SlideShare a Scribd company logo
1 of 16
Priit Haavapuu
Vahelduvtõukeline kahesammuline
klassikatehnika
Ajalugu
Kaasaegne suusatamine
sai alguse 19. sajandil
Telemarki maakonnnas
, kuid Nordlandi
maakonnast Rodoyˇst
leitud iidne kaljujoonis
näitab, et norralased
kasutasid suuski juba
4000 aastat tagasi. Huvi
suustamise kui spordi
vastu tärkas taas 1870 .
Ja 1880. aastatel.
Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika
Käed ja suusakepid
 Käed liiguvad eest taha.
 Samas vaba käsi liigub ette õla kõrgusele.
 Tõukekäe tahaliikumise piir on kui käsi ja kepp
jäävad ühele joonele
 Keplöök toimub tugi jala suusasaapa nina juures.
 Jälgida, et liigutused oleks sujuvad.
Suusad ja jalad.
 Keha raskus kantakse igal sammul ette liikuva
jalale.
 Libisemine peab toimuma tugijalal ja püüda sellel
libiseda.
 Jalatõuge algab jalatallast ja liigub päkani
 Vabajalg liigub taha
Libisammmu harjutamine
 Hästi on näha, et
keha raskus kese on
tugijalal. Samas aga
tõukeks
valmistuv(vasak) käsi
ei tuõuse õlast
kõrgemale, tõke
lõpufaasis
olev(parem) käsi on
üheljoonel vabajalaga
, kehaga ja peaga.
Edasi ainult kepid
appi 
Antud pildi juures on näha kuidas käed liiguv
edasi tagasi ei ületata keha vertikaaltelge.
Kogu energia on suunatud edasi liikumisele.
Stiili näiteid
 Tõukepainde asend mis
iseloomustab ülimalt hästi
jalgade ja käte
liikumise sünkroonsus.
Siinne pilt on kinnituseks
heale tehnilisele
sooritusele, kuna käed ja
jalad kohtuvad
samaaegselt, mis
tähendab , et liigutused on
sünkroonis ja tõuke ning
hoo ajastatus on väga hea.
Iseloomulik on ka sääre ja
kerekalde nurga samasus
ning on saavutatud n.ö.
aktiivasend
ettesuunaliseks
liikumiseks.
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
 Tõuke lõpetanud
jalg - kere- pea on
samal sirgel.
Vabakäsi ( parem)
on lõpetanud
etteliikumise ja
alustab kepitõuget.
Tõukekäsi ( vasak)
on lõpetanud
kepitõuke ja
alustab
lõdvestatult ette
Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
Andrus Veerpalu
Sellelgi pildil on hästi näha kus jalg, käsi ,suusakepp ja kere on kõik ühle
joonel.
Õppe videod
 https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1P
c&feature=player_embedded
 http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika-
vol1.html
Abiks harjutamisel!
 Jalataldu mööda põrandat lohistades keharaskus
sujuvalt eesolevale jalale
 Kõnd vetrumisega; sirutamisel jälgi(keharaskus
ühel jalal), et ette liiguks ka puus. Soorita
harjutust koos käte vahelduva liikumisega.
 Suuskadel alustades proovi keppe mitte
kasutada, et tekiks tõukamise ja libimise
tunnetus.
 Seejärel võta kepid ja lase alguses keppidel
lohiseda lumel.
 Järk-järgult mine üle keppidega tõukamisele,
lisades sammu pikkust ja hoogsust.
Kontroll küsimused
 Kas vabajalg on sirge tõuke lõpus?
 Kas käed on õigel kõrgusel?
 Kas saapa nina on nähe tugijalal?
 Kas oled täistallal?
 Kuidas asetsevad käed ja keppid
keha suhtes?
Fakte ajaloost
 1767 esimene suusatamis võistlus
Kristianisa( pragune Oslo)
 1924 aastast taliolümpiamängude
kavas.
 1980 aastani tunti ainult
klassikatehnikat
 1987 aastast eraldi sõiduviisid
klassika ja uisusamm.
Eesti Suusatamine
 Laialdamaselt hakati harrastama peale I
maailmasõda.
 1921 esimesed Eesi MV, Tartus
Emajõel.
 1923 esimene Eesti MV naiste seas.
 1929 esimene Eesti MV murdmaa
suustamises
 1938 esimen Eestlane MM-il, Lahtis
 1936 osales esmakordselt Eesti
suustaja Tali OM
Aitäh kuulamast!
Kasutatud kirjandus
 http://www.slideshare.net/WakeUpAndTrain/suusatam
ine-sander-kuusk
 http://kaarelzilmer.tumblr.com/archive
 http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
 https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1Pc&fe
ature=player_embedded
 http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika-
vol1.html
 https://www.google.fi/search?q=suusatajad&espv=2&
biw=1280&bih=709&source=lnms&tbm=isch&sa=X&e
i=ai9_VLSJN4eiyAP1gYHYDw&ved=0CAcQ_AUoAg#
tbm=isch&q=klassikaline+suustamine&imgdii=_

More Related Content

What's hot

Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosadsilja19
 
Pildi kirjeldamine.plaan
Pildi kirjeldamine.plaanPildi kirjeldamine.plaan
Pildi kirjeldamine.plaanJelenaSmirnova
 
H sõna algul
H sõna algulH sõna algul
H sõna algulPille R
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilledsirle66
 
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Katri Mirski Heinma
 
Eesti rahvapillid
Eesti rahvapillidEesti rahvapillid
Eesti rahvapillidkadirinaldo
 
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiivAlina Smirnova
 
Kirja osad (väga lihtsalt)
Kirja osad (väga lihtsalt)Kirja osad (väga lihtsalt)
Kirja osad (väga lihtsalt)OLEtark
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
LihavõttedAnna K
 
Vastlapäev
VastlapäevVastlapäev
VastlapäevAnna K
 
Tervis minu heaolu minu tervis
Tervis  minu heaolu minu tervisTervis  minu heaolu minu tervis
Tervis minu heaolu minu tervisalinasmir
 
Kes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund PptKes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund Pptslaasma
 
Kuidas kirja kirjutada?
Kuidas kirja kirjutada?Kuidas kirja kirjutada?
Kuidas kirja kirjutada?JelenaSmirnova
 
Naeris
NaerisNaeris
NaerisKatrin
 

What's hot (20)

Linnu kehaosad
Linnu kehaosadLinnu kehaosad
Linnu kehaosad
 
Pildi kirjeldamine.plaan
Pildi kirjeldamine.plaanPildi kirjeldamine.plaan
Pildi kirjeldamine.plaan
 
Koduloomad
KoduloomadKoduloomad
Koduloomad
 
H sõna algul
H sõna algulH sõna algul
H sõna algul
 
Kevadlilled
KevadlilledKevadlilled
Kevadlilled
 
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
 
Valmid
ValmidValmid
Valmid
 
Eesti rahvapillid
Eesti rahvapillidEesti rahvapillid
Eesti rahvapillid
 
Silbitamine
SilbitamineSilbitamine
Silbitamine
 
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
7.с klass tarkus tuleb tasapisi grammatika_ma- ja da- infinitiiv
 
Kirja osad (väga lihtsalt)
Kirja osad (väga lihtsalt)Kirja osad (väga lihtsalt)
Kirja osad (väga lihtsalt)
 
Lihavõtted
LihavõttedLihavõtted
Lihavõtted
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Vastlapäev
VastlapäevVastlapäev
Vastlapäev
 
Tervis minu heaolu minu tervis
Tervis  minu heaolu minu tervisTervis  minu heaolu minu tervis
Tervis minu heaolu minu tervis
 
Puu kõrguse mõõtmine
Puu kõrguse mõõtminePuu kõrguse mõõtmine
Puu kõrguse mõõtmine
 
Kes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund PptKes Magavad Talveund Ppt
Kes Magavad Talveund Ppt
 
Mardipaev
MardipaevMardipaev
Mardipaev
 
Kuidas kirja kirjutada?
Kuidas kirja kirjutada?Kuidas kirja kirjutada?
Kuidas kirja kirjutada?
 
Naeris
NaerisNaeris
Naeris
 

Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika

  • 2. Ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnnas , kuid Nordlandi maakonnast Rodoyˇst leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suustamise kui spordi vastu tärkas taas 1870 . Ja 1880. aastatel.
  • 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline klassikatehnika Käed ja suusakepid  Käed liiguvad eest taha.  Samas vaba käsi liigub ette õla kõrgusele.  Tõukekäe tahaliikumise piir on kui käsi ja kepp jäävad ühele joonele  Keplöök toimub tugi jala suusasaapa nina juures.  Jälgida, et liigutused oleks sujuvad.
  • 4. Suusad ja jalad.  Keha raskus kantakse igal sammul ette liikuva jalale.  Libisemine peab toimuma tugijalal ja püüda sellel libiseda.  Jalatõuge algab jalatallast ja liigub päkani  Vabajalg liigub taha
  • 5. Libisammmu harjutamine  Hästi on näha, et keha raskus kese on tugijalal. Samas aga tõukeks valmistuv(vasak) käsi ei tuõuse õlast kõrgemale, tõke lõpufaasis olev(parem) käsi on üheljoonel vabajalaga , kehaga ja peaga. Edasi ainult kepid appi 
  • 6. Antud pildi juures on näha kuidas käed liiguv edasi tagasi ei ületata keha vertikaaltelge. Kogu energia on suunatud edasi liikumisele.
  • 7. Stiili näiteid  Tõukepainde asend mis iseloomustab ülimalt hästi jalgade ja käte liikumise sünkroonsus. Siinne pilt on kinnituseks heale tehnilisele sooritusele, kuna käed ja jalad kohtuvad samaaegselt, mis tähendab , et liigutused on sünkroonis ja tõuke ning hoo ajastatus on väga hea. Iseloomulik on ka sääre ja kerekalde nurga samasus ning on saavutatud n.ö. aktiivasend ettesuunaliseks liikumiseks. Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
  • 8.  Tõuke lõpetanud jalg - kere- pea on samal sirgel. Vabakäsi ( parem) on lõpetanud etteliikumise ja alustab kepitõuget. Tõukekäsi ( vasak) on lõpetanud kepitõuke ja alustab lõdvestatult ette Odd- Björn Hjelmeset (NOR)
  • 9. Andrus Veerpalu Sellelgi pildil on hästi näha kus jalg, käsi ,suusakepp ja kere on kõik ühle joonel.
  • 10. Õppe videod  https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1P c&feature=player_embedded  http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika- vol1.html
  • 11. Abiks harjutamisel!  Jalataldu mööda põrandat lohistades keharaskus sujuvalt eesolevale jalale  Kõnd vetrumisega; sirutamisel jälgi(keharaskus ühel jalal), et ette liiguks ka puus. Soorita harjutust koos käte vahelduva liikumisega.  Suuskadel alustades proovi keppe mitte kasutada, et tekiks tõukamise ja libimise tunnetus.  Seejärel võta kepid ja lase alguses keppidel lohiseda lumel.  Järk-järgult mine üle keppidega tõukamisele, lisades sammu pikkust ja hoogsust.
  • 12. Kontroll küsimused  Kas vabajalg on sirge tõuke lõpus?  Kas käed on õigel kõrgusel?  Kas saapa nina on nähe tugijalal?  Kas oled täistallal?  Kuidas asetsevad käed ja keppid keha suhtes?
  • 13. Fakte ajaloost  1767 esimene suusatamis võistlus Kristianisa( pragune Oslo)  1924 aastast taliolümpiamängude kavas.  1980 aastani tunti ainult klassikatehnikat  1987 aastast eraldi sõiduviisid klassika ja uisusamm.
  • 14. Eesti Suusatamine  Laialdamaselt hakati harrastama peale I maailmasõda.  1921 esimesed Eesi MV, Tartus Emajõel.  1923 esimene Eesti MV naiste seas.  1929 esimene Eesti MV murdmaa suustamises  1938 esimen Eestlane MM-il, Lahtis  1936 osales esmakordselt Eesti suustaja Tali OM
  • 16. Kasutatud kirjandus  http://www.slideshare.net/WakeUpAndTrain/suusatam ine-sander-kuusk  http://kaarelzilmer.tumblr.com/archive  http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine  https://www.youtube.com/watch?v=sNS21_eU1Pc&fe ature=player_embedded  http://priitailt.blogspot.fi/2010/02/klassika-tehnika- vol1.html  https://www.google.fi/search?q=suusatajad&espv=2& biw=1280&bih=709&source=lnms&tbm=isch&sa=X&e i=ai9_VLSJN4eiyAP1gYHYDw&ved=0CAcQ_AUoAg# tbm=isch&q=klassikaline+suustamine&imgdii=_

Editor's Notes

  1. Sisse juhatusekes: Antud suusatehnika on kõige tavalisem suuskadel liikumis viis. Liigutuste rütm sarnaneb paljuski tavalisele kõnnile kus astumislet minnakse üle libisemisele. Õpetamist alustagi sõna sõnalt tehnika nimest lähtuvalt. Sama töö nagu käimisel. Vaba kätt ei tohi liiga kõrgele tõsta ja tõuke kät liiga taha pilduda. Oluline on veel, et käed ei läheks risti keha teljega, et liikumine oleks sirgjooneline liikumis suuna suhtes.
  2. Õpetamis alust ilma keppideta, kergel alla mäge rajal ja hiljem tasasel. Seda moodi opitakse tõukama ja saadakse tunnetus edasi libisemisel 1.Millel toimub ka libisemine. 2.Sõidu asend olgu kõrgem ja nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliiguusi 4. Suusanina jääb jälge. Jalg, kere ja pea jäävad samale joonele.
  3. Slide show peab tööle panema ja siis aadressil klikates on võimalik videosid vaadata!
  4. 2. Mis oli ka simesene tali OM, samal ajal loodi ka FIS- rahvusvaheline suusafödertsioon, kuupäevaks 2 veebruar. 3. Esimesena kasutas uisku Bill Koch 4. Tähendab seda, et osa distantse sõidetakse uisusammuga ja osa klassika tehnikaga.
  5. 2. Distants oli 25km. 3. Viljandi järvel, distants 3km 6. Kelleks oli Vello Kaaristo(Vassili Krassikov), 18km tuli 30. ja suusamaratonis 23.