2. Romaani stiil
Esimene keskaegse Lääne –Euroopa kunstistiil
Nimetus tuli kasutusele alles 1820. aastatel
Prantsusmaal
Tekkis pärast Karolingide kunsti u. 10. sajandi
lõpus ja püsis 12. sajandini
Tugines karolingide, bütsantsi, varakristlikule,
rooma ja islami kunstile
Määrav tähtsus kloostrikultuuril
Kunsti ülesanne oli teenida jumalat
3. Arhitektuur
Kiriku planeering lähtus Vana
– Rooma kohtu – ja
kaubakojast – BASIILIKAST
BASIILIKA – sammastega
kolmeks osaks jagatud ruum:
keskmine osa kõrgem ja ülal
aknad
Kirik ehitati läänest itta
Sissepääs asus läänes ja altar
idas
Pikihoone jagunes löövideks
Isloomulik joon oli
ÜMARKAAR
4. Arhitektuur
Pikihoonesse lõikus
risthoone – ladina
ristikujuline põhiplaan
Kooriruum, mille lõpetas
apsiid kus asus altar
Kabelipärg
Kooriruumi all asus krüpt
Jämedad piilarid
6. Wormsi kiriku interjöör
Saksamaal
Ehitati silinder- ja
ristvõlv lagesid
Lisati vööndkaared –
mis jagasid lae
võlvikuteks
Kiriku seinad olid
paksud
7. Püha Jakobi kirik Regensburgis
Kiriku uksi nimetati
portaalideks
Portaale tavaliselt
kolm – keskmine
kõige suurem
Kujundust peeti
tähtsaks – kujutati
Piibli stseene, küljed
olid dekoreeritud
11. Gooti stiil
Valitses Euroopa kunstis 12. – 16. sajand
Nimetus pärineb Itaaliast kus 16. sajandil
nimetati nii (tuli gootide hõimu nimest)
pilkavalt renessansi eelset keskaegset
kunsti
Kunstsiili nimetus tuli üldiselt kasutusele
19. sajandil
12. Arhitektuur
Peamine tunnus
TERAVKAAR
Roietele toetuvad ristvõlvid
Seintel tugipiilarid ja
tugikaared, mis aitasid ehitada
sõrestiku taolisi
konstruktsioone ja õhemaid
seinu
Risthoonet lühendati
31. Lõpetuseks
Nii romaani kui gooti kunst andsid edasi
oma ajastu meeleolusid ja arusaamu.
Ühelt poolt olid kirikud ülistus jumalale,
teiselt poolt olid nad nende valitsejate
kõrkuse sümbolid, kes neid ehitada lasid.