Primend praktiline konverents - Keynote
•
0 likes•381 views
Ootused IT süsteemide võimekusele kasvavad üha, kuid eelarved ootuste täitmiseks kipuvad pigem vähenema. Tehniliste otsuste asemel peavad IT osakonnad tegema üha rohkem äriotsuseid, et luua või hankida kasulikumaid IT teenuseid.
Recommended
More Related Content
Viewers also liked
Viewers also liked (6)
More from Primend
More from Primend (20)
Primend praktiline konverents - Keynote
- 1. Kiirus, vaid kiirus… Tere tulemast Primendi Praktilise Konverentsile 07. November 2014
- 2. Areng arvutusvõimsuses ThinkPad T60 – 2006 aasta mudel • Intel T2500 2.0GHz Core Duo • RAM: 1GB (1,024MB) Gear 2 – 2014 aasta mudel • 1.0 GHz dual-core Exynos 3250 system-on-chip • RAM: 512 MB
- 3. Nõudluse ja pakkumise konflikt Ajatelg Võimekus / sooritus Digitaalsed võimalused ja ohud Tarbijate ja juhtkonna ootused IT sooritusvõime ja panus
- 5. Juhtseade, Digitaalne kese Teenus, mis ei tööta telefonis, pole olemas!
- 6. Jõudluse kasv on süvenev
- 7. Asjade Internet Asjade internet oknu im naäsrivniavõ nrägruvsivtiõkrgustik
- 8. IT juhtide ees seisvad ülesanded • Mobiilse töö võimalused on suurendanud töötajate ootusi ja muutuste maha magamine võib panna ettevõtte ebamugavasse konkurentsisituatsiooni • Digitaalsed ärimudelid arenevad nii kiiresti, et tavapärased otsustusmudelid ei ole piisavalt kiired, konkurentsieelised ei kesta sama kaua kui varem • Andmete kiire kasv on muutnud analüüsi ajamahukaks ja aruanded ei edasta olulisi trende või põhinevad vananenud infot
- 9. IT juht kui teenuste vahendaja
- 10. Kohaliku IT ja pilve integreerimine • Pilv •Mobiilsus • Lihtsus Secure WiFi Guest WiFi Wired LAN Guest LAN Kliendi kontor Unified ID Mult isite Extended Data Center
- 11. Infrastruktuur peab olema tõhus ja tõrgeteta
- 12. Andmekeskuste virtualiseerimine, konsolideerimine ja korrastamine
- 14. Täna räägime
- 15. Teenused pilves ja BYOD seadmetel
- 17. Cisco Application Centric Infrastructure
- 19. Office 365 teenuse turvalisus
- 21. Tänan! Küsimused? Kohvipaus Demo – andmete varundamine ja taastamine SimpliVityga 11:10 – Teenuste haldamine pilves ja BYOD seadmetel
Editor's Notes
- Tänane konverents on praktilise suunitlusega, kuid asjade perspektiivi panemiseks peab aeg-ajalt vaatama kaugemale tulevikku. Räägingi korra veidi esoteerilisest visioonist, mis ei ole Infotehnoloogia valdkonnas juhtub sageli nii, et insenerid loovad võimekusi, mida osata kasutusele võtta ja samal ajal kirjanikuid loovad kirjeldusi, mida ei ole veel võimalik ellu viia. Aastaks 2020 ei ole infotehnoloogiat sellisel tänasel olemas. Näeme juba praegu, kuidas iga protsess digiteeritakse, iga eelarve sisaldab IT komponenti ja iga projekt on tugevalt sõltuv infotehnoloogiast. See trend ei üllata enam kedagi. Uus tugev trend on see, et töötajad toovad ettevõttesse rohkem ja uuemat tehnoloogiat kui IT osakond suudab hoomata. Veel mõned aastad tagasi soovitasin ise ettevõtetel maksta nutiseadmete hankimisel osa kuludest, et oleks õigus seadet hallata. See mudel enam ei tööta – töötajad toovad üha kiiremas tempos üha enam tehnoloogiat ettevõttesse.
- Enne 2007. aastat, mil Apple tuli välja iPhone telefoniga, oli peamine ärirakendus telefonis grupitöö – e-post, kalender ja aadressiraamat. Ekraanid olid lihtsalt liiga väikesed muu sisu tarbimiseks. Tegelikult ei olegi muutus olnud väga kiire, sellest hetkest on juba seitse aastat. Uued mobiiltelefonide protsessorid on 64-bitised ja kuni kaheksatuumased ning uue nutitelefoni standardseks RAMi suuruseks on kujunenud 3GB. Samal aastal ilmavalgust näinud Windows Vista nõuded ärikasutuseks oli 1GHz kiirusel töötav protsessorituum ja 1GB. Samsungi Gear 2 kellal on kahetuumane 1GHz protsessor ning 512MB mälu. Praegu ei oska küll mõelda, miks ma peaks omale arvuti püksi panema ja kuidas ma sellele arvutile särtsu saan, kuid kui tehnoloogia muutub laialt kättesaadavaks tekivad sellele ka kasutusjuhud
- Nõudluse ja pakkumise konflikt. Aastaid kestis olukord, kus IT osakond oli see, kes tõi ettevõttesse sisse uut tehnoloogiat. Tehnoloogia oli kallis ja selle juurutamine nõudis ettevõtte suuremaid ressursse. Tehnoloogia on oluliselt odavamaks läinud. Traditsiooniliste ettevõtte siseprotsesside juhtimiseks vajalik infotehnoloogia (eriti kasutaja poole suunatud tehnoloogia) on sageli lihtsam ja odavam ja väikesem jõudlusega kui lõbu jaoks, piltide tegemiseks, multimeedia tarbimiseks mõeldud seadmed. Ettevõtted pakuvad töötajatele jätkuvalt arvutit, kodukataloogi, mis kättesaadav ainult kontorist ja ärirakendusi, mis kättesaadavad ainult kontorist. Töötajad on aga harjunud juba rakendustega, mis töötavad nutitelefonis, töötavad igal pool, on lihtsad kasutada. Töötajad on toovad rohkem uut tehnoloogiat ettevõtetesse kui infotehnoloogia valdkonna inimesed.
- Kes on meie üritustel varem käinud, kindlasti mäletavad.
- Ekraani suurus ei ole telefonidel kasvanud mitte selle pärast, et suure latakaga on parem rääkida või et suure tahvliga on vähem totakas rääkida, vaid selle pärast, et telefoniga on võimalik nüüd teha pea-aegu kõik ülesanded, mille jaoks varem oli arvutit vaja. Enamiku nende ülesannete täitmiseks on lihtsalt suur ekraan palju mugavam kasutada. Telefon on muutunud juhtseadmeks. Click Mäletate seda meest? Steve Jobs ütles 2001. aastal jaanuaris toimunud MacWorld konverentsil, et arvuti on nagu digitaalne kese (digital hub). Juba siis kõlasid sõnavõtud, et arvutitööstus on alla käinud ja igav. Ja kui vaadata sellest ajast toimunud arenguid, siis areng ongi toimunud arvuti ümber ja arvuti sees on vähe muutunud (mõelge Windows XP) . Täpselt sama igavuse juttu räägitakse arvutitest ka praegu ja arvuti langus infotehnoloogia tarbimise eelistustes on kiirenev. Click Praegu peetakse digitaalseks keskmeks üha enam nutitelefoni, mille kaudu käib digitaalse sisu tarbimine ning millega sümbioosis toimivad nutikellad ja muud vidina
- Wikipedia andmetel on inimesel keskmiselt 86 miljardit sünapsit, millest ajus asub umbes 20 miljardit. Uues Inteli 15-tuumalises serveriprotsessoris on 4,3 miljardit transistorit / mikrolülitust. Seda on neli korda rohkem kui on sünapseid prussakal või mesilasel. Samas täpselt 20 korda vähem kui inimesel. Kui senine protsessoris olevate transistorite arvu kahekordistumine jätkub senises tempos, kulub inimesega võrdväärse arvutusvõimsuseni jõudmiseks umbes kuus ja pool aastat. Inimese aju ja arvuti protsessori võrdlused on tavalised ja sageli keskendutakse vaid aju osale. Tegelikult moodustab suure osa närvisüsteemist sisendid ja väljundid; närviimpulsside vastuvõtmine ning võime sisendi alusel tegutseda ning saada omakorda tagasisidet. Arvutil on algusest peale olnud sisendiks vaid klahvid ja enamik sisendist-väljundist toimub inimese poolt otsustamise korras.
- olukord on muutumas. Asjade Internet või siis IoT (Internet-of-Things) nagu seda viimasel ajal nimetatakse, suurendab oluliselt arvutisüsteemide sisendite ja väljundite hulka. General Electric, kes ehitab lennukimootoreid, räägib, et ühe lennureisi jooksul loob lennukimootor enam kui terabaidi jagu andurisisendit. Kuigi seda tuuakse ühe Big Data näitena, mida on vaja targalt analüüside, siis on tegu siiski passiivse andmekasutusega. Gartner ennustab, et aastaks 2020 7,3 miljardit isiklikku seadet (tänases mõistes nutiseadet). Inimesi on aastaks 2020 ÜRO ennustuse järgi 7,7 miljardit. Internetti on ühendatud enam kui 30 miljardi seadet, mis kõik sisaldavad arvutusvõimsust. Hetkel on taolisi seadmeid alla miljardi. Kasv järgmise viie aastaga 30 korda. Arvutusvõimsus saab olema kasutaja eest peidetud, igal pool ja seda on piisavalt. IoT loob 1,9 triljonit dollarit uut väärtust, kusjuures kõige suuremad kasusaajad on tootmine, tervishoid, kindlustus, pangandus ja hulgimüük.