3. KAHEPOOLSED KOHTUMISED
• Eesmärgiks kohtuda kõigi Eesti toidu töörühma
liikmetega
• Senised kohtumised
MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti
Eesti Piimaliit
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Tervise Arengu Instituut
MTÜ Maaturism
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Põllumeeste Keskliit
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Välisministeerium
Kultuuriministeerium
4. KAHEPOOLSED KOHTUMISED (II)
• Eesmärgid – Eesti toidu positiivse kuvandi loomine
eesmärgina sobib
• Fookus – leida kindlad suunad, millele keskenduda,
pigem teha suuremaid projekte, aga vähem
• Peamised tegevussuunad – siseturg, välisturg ja laste
ning noorte tegevused sobivad
• Eesti toidu definitsioon – keskenduda ühisosa
leidmisele, mitte kindla definitsiooni otsimisele, oluline
hõlmata kõiki osapooli
• Töötada välja nö Eesti tunnustooted
5. KAHEPOOLSED KOHTUMISED (III)
• Vastandumine – oluline vältida vastandumist, sellest tõuseb
kasu kõigile
• Laiem pilt – vaja näha laiemat pilti, mitte keskenduda oma
konkreetsele projektile, näha projektide omavahelist seost
• Koostöö arendamine – tihti probleemiks vähene koostöö
toidusektori eri osapoolte vahel, mis pärsib edukat
tegutsemist
• Tunnustamine oluline – erinevad konkursid olulised, mis
aitavad sektorile tähelepanu tõmmata, positiivset välja tuua
ja tublisid tunnustada
• PR – Eesti toit peaks olema nö katusbränd, oluline osa PR
tööl
• Sünergia Eestit esindavate üritustega - liita toit nt erinevate
kultuuriürituste juurde, kus Eesti juba kohal on ja siduda
Eesti toit teiste Eesti brändidega (IT, kultuur, disain, start-
up´id)
6. MILLINE ON EESTI TOIT?
131 Toidusektori eksperti aastal 2006 (EKI, 2006):
Eesti toidule iseloomulikud märksõnad - GMO vaba, harjumuspärane, meeldiv, värske,
naturaalne, sünteetiliste lisaaineteta, talupoeglik, rammus, regionaalne, tervislik ja lihtne
VÕIKS olla tulevikus – naturaalsem, maitseküllasem, kaasaegsem, konkurentsivõimelisem,
huvitavam, mitmekesisem, tervislikum, uuenevam, vähem rammus, sisaldada vähem
sünteetilisi lisaaineid, meeldivam, vähem harjumuspärasem, GMO-vabam, värskem ja vähem
talupoeglik (EKI, 2006)
Turistid aastal 2007 (EKI, 2006)
58% omas mingit ettekujutust Eesti toidust
61% jookidest, ülejäänutel teadmised puudulikud või puudusid
Spontaanse kuvandi järgi on Eesti toit hea ja maitsev
Abistatud tuntuse järgi on Eesti toit värske, meeldiv ja hea, maitseküllane, lihtne ning odav
8. MIS ON EESTI TOIT?
Tartu Ülikooli semiootika osakond, 2006
„Eesti toiduretsepte, toiduaineid, - tooteid ja roogasid analüüsides leiame nende ja
komponentide hulgast mitmeid nö kõrge sümbolväärtusega artikleid, mis on ka
retseptuuris sagedased. Nende kasutamine ET esitluses võiks anda positiivse lisamõõtme
(muna, sibul, leib, mesi, piim, sool).“
Turistid aastal 2007 (EKI, 2006)
„Rahvustoit tähendab turistile peamiselt liha (sealiha) ja kala sisaldavaid roogi, kartulit
ja kapsast, õlut ning kangemat alkohoolset jooki (viin, liköör). Turistid ei erista
rahvustoite Eesti toidust ja lähtuvad suuresti toitlustusasutustes pakutavast. Ka
hamburgerid, pastad ja pitsad liigitatakse Eesti rahvustoitude alla.“
„Eestist saadud kogemuste põhjal soovitaksid turistid teistele põhiliselt liha- ja
kalaroogi, õlut, kondiitritooteid ja leiba.“
10. MIS ON EESTI TOIT?
Eesti toidu töörühma liige, 2014:
„Läbiv teema on muidugi eestimaine tooraine, sellest ei saa keegi üle
ega ümber. Toitu ennast mainitakse vähem. Ehk on see meile nii omane
ja tavapärane ning meil ongi valmistatud toidu teemat esile toodud
vähem. Oleme igasuguste põnevate köökide lummuses, et oma eesti
köök ja eesti toit tuleks aktiveerida esimeseks mõtteks ja valikuks.
Mainitakse küll kodust toitu, ema ja vanaema köögist.“
- Eestis kasvanud ja kasvatatud, eestimaisest toorainest valmistatud,
kodumaine
- Oma põllult ja aiast, laudast, kodus tehtud
põlised traditsioonilised toidud ka uues võtmes
- puhas, värske, hooajaline
- kartul, hapukapsas, verivorst, sült, seajalad, kama, jõhvikad,
metsloomaliha, suitsusauna sink, kasemahl, vahtramahl“
11. MIS ON EESTI TOIT?
KAS TUNNUSJOONED? – harjumuspärane, värske,
usaldusväärne, tervislik, kvaliteetne, hea,
maitseküllane, lihtne
KAS TUNNUSTOOTED? – leib, piimatooted
(kohuke), mesi (väga mitmekesine),
(metsa)marjad, ulukiliha, kartulitoidud, moosid ja
hoidised, õlu, viin
PÕHJAMAAD: puhas, värske, lihtne, eetiline
