Alkoholismi ja selle tagajärjed

1. Alex Trope
Alkoholi tarbimine on meie praeguses ühiskonnas nii tavapärane, et kohati ühiskond ise
toodab ja soosib seda. Eestis on kujunenud traditsiooniks, et tähtpäevad ja
perekondlikud koosviibimised mööduvad ikka koos viina, veini või muu kraami
tarbimisega. Statistika järgi joob eestlane rohkem kui kunagi varem. Pidevalt suureneb
alkoholitarbimine noorte seas, kõigepealt õlu ja siider, hiljem kangem kraam. Palju on
räägitud, et alkoholi liigtarbimine on tingitud raskest sotsiaalsest olukorrast või
tõrjutusest. Siinkohal on aga tõsiasi ka see, et alkoholism ei puuduta vaid vaesemat
seltskonda. Tihti võib reede õhtuti suurtes marketites näha viisakaid abielupaare endale
ostukorvi alkoholipudeleid ladumas, või arutlemas, kas ikka piisab sellisest kogusest.
Noorte seas levib väärarvamus, et alkohoolikuteks nimetatakse neid, kes joovad
odekolonni., nende jaoks tundub normaalne, et kõik üritused ja nädalavahetused
mööduvad alkoholiga. Tihti tähendab vabadus ebaküpsele inimesele, et täisealiseks
saades võib ta rahumeeli vägijooke osta ja pelgamata suits ette panna.
Alkoholism on riigi jaoks tõsine probleem mida ei reguleeri käskude keeldudega ega
pelgalt alkoholi hinnaga. Suureks riigipoolseks veaks loen ma alkoholireklaami
soosimist. See on eetiline aspekt, mida meie majanduspoliitika eirab. Alkoholi reklaam
on otsene viis kõigile see koju kätte tuua. Meie lapsed kasvavad teadmises, et see on üks
loomulik osa meie eksistentsist. Kuigi Eestis on jõutud nii kaugele, et toimib koolides
projektipõhiselt alkoholi ja muude sõltuvust tekitavate ainete ennetustöö, leian mina, et
eeltöö algab ennekõike kodust. Pole ju mõtet rääkida lapsele, kelle vanemad on
alkohoolikud või liigtarbijad, et see on väga halb ning sina ära nii tee. Tuleks hoopis
selgitada vanematele ning neid nõustada, leida ka neile mingeid väljundeid või
nõustamist. Kindlasti tuleks lõpetada alkoholi propageerimine meedias! Kui suudame
lapsevanemad panna alkoholi taunivalt suhtuma, siis oleks ka koolis toimuv ennetustöö
efektiivsem. Tuleb tekitada toimiv võrgustik ja koostöö nii kooli kui ka kodu vahel,
samas ka muude instantside vahel. Seejärel peaks alustama pideva ja süsteemse
selgitustöö ja nõustamisega. Perekondadele tuleks senisest rohkem pakkuda
rakendamisvõimalusi, nt. tööhõive, vaba aeg, jne. Riigi poolt peaks olema TASUTA
vaba aja veetmise võimalused kogu perekonnale, nt. teen ettepaneku ehitada Pärnusse
selline keskus, kuhu oleks võimalik minna üheskoos kogu perekonnal. Igal pereliikmel

2. oleks oma tegevus, praegu puudub võimalus emal- isal oma laps trenni kaasa võtta, sest
lapsel pole seal midagi teha.
Samuti tuleb ära kasutada noorte vastuvõtlikkus kõigele “uuele” (uued meetodid, uued
tegevused, info noortelt-noortele), noortele tuleks pakkuda mõistuspäraseid tegevusi,
siinkohal on Pärnus ainult rõõmu toov asutus noortekeskus Che. Selliseid peaks olema
rohkem üle kogu Eesti.
Kindlasti oleks kasuks ka senisest märksa suuremad karistused joobes sooritatud
kuritegude eest, kuid mina pean eesmärgiks seda, et olulisem osa ennetustööst tuleks
siiski ära teha enne sellise kuriteo toimumist, sel juhul oleks see tunduvalt efektiivsem.
Käesoleva loo eesmärgiks pole valmis lahenduste pakkumine, pigem probleemi tõsiduse
rõhutamine ja võimalikele lahendusteedele viitamine. Lahendusi peame otsima ühiselt.
Siis suudame püsima jääda rahvana, säilitada oma kultuuri ja keele. Muidugi toimuvad
nii kultuuris kui ka keeles teatud muutused, nii nagu nad on toimunud seni. Muutused
on paratamatud, mingi seisundi konserveerimine on läheneva lõpu tunnus.
Lõppkokkuvõttes peaks kõige tõhusamini alkoholismi vastu aitama kogu ühiskonna
tauniv suhtumine.