
Kolm tähtsamat filosoofi:
Kong Fuzi - väärtustas eetikat ja humaansust
Meng Zi - juhatas inimesi valgustatuseni
Xun Zi - õpetas rituaalset käitumist
KONFUTSIONISM 1
http://worldhistoryfive.weebly.com/how-did-
confucianism-influence-chinas-government-
and-culture.html
5. • Konfutsionism on kanooniline õpetus.
• Püstitati templeid, kus sai palvetamas käia.
• Seda õpetust ei peeta religiooniks, vaid pigem
ühiskonnakorralduseks, ideoloogiaks ning
filosoofiaks.
KONFUTSIONISM 2
6. • Taoismi järgijate hulk tõusis Sõdivate riikide
perioodi ajal (475-221a. e.m.a.).
• Taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema
vaimsele arendamisele
• Taoismis üritatakse saada vabaks, targaks,
surematuks
TAOISM 1
http://www.examiner.com/ar
ticle/taoism-and-martial-arts
7. • Taoism on väga religioosne
• Taoism on usk surematusesse
• Taoism on väga tolerantne
• Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid
Jumalaid/pühakujusid.
TAOISM 2
8. BUDISM
Pärit Indiast jõudis Hiinasse 1.saj.m.a.j.
Esimene tempel oli Valge hobuse tempel.
Esimesteks jutlustajateks olid India mungad.
Budism- elu on kannatus, individuaalne.
Budismi peeti Hani dünastia ajal taoismi üheks haruks.
Budistlikud koolkonnad väidavad, et me oleme Nirvaan.as
http://www.budi
sm.org/en/node/
buddhism1
9. Huayani koolkond
• üritatakse kõike lahti seletada ja analüüsida
• pooldavad puhta maa mõistet
• meie teadvus hoiab meid reaalsuses
BUDISMI KOOLKONNAD I
10. Chani koolkond
• Põhineb mediteerimise jõusse uskumises.
• Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline.
• Võib eemaldada enda elust need, kes segavad kirgastumist
• Inimest ei tohi õpetada ta peab ise jõudma Nirvaanasse.
• Asjade üle vaidlemine ning tõe otsimine pole vajalik.
BUDISMI KOOLKONNAD II
11. Hiinas olevad õpetused ei konkureeri omavahel,
täiendavad üksteist:
• Konfutsionism - puudutab perekonna, riigi,
valitsemise ja ühiskonnakorra korraldust.
• Taoism – puudutab hinge, vaime ja maagiat.
• Budism - on hinge pääsemise, põrgu ning paradiisi ,
kloostri ning koguduse mõiste.
KOKKUVÕTE
12. Wikipedia, the free encyclopedia. Viimati külastatud
23.04.2016.
https://en.wikipedia.org/wiki/Religion_in_China#Confucianism
ReligionFacts. Viiamati külastatud 23.04.2016.
Kasutatud allikad:
http://www.religionfacts.com/
https://www.youtube.com/watch?v=-gZY4i4Kg3s
Juba 2000 aastat valitsevad Hiina ideoloogilisel maastikul 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao):
konfutsionism
taoism
budism
siiski leidub ka teiste usundite järgijaid
Zhou dünastia valitses Hiinat 4 – 3 sajandit enne meie aega.See polnud ainus dünastia oli ka teisi, kes omavahel sõdisid.
Hiinas oli umbes 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua
See polnud ainus dünastia oli ka teisi, kes omavahel sõdisid.
Hiinas levis esivanemate austamine nii eluajal kui ka peale surma
Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris.
Hinge pidi taevasse saatma õigete rituaalide ja kommetega: tuli palvetada, tuua toiduohvreid, põletada raha, et hingel millestki puudust ei oleks
Tahvli olemasolu tugevdab perekonna ühtekuuluvustunnet ning annab perekonnale kaitset ja õnnistust.
Konfutsionism’ on tulnud ladinakeelest ning pärineb 17.sajandi jesuiitidest misjonäridelt.
Maailmavaatel olid kolm tähtsamat filosoofi olid Kong Fuzi kes väärtustas eetikat ja humaansust, Meng Zi kes juhatas inimesi valgustatuseni ja Xun Zi kes õpetas rituaalset käitumist.
Konfutsionism on kanooniline õpetus, mis muutus vahepeal dogmaks. Püstitati ka templeid, kus sai palvetamas käia. Seda õpetust ei peeta religiooniks, vaid pigem ühiskonnakorralduseks, ideoloogiaks ning filosoofiaks.
Taoismi järgijate hulk tõusis Sõdivate riikide perioodi ajal.
Taoism erineb konfutsionismist selle poolest, et kui konfutsionism püüab inimesele eetilisi väärtusi õpetada ning muuta ta täiuslikuks ühiskonna ja perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks ning samuti saada ühtseks tao endaga ehk kõiksusega
Taoism on väga religioosne on rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke.
Taoism on usk surematusesse usutakse, et keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega.
Taoism on väga tolerantne ning ei väida, et on olemas ainult üks õige Jumal või usund.
Taoismis kummardadakse väga palju erinevaid Jumalaid/pühakujusid. Austatakse ka kurjategijaid, kellele ohverdatakse suitsu ja viina.
Surematuse õpetus väidab, et inimese eksistentsi/hinge saab lõputult hoida, kui keha hoida muutumatu ning hävimatuna.
Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.sajandil meie aja järgi siiditeede kaudu.
Oluline, sest seda peetakse lõpliku pääsemise ja kiire kirgastumise teeks.
Hiinas on mahajäänud budism. Esimene tempel oli Valge hobuse tempel. Esimesteks jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised.
Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu kannatus ning kõigest maisest tuleb vabaneda. Seda ei tahetud omaks võtta. Samuti on budism väga individuaalne ning seal on pääsemine iga inimese enda teha, hiinlased on aga väga perekonnakesksed ning ei huvitu ainult iseenda pääsemisest.
Muutus toimus siis, kui tõlgiti india religooni mõisteid hiina keelde, siis tekkis palju uusi mõisteid ning märke hiina keelde. Budismi peeti Hani dünastia ajal taoismi üheks haruks ning tõlkimise ajal võeti seetõttu paljud teadmata mõisted üle taoismi mõistetest. Hiljem tõlgiti need tekstid täpsemalt ümber.
Mõned budistlikud koolkonnad väidavad, et me oleme juba Nirvaanas (täielik teadmise, rahu ning vabanemise seisund), kuid meie teadvus takistab meid sinna jõudmast.
Budismi tulekuga muutusid oluliselt ka konfutsionism ja taoism ning võeti mitmeid asju budistidelt üle – näiteks mediteerimine, kloostrite rajamine, pühade tekstide kirjutamine.
Püüti ühendada kolme usundit.
Enamik usklikest hiinlastest tunnistab, et omavad segu kõigist kolmest suurreligioonist.
Huayani koolkond:
Üritatakse kõike lahti seletada ja analüüsida.
Pooldavad puhta maa mõistet.
Meie teadvus hoiab meid reaalsuses.
Boddhisattwa on see, kes on kirgastunud, vaimselt valmis, kuid kes loobub Nirvaanasse minekust.
Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele.
Chani koolkond:
India päritolu koolkond, mis põhineb mediteerimise jõusse ning selle abil kirgastumise võimalikkusesse uskumises.
Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline.
Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha.
Võib „tappa“ (eemaldada) enda elust need, kes segavad kirgastumist, ei tohi klammerduda millessegi püsivasse.
Usutakse, et inimest ei tohi õpetada ega juhatada, inimene peab ise jõudma Nirvaanasse.
Asjade üle vaidlemine ning tõe otsimine pole vajalik, sest see segab õigele teele jõudmist.
Kõik kolm õpetust mitte ei võistle omavahel, vaid täiendavad üksteist – see on ka põhjus, miks need kolm õpetust on Hiinas aastatuhandeid koos eksisteerinud.
Konfutsionism puudutab perekonna, riigi, valitsemise ja ühiskonnakorra korraldust.
Taoism puudutab hinge, vaime ja maagiat.
Budism on on hinge pääsemise, põrgu ning paradiisi , kloostri ning koguduse mõiste
