7 asja, midakirjadit kirjutades meeles peaks pidama
Alusta algusest.
Mitte eel-eel-eelloost. Kolmveerandi kirjandite juures võiks esimesed kolm lõiku maha tõmmata ning
tekst muutuks märksa arusaadavamaks.
Ole täpne.
Sõnade mõni/mõned, paljud, suur oma, enamik, hiljuti, sageli, alati harva, tihti, mõnikord, vahel,
mitmes kohas, mitmel viisil jne juures mõtle, kas sa kasutad neid sellepärast, et ei tea, kuidas täpselt
on, või pole täpsustamine tõepoolest vajalik. Täpsus ei tähenda, et iga koht, ajahetk ja osaleja peavad
kirja saama – jah, on olukordi, kus see pole vajalik, ja on olukordi, kus see hakkab häirima, tõmmates
tähelepanu arutelu tuumalt kõrvale.
Ära hinda oma üldistusvõimet üle.
See käib eelkõige sõna „inimene“ kasutamise kohta. Maakeral elab üle 7 miljardi inimese, sulle on kul-
tuuriliselt päris lähedased ainult miljon inimest. Usu, sa ei suuda ette kujutada kõiki kultuure ja inimesi.
Ära alahinda lugejat.
Mõtle, kas see, mida sa kirja oled pannud (eriti esimestes lõikudes) on ikka see, mida lugeja ei tea, mida
ta teadma peaks või mille puhul ta võib oletada, et sina seda ei tea?
Too näiteid.
Selle asemel et kirjutada „paljud inimesed arvavad tihti, et pole teiste vastu piisavalt head“ võiksid
kirjutada „minu vanem õde arvab, et suudab kõige rohkem head teha sellega, kui läheb Aafrikasse
näljahädalistele humanitaarabi andma“.
Räägi endast.
Pea meeles: kirjanduslikest, ühiskondlikest, poliitilistest ja mitmest muustki asjast teavad lugejad sinust
rohkem ning sa üksnes reedad, kui lünklikud sinu enda teadmised on. (Seda on raske uskuda, ma tean,
aga tõepoolest – kaheksateistaastase jaoks on maailmas veel väga palju avastamata tõdesid.) Aga on
vähemalt üks asi, mida sina tunned lugejast paremini, ja see oled sina ise. Sinu mõtted, tõekspidamised,
sõbrad, kombed, unistused, probleemid. Ära jäta seda kasutamata.
Väldi riskantseid teooriaid.
Ennekõike käib see igasuguste alternatiivsete, teaduslikult tõestamata teooriate kohta – tšakratest ja
auradest alustades ning imeliste tervendajatega lõpetades. Jah, Eestis on Euroopas kõige rohkem
inimesi, kes usuvad „millessegi“ ning nende uskujate seas on naisi rohkem kui mehi ja kõrgharidusega
inimesi rohkem kui madalama haridusega ning on vägagi võimalik, et sinu lugeja kuulub nende hulka,
aga kui see nii pole, siis on pahasti. Meie haridussüsteem on üles ehitatud siiski teadusel põhinevatele
teooriatele ning seda peavad tunnistama ka „uskujad“; vastupidi see seos aga ei tööta.
