2. William Morris ja Arts and Crafts liikumine William Morrise lähtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse kriitika. Morrise seisukohad olid järgmised: 1)kunsti olemus on sotsiaalne; 2)kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitteüksnes varakale eliidile; 3)kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonna liikmetele ja tema objekstiks peab olema kogu keskkonna mõjutamine; 4)kunst peab olema “tõene” ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla. Arts and Craft Movement fundamentaalseks tõeks oli veendumus, et “ kogu kunstide juured ja baas peituvad käsitöös”.
3. Arts and Crafts`i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus: propageerides käsitööd ja kvaliteeti ning ka teostades nende nõuete järgi kavandatud asju, peeti kinni küll oma kunstnikukreedost, kuid odavusest ja igaüheni jõudmisest polnud juttugi. Mööbel oli raskepärane ja toekas,nikerdornamentiga, mis oli samuti gootipäraselt lamereljeefne ja arabeskne Kõik oli vaba ja liialdusteta, ning just seda ausust ja moraalsust Morris oma töödes taotleski.
12. Historitsism Eestis Manufaktuuride asemel tulid vabrikud, 1870 avatud raudtee tagas kaupade kiire ringluse. 19. sajandi jooksul ületati Eestis nagu ka mujal Euroopas maitsetõrge mitteklassikalise arhitektuuri vastu.Protsess oli alanud juba 18. sajandi lõpul klassitsismi sees ja 1830.aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur levima nii mõisaarhitektuuris kui ka kiiresti kasvavates linnades. Omaette rolli mängis historitsism, eriti neogootika.
13. Esimeseks historitstlikuks uus- stiiliks sai Eestis neogootika, mida rakendati Tartu toomkiriku varemete kohandamisel ülikooli raamatukoguks ja Tallinna Oleviste kiriku taastamisel pärast 1820. aasta tulekahju. Teise historistlik stiilina tuli 1840. aastal neorenessanss. Neorenessanss tuli, et jääda, ning sai enamiku uute üürimajade stiiliks kõigis Eesti linnades.
14. Niisama mitmekesine kui arhitektuuripildi osas, oli 19. sajand ka interjööri ja mööblistiilide osas. Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena. Lisaks mööblile leidus interjööris palju muudki: küllusliku draperiiga ja mõnikord vitraažiga aknaid ja vaheuksi, toataimi, raamitud fotosi ja pilte, pisiskulptuure ja linnu- ja loomatopiseid. Levis komme kujundada ruume erinevas stiilis.
15. Ka mööblis ilmneb stiililine mitmekesisus väga hästi ning demonstreerib kõike seda, mis oli omane tollasele Euroopale: neostiilid pisut liialdavad, võrreldes algupärandiga- eriti torkab see silma neorokokoomööbli puhul, millies stiili kurvatuursus on viidud maksimumini, ja neobarokis, kus dekoorikuhjatus- ja lopsakus ületab kõik piirid.
19. Konstruktiivne ratsionalism Ameerika ühendriikides 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. šeikerite stiil Juba enne 1850. aastaid kasutati Ameerika arhitektuuris mehaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest. Konstruktsioon võimaldas majadel kasvada kõrgusesse ja luua nii suure avaga ruume kui vajalikuks peeti. Stiililt olid majad veel historitsistlikud: nad kasutasid sama arhitektuurikeelt mis madalamad majad, korruseid oli lihtsalt rohkem.
23. Frank Lloyd Wrighti arhitektuur ja mööbel Oma arhitektuuri nimetas Wright õpetaja Sullivani ideid kasutades “orgaaniliseks arhitektuuriks”, rõhutades selle väljakasvamist loodusest, mitte ajaloost. Et ruumi maksimaalselt ära kasutada ei kavandanud ta traditsioonilist katvat lage, vaid jättis katusekonstruktsiooni avatuks, tekitates nõnda nn. katuslae. Wright julges siseruumides samu materjale mida väljaski, nii tõi ta tellise ja loodusliku kivi ja kombineeris neid krohvseinte ja puupaneelidega.
24. Tema seisukoht oli, et mööbel peab arhitektuuriga kokku sulama ja orgaaniliselt sellega liituma, et tekitada lihtsus ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkujulist vormi. Wrighti enda kujundatud mööbel oli väga lihtne geomeetriliselt kuubiliste vormidega.
28. šeikrid Tegemist oli Inglismalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann- Lee juhitud protestantliku kveekerite sektiga. Šeikerid uskusid, et usin töö toob õnnistuse ja seeläbi maapealse paradiisi. Kuigi mööblit valmistati esialgu vaid enda tarbeks, sai sellest 19, sajandi teisel poolel kommuunide põhiline sissetulekuallikas.
29. Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mis meenutasid 18. sajandi talupojatooli. Tooli põhitunnuseks on sirge, “redeliks” kujundatud leen. Põhimõtteliselt samasugused tehti ka kiiktooli, lastetooli ning käetugedega tooli.
30. Tooli lihtsus peegeldab kogu šeikerite majapidamise lihtsust: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingisuguste kaunistusteta. Mööblit oli valgeks lubjatud tubades vähe, selle vorm eitas igasugust muagavust, näiteks puudus polstermööbel.
32. Juugendstiil 19. sajandi arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uuenemine. Seda tähistab historitsismi domineerimise lõpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili- tekkimine. Ka juugendi puhul ei saa kõnelda kui mingist ühtsest Euroopa stiilist, vaid paljudest erinevatest stiilivariantidest, millele peaaegu igas Euroopa keeles oli oma vaste.
33. Juugendil oli eri maades palju ühisjooni, kuigi puudus üks ja ainus kõigi poolt aksepteeritud teooria. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendlik plaaniehitus eelistas koonduda kontsentriliselt ühe suurema ruumi ümber. Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus. Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit tema algus aegadel “vihmaussistiiliks”.
34. Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses: juugend armastas looduslikke kive( graniiti, põllukive, tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul, nii sees kui väljas. Dekoorimotiivid laenati nii floorast kui faunast. Floora ja fauna n.- ö venitatud vormiga motiivide eelistamine aitas rõhutada veel ühte juugendi taotlust- rõhutada vertikaali.
35. Oma totaalsusetaotluses oli juugend sarnane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus aga rokokood ja andsid tunnistust kaasaegse prerafaeliitide koolkonna mõjust. Inspireerivaks olid kindlasti Jaapani kunst ja arhitektuur. Nagu mainitud oli Juugendarhitektuuris eksterjööris ja interjööris ühtsus programmiline, sest mõlemad osa tervikust ja lähtusid seetõttu samadest “moodustumise” põhimõtetest.
36. Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntud võtteid: seinamaalingut, sisseehitatud mööblit, mosaiiki, vitraaži, kõiki ruume läbivaid värve ja materjale. Mööbli paigutus ruumides oli vaba, asümeetriline ja kogumulje maalilisust arvestav. Mööbli kujundamisel tuli lähtuda ruumist, kuid ühtlasi oli iga ese omakorda kunstide sünteesi kandjaks.
37. Juugendile on omased voogavad, kurvilised ja ka virvendavad jooned. Kord on on need agressiivsed, kord aga delikaatsed. Näiteks heaks näiteks on Hispaania arhitekt Antoni Gaudi (1852 – 1926) looming.
38. Juugendi stiilid Juugendis võib eristada enam- vähem kahte üheaegset suunda: dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit. Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusel ja originaalsusel siis, on mõlema suuna ilmnemist võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu.
39. Belgia Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. Ruumide klaasustele on kujundatudjuugendlik maasvärk. Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega- kurvatuurid korduvad kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põrandaparketil. Belgia juugendmööbli kujundate hulka kuulub ka Gustave Serrurier- Bovy, kellel oli Liegeis pood ja kes tavatses seal müüa William Morrise disainitud kangaid ja tapeete.
41. Prantsusmaa Tõelise õitsengu saavutas dekoratiivne juugend Prantsusmaal. Üheks keskuseks oli Pariis ja sealseks esimeseks meistriks oli Hector Guimard. Guimard disainis kõike, alates majadest kuni mööblini. Guimardi mööbel oli vóogavajooneline ja vormilt vaba. Pariisi teiseks juugendstiilikujundajaks oli Rene Lalique, kelle erialaks oli juveelid ja klaas- sealjuures valgustid.
47. Dekoratiivse juugendi teine pealinn Prantsusmaal oli Nancy ning seal tegutsenud rühma kujundajaid kutsutaksegi Nancy koolkonnaks. Koolkonna juhtisikud olid Emile Galle ja Louis Majorelle, liikmeteks vennad Daumid ja Emile Victor Prouve. Emile Galle alustas ühe Euroopa suurima klaasnõude vabriku omanikuna, ta kavandas ise selle toodangu. Teisest nancy`lasest Louis Majorelle`ist sai sajandivahetuse Euroopa suurim juugendmööbli tootja. Müük edenes hästi hoolimata sellest, et tegemist oli luksusliku käsitsi tehtud mööbliga.
48. Hanging cabinet, ca. 1890ÉmileGallé (French, 1846–1904)French (Nancy)Beechwood, various marquetry woods
52. Louis Majorelle (French) 1859-1926Art Nouveau Settee Carved fruitwood with a berry and leaf motif Width 48 inches, Height 32 inches, Depth 27 inches C.1900
55. Hispaania Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks pidada ka hispaanlast Antonio Caudid, kelle looming on samas erakordselt omanäoline. Caudile olid omased nii mõnedki juugendi olulised jooned: orgaanilisus, lähtumine puhastest loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, loodusliku materjali ning klaasi ja mosaiigi kasutamine.
57. Inglismaa Olulisim dekoratiivse juugendi esindaja oli Arthur Heygate Mackmurdo. Asutas Century Guild`i. 1833 andis välja raamatu, mille tiitellehte peetakse juugendgraafika esimeseks teoseks. Mackmurdo mööbel kasutas küll juugendlikku dekoori, kui oli vormilt siiski traditsiooniline.
61. Inglismaa Näib loogilisena, et konstruktiivse juugendi alged võrsusid Inglismaal, kus reaktsioon historitsistliku ülekülluse vastu oli juba 1860. aastatel ja tööstuse arengutase pidi ise ühel hetkel tõestama vormi ökonoomsuse probleemi. Sajandilõpu juugendarhitektid- kujundajadki polnud enamasti Morrise moodi massitootmise vastased ega käitöö apologeedid. Võibolla mängis oma rolli ka inglaste ratsionaalne meel ning geomeetria ihalus, mida väljendas nende pikk palladonismi traditsioon.
76. Juugendstiil Eestis Juugendstiil levis Eestis 20. sajandi algul nii nagu kõik stiilid enne seda: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste ja raamatute- ajakirjade kaudu
84. Modernism Euroopas 20.sajandi alguses Senisest erinevad esteetilised tõekspidamised sõnastati tootmise ja tehnoloogiaga paralleelselt – uus, tööstuslik tootmisprotsess eeldas toodetava lihtsat vormi, et tagada odavus ja suur maht. Sajandialguse kõige uhkemad arhitektuuri konstruktiivsed lahendused prooviti ära põhiliselt tööstushoonete peal.
89. Modernism hollandis. De stijl`i neoplastitsism 1917. aastal lõi Hollandis Leidenis väike sõpruskond kunstnike ajakirja “De Stijl” juurde samanimelise rühmituse, mis seadis eesmärgiks kunsti radikaalse uuendamise. De Stijle kunstiideaaliks oli neoplastitsism, mille lõi Piet Modriani Uue kunsti ideaaliks oli kolmemõõtmeline vorm muuta kahe plaaniliseks
90. Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge Maalikunstis oli neoplastika mõjutajaks kubism ja arhitektuuris Hendrik Petrus Berlage. Robustsed materjalidpidid kaduma ja kõik pidi olema sile ja läikiv.
91. Modernistliku Hollandi kunstiga seotud isikud: Theo van Doesburg- Compositie I (stilleven) 1916 Theo van Doesburg (1883 - 1931) olieverf op doek
95. THE BEURS VAN BERLAGE was built from 1898 through 1903 by the architect HendrikPetrusBerlage (1856-1934) for the Municipality of Amsterdam. There are two slogans on the bell tower of the Beurs van Berlage: «Bide Your Time» and «Await Your Hour»"
100. Bauhaus- esimene modernse disaini kool Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani tegutseses kool Weimaris, aastal 1925 kolis kool tööstuslinna Dessausse ning aastatel 1932–1933 oli ta Berliinis.
101. Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 1919–1928, Hannes Meyer(1928–1930) ja Ludwig Mies van der Rohe (1930–1933). Peale nende töötasid koolis õppejõududena ka sellised nimekad kunstnikud nagu Paul Klee, Vassili Kandinsky ja László Moholy-Nagy.
102. Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises. Bauhausi tegevuse lõpetas natside võimuletulek.
106. Mart Stam side chairs, pair, for Thonet, Germany, c.1932, tubular chromed steel frames with molded wood seat and back in rare original orange lacquer, stamped “Slezak”, 15.5”w x 20”d x 33”h, excellent original condition
112. Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier Funktsionalism määratles ennast ennekõike vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Uue vormi probleemiga käsitles ka enamik arhitekte ka uut sisu. Uus arhitektuur pidi olema kõigi sotsiaalsete kihtide käsutuses aga seejuures mõeldi eelkõige vähevarakatele.
120. Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.- 1930. aastail Senist talupojakutuuri idealiseeriti kui ürgset ja oma. Kõikjal alustati linnakeskonna moderniseerimisega.
121. Taani Taani moodsa mööbli isaks peetakse Kaare Klinti. 1914 lõpetas oma isa projekteeritud Grundtvigi kiriku. 1916. aastast peale tegutseb mööblikujundajana. *Viimistlemata puit, parkimata nahk ja loodusliku värviga värvitud mööbel.
125. Modernismi pioneeride hulka kuulub ka Poul Henningsen. Henningseni ja Klinti ühendas veendumus, et ka traditsioonilised mööblivormid on kasutatavad juhul, kui nad on funktsionaalsed.
130. Rootsi Rootsis sai stiil oma kaunimad tulemused Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus. Mööblikujunduses peetakse Rootsi modernismi isaks Carl Malmsteni.
140. Funktsionalism Eestis 1920.- 1930. aastail Funktsionalismil oli eriline tähendus Eesti ajaloos. See lihtne raskepärane ja "ilusa" poole püüdlev pärand väljendab ühe vana talupojarahva suurt ponnistust saada päriseurooplaseks. Internatsionaalne funktsionalism ei olnud kellegi vana arhitektuur, vaid sobis end sirgu ajavale rahvale hästi oma esimeseks laiaulatuslikuks eneseväljenduseks. Muidugi tuli funktsionalismi natuke eestistada, et liiga kõle poleks, kuid tagantjärele tagab see teiste maade suhtes "teisiti" olemise.
141. Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Lütseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937.
142. Art deco Stiili “baas” on eklektiline Art deko kujunes välja Prantsusmaal, kuid lõi lainid ka USA-s. Olulist rolli etendas endas materjal, mis oli hinnaline ja luksuslik.
143. Pair of large yellow painted wooden armchairs ARTIST: Robert Mallet-Stevens
149. Modernism ja Art Deco USA-s Richard Neutra. Viini päritolu arhitekt projekteeris 1926 Ameerikasse kolides esimese modernistliku hoone- Lovell House`i. Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismi põhise art deco suur populaarsus. Lõplikult tuli modernism Ameerikasse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgenenud arhitektide ja disaineritega.
159. 1930. Aastate historitsismi laine ja totalitaarsed režiimid. Tehnoloogia ja materjal on ülemal kui stiil, need õieti ongi tegurid, mis “teevad” stiili. Oli levinud arusaam, et modernlistlik stiil tähistab hea maitse ja kunsti allakäiku. Loomingus domineeris klassitsistlik alge. Kasutati “igavesi” materjale- marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud. Tüüpiline oli ornamendi naasmine.
164. Neohistoritsism ja art deco Eestis Kasutati sümmeetrilist fassaadi, mida kaunistasid pilastrid või sambad, karniisid, potaalid, dekoor. Ajaloolistest stiilidest eelistati 1920. aastal barokki ja klassitsismi. 2-3 korrulise maja asemel võidi ehitada 5- 6 korruseline maja. Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima.
171. Eesti stiil Läbivateks motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis. Muhu tekilt laenatud sina- puna- oranžides toonides võlvi- ja sinamaalingud. Eesti stiili pooldajaks ja propageerijaks olid maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad. Hakati üle saama rahvuslikust alaväärsuskompleksist ja uhkust tundma oma kultuuri tugevuse üle.
173. Art deco Eestis Parlamendi sidrunkollane lagi, ultramariinsed seinad, avade roostepunased põsed ja mustad akna- ja ukseraamistused. Geometriseerimisprintsiip Suured vitraažaknad ja välisuks Kaks art deco suunda: üks moderne, teine traditsioonilisi kujunduselemente kasutav.
174. Palju kasutati seinamaale, vitraaže ja skulptuure. Pannood “vürtsina” valged modernsed keralambid Art deco historistlik variant on Eestis enam levinud.
182. Modernism Usa-s peale ii maailmasõda Uue arhitektuuristiili sümboleiks said metall ja klaas. Less is more Radikaalsemaid maju- Mies van de Rohe- Farnsworthi maja. Lennujaamad on betoon ja klaashooned, mille püändiks on katus Sünteetilised materjalid
192. Modernism Euroopas pärast ii maailmasõda Oluliselt mõjutas arhitektuuri arusaami Sigfried Giedioni raamat “Space, Time and Architecture” 1941 Noored arhitektid protesteerisid “universaalse” arhitektuuri pealesurumise vastu.
202. Itaalia modernism pärast ii maailmasõda Itaalia sai Amerikaslt toetust ja hakkas riiki ülesse ehitama. 1950 jäi põhiprobleemiks elamuehitiste arhitektuur. Enamik tipparhitekte osales aktiivselt industriaalsete meetodite rakendamisel.
203. Hakati looma paindliku disainitöötlust. Mööbel peab olema moodne, kergesti teisaldatav, ruumi säästev ja maitsekas. Endiselt inspireeris ka sürrealism.
205. Mario RidolfiProgetto di edifici residenziali per la mostra dell'abitazione all'E 42, per l'Impresa Rech e Festa M. Ridolfi, W. Frankl, D. MalagricciProgetto di un motel Agip a Settebagni (Roma)1968 (maggio) - 1969 (aprile)ProspettivaMatita su lucido - 15 novembre 1968
210. Popstiil 1950.aastal alaud nn. teine masinaajastu- elektroonika ja sünteetiline materjal. Kujunes ka nootekultuur, mida varem polnud olnud. Interjöör oli avar, valge ja tühi. Oma koht oli plastmööblil ja elaval loodusel.
219. Skandinaavia modernism pärast ii maailmasõda Eripäraseks tegid Skandinaavia modernismi looduslähedus, mis avaldus naturaalsete materjalide kasutamises. Napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud värvigamma.
229. Postmodernismi tulek Klassikaline ajalooline vorm pürgis kunsti ja kujundusareenile tagasi. Universaalsele tekkisid kõrvale individuaalne ja lokaalne. Kavandaja individuaalne mõte jäi tähtsale kohale. Kõige lihtsam näis olevat ajaloolise arhitektuuri tsiteerimine, millest kujunes 1970.- 1980. aastate postmodernismi põhilisi meetodeid.
230. Euroopasse jõudis Ameerika postmodernism eelkõige ajakirjade ja muude väljaannete kaudu. Jõuline tulek oli esemekujundusse.
236. Postmodernism Eestis 1980. aastail 1980. aastatel oli Eesti arhitektide põhiprobleemiks vorm. Kokkuvõttes iseloomustab 1980.aastate arhitektuuri laadide paljusus, milles olid olemas oma avangardid ja arjergardid
237. Historitsistliku postmodernismi lemmikmotiivid olid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võre- ja astmikmotiiv. Materjalidest tulid tagasi paas ja tellis, kuigi ka krohvitud pind ei kadunud kuhugi; värvid muutusid erksamaks kui kunagi varem: valge ja must, roosa ja sinine.
238. Ruumi tulid sealt modernismiga väljatõrjutud välisarhitektuuri motiivid: kaared, kolmnurksed frotoonid, dekoratiivsed sambad, -postid, oluliseks sai atratiivne värv ja valgus. Taas hakati kunstide sünteesist tuntuid võtteid- vitraaži ja seinamaalinguid. Moodi tulid ka puust profileeritud raamistuses seinapaneelid ja lillepostamendid ning mööbli roll sisekujunduses aina kasvas.
239. Neomodernism Eestis 1990. aastail Senine nõukogudeaegne proffesioonipilt hakkas murenema: enam ei saanud olla eelkõige ehitus- või kujunduskunstnik, tuli olla teenindaja. Vormiliooliselt kujunesid 1990. aastad Eesti keskkonda kujundavates kunstides mitmekülgseks. “postmodernlistlik olukord” jätkus. Arhitektuuriliitu kõige suuremaks siduvaks “ visuaalseks katuseks” kujunes ka Eestis neomodernism.
240. Kõigepealt tuli 1980. aastatest kaasa neofunktsionalism, geomeetrilistest “ kastidest” kokku pandud “ valge arhitektuur”. Teiseks suunaks oli eelkõige Vilen Künnapu ja Ain Perviku viljeldud neokonstruktinisvm, mis demonstreerib geomeetriliste konstruktsioonide dekoratiivset esteetikat.
241. Avaliku arhitektuuri modernismi lembuse kõrvaloli 1990. aastail eramuehituses domineeriv historitsistlik postmodernism oma sammaste, viilude, tornide ja ärklitega. Historitsistlik postmodernism oli valdav 1990. aastate täiesti uues arhitektuurisfääris- kirikuarhitektuuris.
242. Ruumikujunduse eriala elas 1990. aastatel läbi ehk suuremagi muutuse kui arhitektuurieriala. Vormilaadilt toetus 1990. aastate ruumikujundus uushoonetes enamasti majade enda stiilis. Vähemasti bürooruumides domineeris modernism, levinud võttes oli kujunduse “valgeks” jätmine, tehnilistlike detailide rohkus ja palju klaaspinde.
