2. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse
sarnase ilmavaatega inimeste ühendust,
mis taotleb riigijuhtimise võimu
demokraatlikel valimistel.
Erakond on valimisõitluse agentuur, mille
eesmärgiks on koondada teatud
sotsiaalsete gruppide huve ja
propageerida valijate hulgas oma
ühiskonna programmi
3. Teoreetikud on toonud välja 3 võimalust:
1) erakond tekib mingi institutsiooni sees, nt
parlament. Algul tekib lokaalse ühiste
eesmärkidega ning taustaga rühmitus, kes soovib
tagasi valitud saada. Eestis on niimoodi tekkinud
valitsuses Koonderakond, parlamendis samaaliit.
2) tekib uus riik või toimub põhjalik režiimi
muutumine. Nt enamus Eesti parteidest, va
viimasel ajal tekkinud.
3) ühiskonna arenedes tekivad võimalused ja
tingimused erakondade arengu tekkeks, nt rahva
hariduse tõus, integratsioon, linnastumine jne.
4. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda
iseloomustab võimupartei paljusus
Erakondade eesmärk on nõudmiste
realiseerimine poliitikas
Erakonna põhidokumenti, milles on
esitatud ideoloogiline orientatsioon ning
nägemus ühiskonna arendamisest
nimetatakse valimisprogrammiks
5. Vähemalt 18 aastane teovõimeline Eesti
kodanik või EL kodanik, kes elab põsivalt
Eestis
Erakonna ei tohi kuuluda õiguskantsler ja
tema nõunik, riigikontrolör, riigikontrolli
peakontrolör, kohtunikd, prokurörid,
politseiametnikud, kaitseväelased,
president
6. Peab olema
› Vähemalt 1000 liiget
› Põhikiri
› programm
8. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada
sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist.
Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga
ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja
majandusliku heaolu eest.
Tsentrismi iseloomustab püüd liita valjaskonnas
populaarsemaid ideid.
Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk:
minimaalne riik, vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine
majandusse.
Eristada saab ka vasak- ja paremtsentrit. Kui vasaktsentrit
iseloomustab majandusküsimustes püüd segamajanduse
poole, siis paremtsentrismi iseloomustab tüüpiliselt suund
traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole.
9. Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud
Vasakpartei
Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tsentrism: Keskerakond
Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit,
Iseseisvuspartei
Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit,
Reformierakond
Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad
ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt
väljaspoole ja toovad juurde
keskkonnamõõtme.