1. SÜGISESE RABAMETSA VÕLU JA VALU Eha Kaukvere Jäneda Kool 2008

2. RABAMETS ümbritseb lageraba, katab rabanõlva ning ääristab laukaid. Puud jäävad siin kängu, sest toitaineid on vähe. Kui turbakiht on veel õhuke, siis peab kõige visam puu – mänd - veel vastu. Siin on nad madalad ja jändrikud. Mändide all on kääbuspõõsastik: sookail, sinikas, sekka ka kanarbikku, pohla ja mustikat. Üldiselt on rabamets linnuvaene, sest toitu ja pesitsusvõimalusi – suuri tugevaid puid - on vähe. Rabamets on salapärane ja tekitab kõhedust, sest maapind jalge all on vetruv, kohati lausa vesine ja ohtlik. Ninna tungib sookailude uimastav lõhn. Üldiselt käiakse rabametsades vähem ja seepärast selle metsa salapärasus mõjubki kordumatult.

3. Rabas olevad puud jäävad kasvult väikseks, sest ei ole piisavalt toitaineid.

4. Kuna maapind on vetruv, siis juhtub sedagi, et puud oma raskusega lihtsalt kukuvad ümber.

5. Rabamets peidab endas mitmeid ohte: vesiseid laukaid ja salaauke.

6. Missugune värvide mäng !!! Turbasammal on rabametsale kõige iseloomulikum taim.

7. Turbasammal kasvab ülemisest otsast, alumisest otsast aga kõduneb. Nii tekib turbakiht – Eestis 1mm aastas.

8. Jõhvikad on tervislikud, maitsvad ja kaunid marjad. Jõhvikaid on hea säilitada lihtsalt külmas vees. Palavikuhaigele on jõhvikamorss väga kasulik!

9. Sookailu lõhn on terav ka sügisel, võib isegi pea valutama panna. Mõnikord on teda kasutatud isegi kirpude, koide, hiirte ja lutikate tõrjeks.

10. Kattekold katab metsaalust kauni rohelise vaibaga ka talvel. Temast on võimalik saada sinist värvi.

11. Soopihl oma ilus. Ta on ka ravimtaim!!!

12. Kanarbik on kaunis !!! Kanarbik on hea meetaim .

13. Ubaleht on eriti ilus kevadel õitsemise aegu. Tema lehtedest on võimalik keeta teed, mida võib kasutada kõhuvalu ja palaviku korral. Seega ravimtaim!!!

14. Sinika marjad on juba ära korjatud ja söödud.

15. Ka mustika taimedel on alles ainult igihaljad varred. Mustikad on väga maitsvad, kuid on ka hinnatud ravimtaimena.

16. Pohlamarjad on väga maitsvad ja kasulikud. Lehtedest saab aga raviteed. Seega – ravimtaim!!!

17. Jänesekapsa lehed sisaldavad palju C-vitamiini, seepärast ongi nad hapuka maitsega. Suures koguses jänesekapsa lehti süües võib saada mürgistuse. Seega – ole söömisel mõistlik!

18. STOPP! Leselehe marjad on mürgised!

19. STOPP!!! Piibelehe ehk maikellukese marjad meelitavad, kuid on väga mürgised!

20. STOPP!!! Ka kuutõverohu marjad on väga mürgised!

21. STOPP!!! Ussilakk on samuti väga mürgine!

22. STOPP!!! Näsiniin- väga mürgine!!! Kaunist kevadisest sirelimoodi taimest on saanud üsna inetute marjadega taim.

23. Lõpuks leidsin metsa kaunitari – punase kärbseseene! Nüüd öeldakse, et ega ta nii väga mürgine olegi, kuid mina jätaksin selle iluduse küll metsa.

24. Loomariigi esindajate tegutsemisjäljed: muti mullahunnikud ja kuklasepesa.

25. Lihtsalt metsavana kunstitöö!

26. Aga sarapuu ootab juba kevadet! On oma õiepungad juba stardivalmis seadnud.

27. Suvi oli vihmane, kuid septembrikuu lõpp läks päikseliseks ja kuivaks. Nii saigi ette võetud jalutuskäik metsa. Et rappa jõuda, tuli kõigepealt läbida veidi kuivemat metsa, seega sai pilte tehtud ka salumetsast, kus on metsaalune liigirikkam. Sealt ka need mürgiste marjade pildid. Lõpuks jõudsin lausa rabalaugaste vahele, kus punetas jõhvikatest. Nii jõudiski minuni teadmine, et rabamets peidab endas võlu - kauneid värve ja taimi -, aga ka valu - ohtu, mürgiseid taimi. See mets on osa Kõrvemaa maastikukaitsealast, asub Jänedal. Rabametsas on turbavõtuaugud, kust umbes 100 aastat tagasi turvast võeti. Nüüd on nad kinni kasvamas.