2. Miks selline nimi?
Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow
tähendab vanainglise keeles pühakut).
Millal sai Halloween alguse?
Kuigi püha nimi on kristliku päritoluga, on selle juured siiski paganlikud. Halloween usutakse alguse
saavat vanast keldi kultuuri pühast Samhainist, mil inimesed valmistusid talve tulekuks ning saatsid
ära suve. Nad uskusid, et muutuvad siis kummitusteks, nõidadeks ja vaimudeks. Halloween on
teisisõnu hingedeaeg.
Miks tähistatakse Halloweeni?
Halloweeniks loetakse ööd vastu 1. novembrit. Usutakse, et piir reaalse maailma ja surnute ilma
vahel on siis kõige pisem ning kadunukesed tulevad omakseid vaatama. See aeg ongi pühendatud
kadunud hingedele.
Kuidas tähistatakse Halloweeni?
Halloweeni ajal riietuvad lapsed (aga ka täiskasvanud) kartust äratavatesse kostüümidesse ning
katavad näod maski või grimmiga. Sellistena käiakse teiste kodude uste taga head-paremat nõudmas
küsimusega: „Komm või pomm?“ (Trick-or-threat?) Kui perel pole neile midagi anda, tehakse mõni
vemp, mis ei pruugi eriti meeldiv olla. Kuid hea on ju teha-maskide tagant ei pruugita ju kedagi ära
tunda. Selline traditsioon sarnaneb Eesti mardi-ja kadripäevaga.
Sümbolid
Halloweeni põhisümboleiks on kõrvits, nahkhiired, vaimud, küünlad ja kõik muu, mis kõhedust
tekitab. Tuntuim on siiski seest tühjaks uuristatud kõrvits, millele on lõigatud irvitav nägu ja mille
sees hõõgub küünal. Algselt kasutati kõrvitsate asemel kaalikaid.
Kuidas tähistatakse Halloweeni Ameerikas?
Ameerikas tõrjus halloween, mille iiri emigrandid olid sinna viinud, kõrvale pühakutepäeva ja
hingedepäeva, lisandus mitmeid ilmalikke tavasid. Lapsed ja nende vanemad hakkasid ringi liikuma.
Populaarsed on maskeraadid, viimastel kümnenditel on halloween'iga seotud kogu oktoobrikuu nagu
detsember kulub jõuludele. Ameerikas kuuluvad tähtpäeva juurde hirmufilmid, kummitusmajad,
kummitusjutud, ennustamine. Rikkaliku kombestiku, populaarsuse ja kulutuste poolest jääb see päev
maha üksnes jõuludest. Alates 1950. aastast koguvad paljude koolide lapsed halloween'i ajal raha
ÜRO lastefondi jaoks.
Kuidas tähistatakse Halloweeni Euroopa riikides?
Inglismaal hakati halloween'i vaimude, nõidade ja haldjate liikumise pühana tähistama 19. sajandil,
ilmselt tookord levinud rahvusliku romantismi mõjul. Tõeliselt populaarseks muutus see tähtpäev aga
20. sajandil, täpsemalt alles 1980. aastatel, tänu meedia survele ja tutvustavatele artiklitele.
Tähtpäev sobis oma iidsete joonte poolest hästi ka paganlikele liikumistele, mistõttu see on wicca ja
teiste uuspaganlike liikumiste jaoks oluline tähtpäev. Kiriklikud ringkonnad olid seevastu karmilt
3. päeva tähistamise vastu, sest neile ei meeldinud nõiad ja vaimud, kellest palju räägiti, samuti lõbus
pillerkaar tähtsa päeva laupäeval.
J. simpsoni teatel oli halloween algselt populaarne eeskätt Inglismaa põhja- ja lääneosas ja tähtis
eeskätt tulevase ennustamisel. Levinum oli pähklitega ennustamine - neile pandi enda ja armsama
nimi ja asetati nad kõrvuti tulle – sellest, mis nendega edasi juhtus, järeldati tulevikku. Selle päeva
õhtut on nimetatud ka pähklipurustamise õhtuks. Sel ja järgmistel öödel pandi midagi padja alla, et
näha unes armsamat.
Šotimaal käivad lapsed perest peresse, on pidude, maskeerimise ning tembutamise aeg. 1980.
aastatest müüakse poodides maske ja nõiamütse, lapsed liiguvad salme lugedes ja kommi küsides
maskeeritult ringi.
Kasutatud lingid:
http://www.halloweenhistory.org/
http://et.wikipedia.org/wiki/Halloween
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php
