1. Demokritos Abderast ( u. 460-370e.m.a)
Demokritos (umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja,
aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega.
*Kreeka filosoof.
Suur õpetaja:
Väga tähelepanelikult ning noore inimese kohta ebatavalise keskendatusega
õppis Demokritos tundma hellase filosoofiat. Ta loodusteaduslikud vaated
kujunesid välja joonia filosoofide mõju all, esimene töö ´´moraaliteoste``
nimekirjast kannab pealkirja ’’ Pythagoras’’ . Kuid otsustavalt mõjutas
Demokritose vaadete kujunemist Mileetosest Abderasse tulnud filosoof
Leukippos .Demokritos sai ta ustavaks õpilaseks, võttis talt üle atomistliku
süsteemi ning arendas seda edasi.
Tema mõtteavaldused:
• Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal
on • Loom, midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte • See, kes
kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle; On vaid
aatomid (kr atomos ‘jagamatu’) ja tühjus • Aatomid on igavesed • Iga asi (ka
hing) on aatomite kogum .
*Atomistika rajajaid.
*K.Marxi sõnade järgi esimene entsüklopeedilise mõistusega kreeklane.
Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest.
Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises.
Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest.
Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes .
Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist.
Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas. Inimese hing on
materiaalne ja koosneb samuti aatomeist, inimese surres need hajuvad.
Tunnetuse jagas Demokritos ’’ tumedaks’’ , meeleliseks – see annab üldjoontes
küll õigeid, kuid mittetäielikke teadmisi, sest need sisaldavad palju subjektiivset
– ja ’’tõeliseks’’, mõistuslikuks –annab teadmisi maailma olemusest, aatomeist
ja tühjusest. Eetilistes tõekspidamistes pooldas Demokritos mõõdukust, see
2. võivat teha inimese õnnelikuks. Poliitilistelt vaadetelt oli ta antiikse
demokraatiapooldaja. Demokritos on kirjutanud filosoofilisi teoseid ( peateos ’’
väike diakosmos’’) ning uurimusi astronoomia füüsika, matemaatika ,
meditsiini, kunsti jmt alalt.
*Demokritos seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika
keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta
tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid.
Lõppsõna:
Demokritose atomism vastas oma aja nõuetele paremini kui ükski teine ta
kaasaegseist teooriaist. See oli kulminatsioon vaimses liikumises , mille sihiks
oli maailma ratsionaalne tunnetamine ja mis Kreekas sai alguse joonia
natuurfilosoofide tegevusest. Atomism toetus lihtsate vaatluste ja väheste
eksperimentide tulemustele, teooriana peitus tema jõud maksimaalses vastavuses
nendele vaatlustele. Demokritose filosoofia rajas teed tulevasele teadusele ja
filosoofiale.
Natuke veel informatsioono:
Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest
jagamatutest osakestest – aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu
väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid
liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Huvitus kõigist
loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks
filosoofiks.
Kasutatud allikad:
* Witz, B. Demokritos. Tallinn, 1982
* http://et.wikipedia.org/wiki/Demokritos
