Esitlus andekate alasoorituse teemadel.

1. ANDEKATE ALASOORITUS Sandra Mikomägi
Liisa Otsak
Aine „Andekas laps ja loovus“. TLÜ Pedagoogiline Seminar. Tallinn 2015.

2. MIS ON ALASOORITUS?
Alasooritus (ingl k underachievement) – lahknevus
võimete (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuse) vahel
(Reis & McCoach, 2000 järgi viidanud Sepp, 2010).
Sõltub, kes on hindaja – õpetaja, lapsevanem või
õpilane ise.
Alasooritusest räägitakse rohkem kooli kui lasteaia
kontekstis. Siiski on võimalik kooliaegse alasoorituse
ennetamisega juba lasteaias algust teha, seda laste
jälgimise ja suunamisega.

3. ALASOORITUSE PÕHJUSED
Alasooritus on tihti maskeering tõsisematele psüühilistele, kognitiivsetele või
emotsionaalsetele probleemidele (nt õpiraskused, tähelepanuhäire, emotsionaalne
häire vms).
Kooli-/lasteaiakeskkonna sobimatus lapse eripärade ja vajadustega.
Alasooritus võib olla seotud isiksusejoontega, nt madal motivatsioon, madal
eneseregulatsioon või nõrk enesetõhususe tunne.
Ootuste ja motiveerituse erinevus: väiksemad ootused võivad lapse tegevust
pidurdada, suuremad ootused aga probleeme tekitada.

4. MÄRGID ALASOORITUSE TEKKEST
Laps teeb igapäevast tööd lohakalt või
poolikult, aga kui on huvi, siis saab
suurepäraselt aru ja jätab meelde.
Suur kvalitatiivne erinevus suulise ja
kirjaliku töö vahel.
Hoidutakse katsetamast uusi tegevusi,
märgid perfektsionismist või ülemäärasest
enesekriitikast.
Initsiatiivitus.
Madal enesehinnang, endassetõmbumine
või agressiivsus.
Tahtmatus töötada grupis.
Liiga kõrged või madalad eesmärgid.
Ei sallita harjutamist ega praktilist tööd.
Ei suudeta keskendada tähelepanu või
jõupingutusi.
Ükskõikne või negatiivne suhtumine
õppeasutusse.
Laps ei allu lapsevanema või õpetaja
püüdlustele teda motiveerida või
kuulekalt käituma sundida. (Sepp, 2010)

5. ANDEKATE ALASOORITAJATE TÜÜBID
(RIMM, 1995 JÄRGI VIIDANUD SEPP, 2010)
Sõltuvad konformistid: lapsed, keda iseloomustavad sõnad „perfektsionism“,
„passiivsus“, „nõjatumine“.
Dominantsed konformistid: lapsed, kes põgenevad oma tegelike tunnete ja
hirmude eest mitmesuguste maskide taha, püüdes sel viisil säilitada oma
domineerimist kas teiste inimeste (vanemate, kaaslaste või õpetajate) üle või vältida
situatsioone, kus nad võivad näida „kaotajatena“.
Sõltuvad mittekonformistid: lapsed, kes poevad reaalses elus ette tulevate
pingutuste ja ebameeldivate kogemuste eest nende jaoks turvalisse keskkonda.
Dominantsed mittekonformistid: lapsed, kes võivad olla nii suurepärased
manipuleerijad kui ka lapsed, kes ei sobitu tavapärasesse koolikeskkonda (st tüübi
variatiivsus on lai).

6. ALASOORITUS TINGITUD KODUSEST
KESKKONNAST:
RIMM&LOWEN järgi LEINO, 2010
Varases lapsepõlves võim vanemate üle
Piiride puudumine  manipuleerivad; Ebaterve rivaalitsemine õdede-vendade
vahel
Liiga kontrollivad/ranged vanemad
Vanemate rahulolematus enda eluga
Päevaplaan liiga tihe  polegi aega koolitöid teha

7. ALASOORITAJATE TOETAMINE KODUS
”Alasooritajate ühisjoonteks on see, et nad omavad mittetõepärast/negatiivset
enesehinnangut, nad ei näita oma tõelisi (negatiivseid) tundeid ja nad võivad
olla küll motiveeritud, ent pole motiveeritud sooritama.” – Lianne Hoogvein
Hinda last sellisena nagu ta on: kuula, toeta, julgusta.
Tunnusta lapse huumorimeelt, mängulisust ja spontaansust.
Kiida lapse ebatavalisi ideid. St kiida sooritust, mitte last.
Ka andekas laps vajab piire (ehk turvatunnet).

8. Anne ei vabasta argistest kohustustest (koristamine jms). Igal lapsel peavad olema
kodus omad kindlad kohustused.
Anna lapsele üha enam vastutust.
Õpeta lapsele ajakasutust ning tööde organiseerimist.
Las laps seab oma eesmärke ise. Ta tajub vanemate ootusi, isegi kui need on veel
väljaütlemata.
Väldi valmis vastuseid. Kasuta lapse küsimusi ära selleks, et teda uutele radadele
suunata.
Imetle last siis kui ta riskib mõõdukalt (mitte hulljulgelt).

9. TÜ Teaduskooli uuring
„Andekate alasooritus üldhariduskoolides koolijuhtide ja haridusliku
erivajaduse koordinaatorite hinnangul“ M.Plumer
Kokkuvõtteks:
Enamus probleeme on tasandatavad õpetajakoolitusega:
õpilaste motivatsioonipuudus,
laiskus,
käitumisprobleemid,
õpetajate koostöövalmiduse puudumine, jne

10. Alasooritaja märkamise tähtsus lasteaias.
Alasooritus ei kao iseenesest ajapikku ära süvenevad alasooritajale iseloomulikud
karakteristlikkud jooned:
• Madal enesekindlus
• Madal enesehinnang
• Madal enesetõhususe tunne
Probleemi süvenemine kooliastmes.  Hinnanguliselt on alasooritajaid Eesti koolides
rohkem kui mujal maailmas (13–16% vs 10–15%)

11. Aitäh kuulamast!

12. ALLIKAD
Laidra, K. (2010). Andekad, alasooritajad ja andekad alasooritajad Eesti õpilaste
isiksuse uuringus [konverentsi
ettekanne]http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/yld/andekus_
2010_konverents_ettek_alasooritajad_laidra.pdf
Leino, M. (2010). Andekus, hälve, alasooritus [konverentsikõne]
http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/yld/andekus_2010_kon
verents_ettek_alasooritajad_mare_leino.pdf
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex.
Plumer, M. (2012). Andekate alasooritus üldhariduskoolides koolijuhtide ja haridusliku
erivajaduse koordinaatorite hinnangul [kollokviumi
ettekanne]http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/yld/andekus_
2012_kollokvium_maiu_plumer.pdf