Elen Peetsmanni esitlus Roheliselt Foorumilt 2014

1. MAHEPÕLLUMAJANDUSE
KASULIKKUSEST
LOODUSELE JA
INIMESELE
Elen Peetsmann
Eesti Maaülikooli Mahekeskus
elen.peetsmann@emu.ee
3. mai 2014

2. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON …
… loodushoidlik tootmissüsteem, mis ühendab parimad
keskkonnasõbralikud tavad, bioloogilise mitmekesisuse
soodustamise, loodusvarade säilitamise, loomadele
kõrgete heaolustandartide kohaldamise ning on kooskõlas
tarbijate eelistustega.
… tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud
aineringlusel ja kus rõhuasetus on kohalikel taastuvatel
ressurssidel.

3. MULLAVILJAKUS
 Mahepõllumajanduses ei kasutata sünteetilisi
mineraalväetisi (N, P, K)
 Põhimõtteks on toitainete ringlusse suunamine!
 Sõnnikuga viiakse mulda toitaineid, aga lisaks
suurendab see mulla huumusesisaldust ja viljakust
(veemahutavuse parandamine, veega varustatus ja
energia mikrobioloogilise aktiivsuse tõstmiseks).
http://f6.pmo.ee/f/2009/11/16/267062t137h6387.jpg http://www.infonetz-owl.de/index.php?id=252
VÄETAMINE: SÕNNIK JA
KOMPOST

4. VÄETAMINE:
LIBLIKÕIELISED
KULTUURID
 Liblikõielised seovad
õhulämmastikku nende
juurtega sümbioosis
olevate mügarbakterite
abil.
 See on maheettevõtete
kõige olulisem N allikas ja
võimaldab vältida
sünteetiliste väetiste
kasutamist.
 N sidumine võib olla
märkimisväärne –
sobivates tingimustes kuni
mõnisada kg N/ha aastas.
 Parandavad mulla
füüsikalisi omadusi,
 sügavate juurte abil
muutuvad kättesaadavaks
toitained sügavamatest
mullakihtidest.
http://y.delfi.ee/norm/3145/37739_3E36CH.jpg
http://grwhryrpltd.files.wordpress.com/2010/03/019a.jpg

5. MIKS ON VAJA KÜLVIKORDA?

6. TAIMEKAITSE (1)
 Mahepõllumajanduses ei kastuta sünteetilisi
taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide:
insektitsiidid (kahjurputukate tõrjeks), herbitsiidid
(umbrohu tõrjeks), fungitsiidid (seenhaiguste tõrjeks).
 Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel
protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite
tõrje meetodeid
 Mehaaniline umbrohutõrje
 Rohimine, kõplamine
 Leegitamine
 Segaviljelus (nn Tootsi peenar)
 Multšimine, katteloor
 Kultuuride ja sortide valik: haiguskindlad sordid,
mahepõllumajanduse tarbeks aretatud sordid

7. TAIMEKAITSE (2)
 Looduslike mehhanismide ärakasutamine
 Kasulike putukate ja lindude soodustamine
mitmekesiste elupaikade kaudu, nt õitega taimeribad
põllu ääres ja keskel soodustavad lehetäide
hävitajaid
(nt kiilassilm, lepatriinu)
 Hekid, pesakastid
www.aialeht.ee/news/taimehaigused/kiilassilm-
kasulik-tiivuline-aknalaual.d?id=26545815Foto: Ants Liigus

8. MAHETOOTMISE PUHUL EI OHUSTA
SÜNTEETILISTE KEMIKAALIDE
JÄÄGID INIMEST EGA KESKKONDA
Igal aastal kasutatakse Euroopas 200 000
tonni taimekaitsevahendeid.
Ligikaudu 1300
erinevat toimeainet.

9. PESTITSIIDIDE MÕJU
KESKKONNALE
 Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite kasutus
tõuseb
 Jäägid jäävad mulda, liiguvad sealt edasi taime (sh
nektarisse, õietolmu), jäävad taimsesse tootesse,
sealt loomsesse saadusse ning ka sõnnikusse
 Mullast leostuvad jäägid nii pinna kui põhjavette,
liiguvad valgaladelt lõpuks Läänemerre

10. PESTITSIIDIDE JÄÄKIDE MÕJU - TOLMELDAJATE
KRIIS
 Tolmeldajad ei tunne pestitsiidijääke nektaris
ega õietolmus nad ei oska vältida nn. mürgiseid
õisi, kus korraga mitmeid jääke
 Väga madalad mürgikogused nõrgestavad
füsioloogiliselt nii vastseid kui valmikuid, need
muutuvad vastuvõtlikeks haigustele sh
viirushaigustele
 Lühiajalise mälu kaotus – mesilased ei pöördu
tarru tagasi
 Mesilaste surm - CCD kompleks, milles roll
pestitsiididel

12.  Mahe- ja tavatootmist võrdleva 66 teadusuuringu
kokkuvõttest selgus, et mahedalt majandatud alad on
keskmiselt 30% liigirikkamad ja seal leiduvate isendite
arvukus on 50% suurem. Eelkõige võidavad
mahepõllumajandusest linnud, röövtoidulised putukad,
ämblikud, mullaorganismid ja taimed.
 Mahepõllumajanduse mõju on suurem intensiivsemates
põllumajanduspiirkondades, kus looduslikke alasid
vähe, samas on positiivne mõju olemas ka mosaiikses
maastikus.
Allikas: www.fibl.org

13. LOOMAKASVATUS
 Väga oluline on loomade heaolu ja tervis!
 Loomade loomuomane käitumine: pääs
karjamaale ja/või välialale jalutama.
 Loomade arv on seotud maaga, laudas kindlalt
määratletud pind iga loomaliigi kohta.
 Loomad söövad mahesööta, mis on peamiselt
toodetud oma ettevõttes.
 Ennetavalt loomi ei ravita
ja ei kasutata hormoonained
kasvu kiirendamiseks.
http://taozitreeyoga.com/tag/organic/

14. KANAKASVATUS
MAHE TAVA
http://media.cleveland.com/business_impact/photo/895
5643-large.jpg
http://www.upc-online.org/freerange.html
http://www.veganoutreach.org/whyvegan/ani

15. SEAKASVATUS
MAHE TAVA
Foto: ERR, http://uudised.err.ee/?06252460
http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/misso/elu/siberi-
talu.d?id=43893267

16. PIIMAKARI
MAHE TAVA
http://corncorps.blogspot.com/2010/07/travel-to-
modern-dairy-farm.html

17.  Maheloomad söövad mahesööta – teravili ja
hein on kasvatatud samas ettevõttes või
lähipiirkonnas.
 GMO-sööta (enamasti GMO-soja ja GMO-mais)
ei tohi anda.
LOOMASÖÖT

18. Järelevalvet mahetoidu tootmise osas teostavad
oma pädevuse piires:
•Põllumajandusamet (taime- ja loomakasvatus),
kontrollkood EE-ÖKO-01;
•Veterinaar- ja Toiduamet (käitlemine,
ladustamine, turustamine), EE-ÖKO-02;
•Tarbijakaitseamet.

19. KUST LEIDA INFOT MAHETOOTJATE JA –
TÖÖTLEJATE NING MAHETOIDU TURUSTAJATE
KOHTA?
Käitlemine:
Ladustamine
Üksnes turuleviimine
Pakendamine
Ettevalmistamine (töötlemine)
Mahepõllumajanduse
register, vt
www.pma.agri.ee

20. MAHETÖÖTLEMINE
 Eesmärk: säilitada toit võimalikult naturaalsena,
et toitainete kaod oleksid võimalikult väikesed
 Lubatud lisaainete loetelus on vaid väike hulk
peamiselt looduslikku päritolu ained
Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008 lisad VIII ja
IX
 Sünteetiliste lõhna-, maitse- ja värvainete,
magusainete, maitsetugevdajate, GMOde ja
ioniseeriva kiirguse kasutamine lubatud ei
ole
 Tavatoidu töötlemisel - üle 320 sünteetilise E-
aine

21. • Kõige kahjulikumateks lisaaineteks loetakse:
- sünteetilised toiduvärvid (E 100 – 199)
- sünteetilised säilitusained (E 200- E 299)
- sünteetilised maitse- ja lõhnatugevdajad (E 620 – E
623)
- sünteetilised magusained ja suhkruasendajad (E 950 –
E 962)
SÜNTEETILISED LISAAINED
TAVATOIDUS
 E 620 Glutamiinhape ehk glutamaat
 E 621 Naatriumglutamaat
 E 622 Kaaliumglutamaat
 E 623 Kaltsiumglutamaat
 …

22. • Maitsetugevdajaid (MSG)
kasutatakse laborihiirte:
- rasvumise tekitamiseks, et testida nt:
ülekaalulisuse vastaseid ravimeid
- või diabeedi esilekutsumiseks, et testida
nt: diabeedi ravimeid
- “MSG-ga töödeldud katseloomad”
Allikas: D. Matt ettekanne 2013

23. JÄÄKIDE SEIRED EESTIS
TARBITAVAS TOIDUS
* Eesmärk: uurida
kui palju meie toit
sisaldab pestitsiidi-
jääke, kas kogused
ületavad norme ja kas
need jäägid on
ohtlikus
koguses inimesele
*Kodumaised
toiduained –
keskmiselt 1/3
proovidest jääkidega
*Importkaubad –
keskmiselt 2/3
proovidest jääkidega
*Mahetoit - jääke
pole leitud
(www.vet.agri.ee -> toit ->
kontrollprogrammid -> saasteained ->
saasteainete uuringud toidus)
Allikas: D. Matt ettekanne 2013, VTA

24. TAIMEKAITSEVAHENDITE
JÄÄKIDE SEIRE EESTIS:
TULEMUSED 2013
Proovide päritolu 153-st kodumaisest proovist 93-s proovi (60,8%) ei
sisaldanud mitte ühtegi taimekaitsevahendi jääki, sh
4 mahetoidust võetud proovi. Ülejäänud 60-s proovis
(39,2%) tuvastati taimekaitsevahendite jääkide
sisaldus lubatud piirides.
EL ja import
Allikas: VTA 2014

26. PIIRNORMIDE (MRL)
ÜLETAMISED 2008-2013
EESTI SEIRE ANDMETEL
Viinamarjad (India) 7.9 korda üle MRL
Riis 5.8
Nektariin (Hiina) 3.3
Aprikoos (Türgi, Prantsuse) 3.2
Brokoli (Eesti) 3.1
Brokoli (Hispaania) 3
Brokoli (Poola)
Sidrun (Türgi) 2.5
Oad (Eesti)
Maasikas (Hispaania) Allikas: D. Matt ettekanne 2013

27. SUURIM ERINEVATE JÄÄKIDE
ARV ÜHES PROOVIS EESTI SEIRE
ANDMETEL
Allikas: D. Matt ettekanne 2013

28. Sidrun, õun, mandariin, aprikoos, nektariin, spinat, kurk, lillkapsas, brokoli
Taimekaitsevahendite jääkide arv ühes proovis (2006 – must pipar,
2007 – pirn, 2008 – viinamari, 2009 – rosinad)
2 või enam jääki leiti 2010. aastal kõige sagedamini maksas
(96% proovidest), tsitruselistes (63% proovidest), maasikates
(61% proovidest) ja viinamarjades (58% proovidest)
Taimekaitsevahendite jääkide seire
toidus - Euroopa tulemused
Allikas: D. Matt ettekanne 2013

29. PESTITSIIDIJÄÄKIDE
NEGATIIVNE MÕJU
 Pestitsiidijääkide mõju on uuritud katseloomade
peal (rotid, hiired, hamstrid, konnad) ja tehtud ka
katseklaasikatseid.
 Uuringud loomadel on näidanud, et pestitsiidid on
põhjustanud loomade immuunsüsteemi
nõrgenemist, rasvumist, viljatust, väärarenguid,
hormonaalhäireid, diabeeti, vähki.
 Katseklaasikatsed on näidanud, et pestitsiidid on
põhjustanud nt. embrüonaal- ja platsentarakkude
ning meessuguhormoonide kahjustusi.
Allikas: D. Matt ettekanne 2013

30. USA NAISTE RINNAPIIMA UURING
 Kolmes proovis 10-st leiti kõrge glüfosaadi
sisaldus.
 Rinnapiimast leitud sisaldus 76 ug/l -166 ug/l on
760 -1600 korda kõrgemad kui Euroopa joogivee
direktiivis lubatud tase.
 Analüüsiti 35 uriiniproovi ja 21 joogivee proovi.
 Uriinis sisaldus 10 korda kõrgem kui Friends of
the Earth Europe 2013 a. uuring.
 https://www.foeeurope.org/weed-killer-glyphosate-found-
human-urine-across-Europe-130613
Allikas: http://sustainablepulse.com/2014/04/06/worlds-number-
1-herbicide-discovered-u-s-mothers-breast-milk/#.U0j5D42KDIW

31. GLÜFOSAADI MÕJU KESKKONNALE
 13 Euroopa riigi 29% pinnavee analüüsides (aastatel 1993-
2007 tehtud 50 000 proovi) leiti glüfosaadi jääke, 50%
proovides tuvastati glüfosaadi laguprodukti AMPA jääke.
Taanis, Prantsusmaal ja Hispaanias on leitud glüfosaadi
jääke ka põhjaveest pärit joogivees, osad proovid ületasid
lubatud piirnorme.
 USAs Mississippis ja Iowas avastati glüfosaadi jääke
2007.-2008. a analüüsitud õhus ja sademetes (2/3 juhtudel
kuni 100% proovidest).
 Argentiinas täheldati glüfosaadi ja kloorpürifossi
kahjulikku mõju vihmausside populatsioonile: vähenes
nende aktiivsus ja eluiga ning täheldati muutusi raku
tasandil (DNA kahjustus), mis viitab psühholoogilisele
stressile.
 Konnakulleste ja noorte konnade suur suremus, muutused
röövtoiduliste lülijalgsete (ämblikud, jooksiklased)
käitumises ja elueas.

32. GLÜFOSAADI MÕJU INIMESELE –
2013. A UUEMAD TULEMUSED
 18 Euroopa riigis uuriti 182 inimest, kes ei ole
glüfosaati ise kasutanud ega sellega kokku
puutunud. Glüfosaadi jääke leiti 44%
uriiniproovidest.
 Tai teadlased leidsid, et östrogeeni retseptorite
kaudu kutsub glüfosaat inimesel esile ja
stimuleerib rinnavähi rakkude kasvu.
 Ülevaateartikkel toob välja glüfosaadi
kasutamise seosed mitmete haigustega, mida
seostatakse lääne tüüpi toitumisega (menüüs
palju lihatooteid, praetud toite, kooke, majoneesi,
võid/koort ja alkoholi): seedeelundite häired,
ülekaalulisus, depressioon, autism, viljatus,
vähk, Alzheimer.

34. TAIMEKAITSEVAHENDITE
KASUTAMINE EESTIS
NB! Siia sisse on arvestatud ka mahepõllumajanduslik maa,
kus ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid!
Allikas: http://maablogi.wordpress.com/

35. GLÜFOSAADI KASUTAMINE
EESTIS, KG
Allikas: Põllumajandusamet 2013, Statistikaamet 2014
Toimeaine kogus turustatud taimekaitsevahendites

36. TAIMEKAITSEVAHENDITE
KASUTAMINE KODUAEDADES
Taimekaitsevahendite amatöörkasutajad
(inimesed, kes oma koduaedades üht või teist
taimekaitsevahendit kasutavad):
• Kasutavad sageduse järgi kõige enam putukate ja
umbrohu tõrjevahendeid (vastavalt 84% ja 54%
küsitlusele vastajatest).
• Pooled taimekaitsevahendite kasutajatest ostavad
taimekaitsevahendeid vähemalt üks kord aastas.
• Enamasti kasutatakse taimekaitsevahendeid
hooaja jooksul 1-4 korda.
Allikas: Uuring “Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja
mittepõllumajanduslik kasutamine” (EKI 2009)

37. MAHE JUUR-
JA PUUVILJAD
• Sisaldavad rohkem:
- Polüfenoole
- C-vitamiini
• Parem:
Sensoorne kvaliteet (lõhn, maitse) ja säilimine
MAHETERAVILI
Sisaldab vähem proteiini,
kuid proteiini kvaliteet on
parem

38. MAHEPIIM JA
MAHELIHA
Parem rasvhappeline
koostis:
rohkem oomega-3
rasvhappeid
parem o-6/o-3 suhe
rohkem CLA
(konjugeeritud linoolhape)
Rohkem E-vitamiini
Parem rasvhappeline
koostis:
•rohkem oomega-3
rasvhappeid
•parem o-6/o-3 suhe
•vähem küllastunud
rasvhappeid
Väiksem üldrasva sisaldus
Parem sensoorne kvaliteet
– nt. suurema lihasesisese
rasvasisalduse
tõttuKui söödaratsioonis domineerivad rohusöödad, tõstab see oluliselt
piima ja liha kvaliteeti (bioaktiivsete ainete sisaldust)

39. MAHEMUNAD
Rohkem karotenoide – munakollane
intensiivsemat värvi

40. MAHE- JA TAVATOIDU MÕJU
KATSELOOMADE TERVISELE
• Mahetoidu tarbimisel positiivsed muutused
reproduktiivorganites (ka. kõrgem sündimus, väiksem järglaste
suremus) (Aehnelt et al (1973), Staiger (1973), Paci et al., (2006) - jänesed; Edelmuller, 1984,
Velimirov et al. (1992), Plochberger (1989), Gottschewski (1975) – rotid)
• Mahetoidu tarbimisel positiivne mõju loomade
immuunsüsteemile (Lauridsen et al., 2005 – rotid, Baranska et al., 2007 – rotid, Huber et
al., 2009 - kanad)
• Pestitsiidijääkide negatiivne mõju loomade viljakusele (Scott et al.
(1960) - hiired, Bhunya and Pati (1988) - hiired; Elbetieha et al. (2001) – rotid)
• Erinevusi ei esinenud (McSheeny (1977) – hiired; Alter (1978), Meinecke (1982) –
jänesed; Velimirov et al. (1992), Jensen (2004) – rotid)

41. EELISTUSKATSE
D
LOOMADEL
5 uuringut 6-st on näidanud, et
katseloomad eelistavad mahetoitu
tavatoidule

42. PARSIFAL uuring(Alfen et al., 2006) – üle 14 000 last, 5 Euroopa
riigist
• Võrreldi biodünaamilist ja mahetoitu ning tavatoitu tarbivate
laste terviseseisundit
Tulemused: Biodünaamilist ja mahetoitu tarbivatel lastel esines
vähem allergiaid (astma) ning oli väiksem kehakaal kui
tavatoidu tarbijatel
KOALA uuring(Kummeling et al., 2008 ja Rist et al., 2007)
osales 2 700 imikut ja nende ema, Holland
• Uuriti mahetoidu mõju tervisele
Tulemused:
• 1) Mahepiima ja -piimasaadusi tarbinud emade imikutel esines
vähem nahahaigusi ja allergiaid.
• 2) Mahe piimatooteid tarbinud emadel leiti kõrgem CLA
kontsentratsioon rinnapiimas

44. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!