Ööl vastu 15. septembrit 1939. aastal jõudis Tallinna reidile Poola allveelaev Orzel. Päev hiljem interneeris Eesti Saksamaa ja Nõukogude Liidu survel allveelaeva. Lähtudes rahvusvahelistest erapooletuse seadustest, otsustasid Eesti võimud allveelaevalt ära tuua torpeedod, suurtükilukud ja laskemoona ning paigutada laeva meeskonna maale. Aluse desarmeerimine kulges aga aeglaselt ning Poola allveelaeva valve oli nõrk. Tagantjärele saab tõdeda sedagi, et Eesti suhtus sõtta tõmmatud Poola Vabariiki suure sümpaatiaga, ka kindral Laidoneri abikaasa oli poolatar. Moskva alustas Eesti piiride rikkumist Rahvusvaheline olukord muutus järsult 17. septembril, kui N Liit alustas hitlerliku Saksamaaga sõlmitud sõpruslepingust lähtuvalt sõjategevust Poola vastu. Siis otsustasid poolakad 18. septembril Tallinna Miinisadamast põgeneda, viies oma plaani järgmisel ööl ka ellu. Orzeli põgenemise järel tegi Molotov Eesti saadikule Moskvas August Reile tõsise hoiatuse ning teatas, et N Liidu mere- ja õhujõud alustavad allveelaeva otsinguid, seda ka Tallinna lähimas ümbruses. Nõukogude sõjalaevad ja lennukid jõudsid peagi Soome lahe suudmesse ning tungisid korduvalt Eesti territoriaalvetesse ja õhuruumi. Eesti valitsus andis käsu piiririkkujaid mitte tulistada, vältimaks pinge süvendamist. 21. septembri hilisõhtul tõusis Orzel veepinnale Gotlandi lähedal, kus kahel vangistatud ning põgenemisel kaasa võetud Eesti mereväelasel Boris Mahlsteinil ja Roland Kirkmaal lubati maale aerutada. Selline teade rahustas Eesti valitsust, sest allveelaev oli eemaldunud nendest vetest, kus Nõukogude laevu võis hulgem liikuda. Moskva läks üle ähvardustele Allveelaeva intsident oli aga ajendiks, mis võimaldas N Liidul nõuda Eestilt endale sõjabaase ning sõjalise jõuga ähvardamist. Päev pärast Orzeli põgenemist esitas Nõukogude Liit Eestile protesti, süüdistades meid erapooletuse rikkumises. Järgnenud kaubandusläbirääkimistel nõudis Nõukogude Liit sissetungiga ähvardades Eestilt, Orzeli intsidenti ettekäändeks tuues, oma sõjaväebaaside rajamist ja vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. President Konstantin Pätsi kantseleiülem Elmar Tambek meenutas: „Orzeli põgenemise kasutas ära meievastase kampaania alustamiseks N Liit, kes ei olnud sõdiv poolgi, vaid esialgu alles Saksamaa sõpruslepinguline ja eesti rahva „suur sõber"." 24. septembril jõudis Moskvasse Eesti välisminister Karl Selter, kirjutamaks alla kaubandusleppele. Ent see oli üksnes hiirelõks. Läbirääkimistel teatas Molotov, et Eesti ei suuda omal maal korda hoida. Niisugune juhtum nagu allveelaeva Orzel põgenemine ohustavat N Liidu julgeolekut ja seetõttu tulebki Eestisse pakti alusel paigutada Nõukogude mere- ja õhujõud. Molotovi järjekordsed valed 27. septembri õhtul oli Eesti delegatsioon taas Moskvas. Molotov üllatas eestlasi teatega, et Narva lahe piirkonnas on tundmatu allveelaev uputanud Nõukogude k

1. Allveelaev Orzeli
lugu
Kehra Gümnaasium
12.A
Rain Kauge
Kehra 2013

2. Allveelaev Orzel
• Pikkus - 84m
• Laius - 6,7m
• Süvis - 4,17m
• Kiirus - pinnal: 36km/h
- vee all: 17km/h

3. Moskva alustas Eesti
piiride rikkumist
• 17. september - sõjategevus
Poola vastu
• 18. september - Orzel
põgeneb
• 21. september - Orzel tõuseb
pinnale

4. Moskva läks üle
ähvardustele
• Nõukogude Liit esitas
Eestile protesti
• 24. septembril saabus
Moskvasse Eesti
välisminister

5. Molotovi järjekordsed
valed
• 27. september - Eesti
delegatsioon taas Moskvas
• Eesti inkorporeerimine ja
okupeerimine
• 1940. aasta 8. juunil Orzel
uppus

6. Allikad
• http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=6015&sess_admin=d6fc6e2b382d183f2ecf957ada5dcd76
• http://www.ww2incolor.com/d/287301-1/17
• http://fotoalbum.ee/photos/denon/44138855
• http://www.dutchsubmarines.com/export/images/poland/boat_orzel_launch.jpg
• http://www.dutchsubmarines.com/export/images/poland/boat_orzel.jpg

7. Aitäh kuulamast!