Tervis, tervisedendus, tervisesekkumine, tervisepoliitika.

1. Elo Paap
Tervisedendaja
2013, Viljandimaa

5. Allikas: Statistikaamet

6. Allikas: Statistikaamet

7. Allikas: Eurostat

8. Allikas: Statistikaamet

9. Allikas: Statistikaamet

13. 
tervist kui personaalse väärtus

tervis kui sotsiaalne väärtus

poliitiline aspekt - tervis nõuab igalt indiviidilt ja
riigilt suuri finantsressursse - nii kuidas me tervist
mõistame, nõnda me ka sellesse investeerime
(Rootman ja Raeburn, 1994).

14.  Viis,
kuidas me tervist defineerime, peegeldab seda,
milline on meie maailmavaade ja kuidas me teeme
oma otsuseid.
 Tervis on kultuuriomane kontseptsioon - ta põhineb
valdavalt väärtushinnangutel ja oleneb suuresti
kultuurikeskkonnast.
 On kultuure kus suhtutakse haige-olemisse tõrjuvalt
ja süüdistavalt ning haigusi peetakse indiviidi enda
süüks ning vastutuseks.

15. 
Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumine (WHO)
◦ varu, mis on osaliselt geneetiliselt määratud
◦ sotsiaal- majanduslik keskkonnast
◦ käitumine.
Tervisevaru saab teatud vanuses rohkem ja teatud vanuses vähem
suurendada – lisades juurde nn positiivset tervist (võimekust,
heaolu, toimetulemisvõimet)
Tervisevaru saab püüda taastada – püüdes vabaneda haigustest,
tervisehäiretest.

16.  Tava-arusaam
tervisest seletab tervist kui heaolu.
 Biomeditsiiniline lähenemine tervisele defineerib
tervist negatiivsuse kaudu, st tervist mõistetakse
kui haiguste puudumist.
 Majanduspoliitiline lahenemine tervisele rõhutab
indiviidi vastutust tervise eest ning alahindab
tervise sotsiaalseid, keskkondlikke jt. mõjusid.
 Sotsiaalpoliitiline kontseptsioon peab tervist
kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda
kujundavat poliitilist konteksti.

18. TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID
ehk tervisemõjurid
on
rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid,
mis määravad üksikisikute või rahvastiku terviseseisundi *
*Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020

19. Terviseolukord ja seda põhjustavad tegurid (Ryan ja Travis, 1988)
TULEMUSED
Terviseolukord
riskitegurid
MÕJURID
käitumuslikud mõjutegurid
majanduslikud
sotsiaalsed
poliitilised
psühho-, sotsio-,
kultuurilised tegurid
RAHVASTIK
poliitika
võrgustikud
võimalused
sotsiaalne toetus
kultuur
institutsioon
ressursid
keskkondlikud
INDIVIID
kindlustunne
usaldus
suhtumised
turvatunne
uskumused
oskused
teadmised

20. Tervist mõjutavate tegurite mudel (Dahlgren ja Whitehead, 1991)

21. 




Tervis on ressurss aktiivseks osalemiseks,
tihedamateks sotsiaalseteks sidemeteks.
Sotsiaalne sidusus omakorda mõjutab tervist.
Haridus ja informeeritus on väga oluline eeldus
aktiivseks osalemiseks ühiskonna elus.
Haridus on väga tihedalt ja väga varakult seotud tervist
määravate teguritega.
Ebastabiilsus sotsiaalpoliitilises olukorras ja
majanduslikus toimetulemises on tihedalt seotud
tervisega.

23. Tervisedendus
…planeeritud protsess, mis võimaldab nii
indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli
tervise mõjutavate tegurite üle ning selle kaudu
tugevdada tervist.

tegevus, mis suurendab tervisevaru
Tervisevaru suurenemine leiab aset siis, kui rakendatakse
tahtlikke poliitilisi initsiatiive ja organiseeritud õpetamist.

24. EESTI VABARIIGI RAHVATERVISE SEADUS
(vastu võetud 14.juunil 1995)
Paragrahv 2, lõige 4;
tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava
käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava
elukeskkonna sihipärane arendamine.

26. JA LOODUSLIKUD
KESKONDLIKUD TERVISE MÕJURID
KESKKONNATEGURID
RISKITEGU
RID
sotsiaalne - looduslik - majanduslik
vaimne
Indiviid
INDIVIDUAALSED TERVISE
INIMESE TERVISE
MÕJURID
ENNETUS
sotsiaalne
SEISUND
JA INDIVIDUAALSED
TERVISE SEISUND
TERVISEMÕJURID
füüsiline
TERVIS
HAIGUS
TERVISE ARENG
TERVISHOID
TERVISE EDENDAMINE
Sotsiaalökoloogiline
SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD
keskond
TERVISEKAITSE
RESSURS
ID

27. 
Kujundada riiklik tervisepoliitika

Luua tervist toetavaid keskkondi

Aktiviseerida ühiskonna osalemist

Arendada isiklikke oskusi (terviseharidus)

Ümber orienteerida terviseteenuseid

Edendada sotsiaalset vastutus tervise nimel

Laiendada partnerlust tervise nimel

Suurendada kogukonna suutlikkust ja indiviidi võimestumist

28. Propageeri ja toeta – tervise eest seismine, eesmärk et
momendi olukord muutuks paremaks (poliitika, ressursid,
ühiskondliku arvamuse suunamine - tervis moes).
1.
2.
Võimalda – tervislik valik on lihtne.
3.
Vahenda – koostöö vahendamine
horisontaalselt
◦



erinevate huvigruppide vahendamine
erinevate sektorite vahendamine
erinevate otsustajate vahendamine
vertikaalselt:
◦



riik
maakond
omavalitsus
28

29. Poliitikat?
 Teenuste kättesaadavust?
 Elu-, õpi- ja töökeskkonda?
 Inimeste tervisekäitumist, teadmisi ja hoiakuid?

NB! Otsuse tegemisel lähtuda reaalsetest paikkonna
vajadustest (nt. terviseprofiil)

30. Tervis kõikidesse poliitikatesse lähenemise
eesmärgiks on integreerida terviseküsimused
erinevatesse poliitika valdkondadesse.
Parandades elanikkonna tervist, aitame kaasa
teiste poliitikavaldkondade eesmärkide
saavutamisele, sh:
◦ stimuleerime majanduskasvu
◦ parandame sotsiaalset sidusust ja tööhõivet

31. 
Sekkumine on tegevuste kogum, mis programmi/projekti
toimumise jooksul aset leiavad

Sekkumine on tegevus, mis on:
◦ sihipärane
◦ ajaliselt piiritletud
◦ reeglina ei ole rutiinne

Tervisesekkumine – tegevused, projektid, programmid
tervise olukorra või –mõjurite mõjutamiseks

32. MAKROTASAND
e. Distaalsed
•Poliitika
•Makromajandus
•Seadusandlus
•Regulatsioonid
•Maksupoliitika
•Investeeringud
•Võimalused
•Turvalisus
•Õiglus
•Ressursside jagamine
•Sotsiaalne kapital
•keskkond
MIKROTASAND e.
Proksimaalsed
•Käitumine
•Perekond
•Kodu
•Sidemed sõpradega
•Ootused
•Lähedussuhted
•Kultuur
•Sotsiaalne kapital
•Keskkond
MESOTASAND
•Kodukant/paikkond
•Kool/töökoht
•Töövõimalus
•Puhas vesi/õhk/toit
•Kaasav omavalitsus
•Sotsiaalne kapital
•Keskkond

33. 
Harro, M. (2002). Sissejuhatus tervise edendamiseks kasutatavasse
teoreetilistesse mudelitesse. Tartu.

Kasmel, A., Lipand, A. (2007) Tervisedenduse teooria ja praktika I.
Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn.

Kasmel, A., Laasner, A., Lipand, A. (2003) “Tervisemõju analüüsi
käsiraamat”, Eesti Tervisedenduse Ühing, Tallinn

Integrating health and social concerns into plans for the future.
(2004). Health Impact Assessment: A toolkit for European cities and
towns (DRAFT), WHO

Kemm,J., Parry, J., Palmer,S. (ed) (2004) Health Impact Assessment.
Oxford University Press