Ettekanne koolikiusamisest

1. Koolikiusamisest
Ingel Lilienberg
koolipsühholoog

2. Kuidas toetada last traagiliste
sündmuste korral
• Kui laps tahab rääkida, siis kuulake, olge
olemas, võtke aega.
• Halbadest sündmustest ja tunnetest
rääkimine ei tee enesetunnet halvemaks, vaid
teeb südame kergemaks. Jagatud ja
väljaräägitud mure ja hirm on väiksemad.
• Püüa ise olla rahulik

3. • Suuremad lapsed tahavad arutada, väiksemad
küsida
• Arutage, kes saab aidata, kui lapsel või tema
kaaslasel on mure-nii koolis kui kodus.
• Poisid väljendavad tundeid kaudselt, läbi
tegevuse, avanevad vahel rohkem isale,
vanaisale, onule.

4. Kiusamine meie koolis-
kas ja kui palju?
• Küsitlus 6.-9. klasside õpilaste seas
• Mis on kiusamine? Millist kiusamist oled
näinud? Kuidas hindad suhteid oma klassis?
-Paremad kui eelmisel aastal, järjest paremaks
läheb

5. Kuidas hindad oma klassi õpilaste
suhteid sellel õppeaastal?
väga hea
hea
keskmine, normaalne
mitte eriti hea

6. Mida peaks tegema, et kiusamist
lõpetada?
• Rääkida kodus vanematele, ka kiusaja
vanematele
• Peaks pöörduma kohe õpetaja või korrapidaja
poole
• Rääkida kiusajatega ja lahendada arusaamatus
• Rääkima omavahel, rahunema, kiusaja peaks
vabandama
• Peaksime tegema rohkem ühiseid töid
• „Mitte võtta südamesse kiusamist ja öelda
õpetajale ja emale.“

7. Kui laps räägib, et tal oli tüli/teda kiusati
• Kuula
• Aita analüüsida, näha asja ka teise lapse vaatenurgast
-mida ta võis mõelda sellega, kui ta nii ütles?
-kas see oli suunatud sulle?
-mida see sõna tähendab?
• Aita leida teisi võimalikke seletusi
-teine laps tahtis temaga suhelda/mängida
-otsis tähelepanu,
-meeldib talle?
-tal oli endal midagi halvasti läinud

8. • Mida laps ise tahtis?
-et teine lõpetaks oma käitumise
-et teised ta mängu võtaks
-rahu saada
…
• Mida oleks võinud paremini teha? Mis oleks
olnud parem lahendus?

9. • Kui Teile tundub, et laps tunneb ennast klassis
halvasti
klassijuhataja,
sotsiaalpedagoog,
psühholoog