2. EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 27 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.
EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel
kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida.
Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki –
Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et
saavutada oma täielik potentsiaal.
Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist
keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal.
EL on poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elutaseme tõusule ning võtnud kasutusele ühtse Euroopa
valuuta. Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida enamusel Euroopa territooriumil. Samuti
on teistes riikides elamine ja töötamine muutunud Euroopas palju lihtsamaks.
EL tugineb õigusriigi põhimõttele. See tähendab, et kogu oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud
vabatahtlikult ja demokraatlikult. Sellised siduvad lepingud määravad ELi eesmärgid paljudes tegevusvaldkondades.
ELi üks peamisi eesmärke on edendada inimõigusi nii organisatsiooni sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Inimväärikus, vabadus,
demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine on ELi põhiväärtused. Alates Lissaboni lepingu allkirjastamisest 2009. aastal on
kõik need mõisted koondatud ühtsesse dokumenti - ELi põhiõiguste hartasse. ELi institutsioonid on õiguslikult kohustatud seda järgima.
Sama kehtib ka liikmesriikide valitsuste kohta alati, kui nad rakendavad ELi õigust.
Ühtne turg on ELi peamine majanduslik eestvedaja, mis võimaldab enamuse kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist.
Oluline on arendada seda tohutut ressurssi niimoodi, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu.
Jätkuva laienemise tingimustes keskendub EL oma haldusinstitutsioonide muutmisele läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.
Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning liikmesriikide parlamentidele on antud rohkem ülesandeid koostöös
Euroopa institutsioonidega. Euroopa kodanikel on omakorda varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitika kujundamises.
http://europa.eu/about-eu/index_et.htm
3. 1. Mis on Euroopa Liit?
2. Mis on ELi peamine majanduslik eestvedaja?
3. Tänu millele Euroopa Liidu liikmesriikide vahel
saavad inimesed vabalt reisida?
4. 1. Nimeta kõik Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonid.
2. Otsi välja sellise mehe nagu Siim Kallas ning kirjuta
mida ta ei tohi teha olles Euroopa Komisjoni volinik.
Kirjuta juurde ka paar Euroopa Komisjoni ülesannet.
3. Kas Europarlament saab osaleda välis- ning
julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel?Jah/Ei
5. 1. Mida sümboliseerivad tähed Euroopa lipul?
2. Kes see on?
3. Kas selle lipu all olev riik on Eli liikmesriik?
Sind aitab: http://europa.eu/about-eu/index_et.htm
6. Tee link lahti, vaata filmi ning vasta küsimustele.
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=714
1. Millist Euroopa Liitu me soovime Andrus Ansipi
sõnul?
2. Milles väljendub liikmesriikide solidaarsus?