Põlvnemise õiguslik tähendus. Abielumehest põlvnemise välistamine. Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral. Isaduse omaksvõtt. Isaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral. Isaduse omaksvõtuga nõustumine. Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuga nõustumise kehtetus. Isaduse vaidlustamine. Isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse vaidlustamine lapse poolt täiskasvanuna. Isaduse vaidlustamine mehe pärija poolt. Hagi teise mehe isaduse vaidlustamiseks. Isaduse kohtulik tuvastamine. Mehe negatiivne tuvastushuvi. Põlvnemisasja kohtualluvus. DNA-ekspertiis isaduse tuvastamiseks. Materjalid bioloogilise isaduse määramiseks. DNA-ekspertiisi läbiviimine salaja võetud proovidega. DNA-ekspertiisi usaldusväärsus. DNA-ekspertiisi kulu (maksumus). DNA-ekspertiisi määramine kohtu poolt. Ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks kohustuslikus korras. DNA-proovi andmisest keeldumise võimalik tagajärg. Rahvusvaheline põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine. Isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. Riigilõiv põlvnemise tuvastamisel või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamisel.

1. CLAUDIUS ÕIGUSBÜROO
2014

2.  Vanemate ja laste vastastikused
õigused ja kohustused tulenevad
laste põlvnemisest, mis on kindlaks
tehtud seaduses sätestatud korras.

3.  Lapse ema on naine, kes on lapse
sünnitanud.

4.  Lapse isa on mees, kes on lapse
eostanud. Loetakse, et lapse on
eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse
emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud;
3) kelle isaduse on tuvastanud
kohus.
 Kohus ei tuvasta lapse isana
isikut, kelle seemnerakke on
kasutatud kunstlikuks
viljastamiseks.

5.  Kui lapse emaga abielus olev mees
ei ole last eostanud ja abikaasad on
selle kohta
perekonnaseisuasutusele esitanud
ühise avalduse, ei loeta meest
lapse isaks.

6.  Kui laps sünnib 300 päeva jooksul
pärast abielu lõppemist, on lapse
isa lapse emaga abielus olnud
mees. Kui on kindlaks tehtud, et
laps on eostatud rohkem kui 300
päeva enne oma sündi, siis
võetakse aluseks see ajavahemik.
 Kui naisel sünnib laps 300 päeva
jooksul pärast abielu lõppemist ja
naine on sõlminud uue abielu
mehega, kes on lapse sünni ajal
lapse emaga abielus, siis loetakse
laps uue abielumehe lapseks.

7.  Abielu lahutamise korral võib
alates abielu lahutamise avalduse
või hagi esitamisest isaduse omaks
võtta.

8.  Isaduse saab omaks võtta üksnes
juhul, kui lapse põlvnemine isast ei
ole seaduses sätestatud alusel
kindlaks tehtud.
 Isaduse võib omaks võtta üksnes
isiklikult.
 Isaduse tingimuslik või tähtajaline
omaksvõtt on tühine.

9.  Alaealine isik või piiratud
teovõimega täisealine isik võib
isaduse omaks võtta oma
seadusliku esindaja nõusolekul.
 Kui lapse ema on alaealine või
piiratud teovõimega täisealine
isik, võib ta anda nõusoleku
isaduse omaksvõtuks oma
seadusliku esindaja nõusolekul.

10.  Isaduse omaksvõtuks on vajalik
lapse ema nõusolek.
 Nõusolek tuleb anda isiklikult.
 Nõusolek ei või olla tingimuslik ega
tähtajaline.

11.  Kui ema on lapse hooldusõigusest
ilma jäetud või surnud või kui laps
on saanud täisealiseks, on isaduse
omaksvõtuks vaja ka lapse
nõusolekut.
 Alla 14-aastase lapse eest annab
isaduse omaksvõtu nõusoleku
lapse seaduslik esindaja.
 Vähemalt 14-aastane laps võib
seadusliku esindaja nõusolekul
anda isiklikult isaduse omaksvõtu
nõusoleku.

12.  Isaduse omaksvõtt ja asjakohane
nõusolek on kehtetud üksnes
siis, kui on rikutud:
1) isaduse omaksvõtu või isaduse
omaksvõtuga nõustumise
tingimusi;
2) perekonnaseisutoimingute
seaduses omaksvõtu avaldusele
esitatavaid nõudeid.

13.  Kui isik on omaksvõtu alusel kantud
lapse isana
rahvastikuregistrisse, on isaduse
omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui
isaduse omaksvõtu avaldus või
selleks antud nõusolek ei vastanud
isaduse omaksvõtu või isaduse
omaksvõtuga nõustumise või
perekonnaseisutoimingute
seaduses omaksvõtu avaldusele
ettenähtud nõuetele.

14.  Isaduse vaidlustamise õigus on
mehel, kelle isadus on tuvastatud
tulenevalt abielust lapse emaga või
kes on isaduse omaks
võtnud, samuti lapse emal ning
lapsel.
 Ühe aasta jooksul lapse sünnist
arvates võib isaduse vaidlustada ka
mees, kes taotleb enda isaduse
tuvastamist selle mehe
asemel, kelle isadus on kindlaks
tehtud tulenevalt abielust lapse
emaga või kes on isaduse omaks
võtnud.

15.  Kui lapse sünnist on möödunud
rohkem kui aasta, võib enda
isaduse tuvastamist taotlev mees
vaidlustada teise mehe isaduse
isana rahvastikuregistrisse kantud
mehe ning lapse ema nõusolekul.
 Nõusolekute puudumisel võib
kohus lapse huve arvestades anda
mõjuval põhjusel enda isaduse
tuvastamist taotlevale mehele loa
vaidlustada teise mehe isadus.

16.  Isaduse vaidlustamise hagi võib
esitada üksnes isiklikult.
 Alaealise lapse nimel võib isaduse
vaidlustada üksnes lapse seaduslik
esindaja
 Muu isadust vaidlustama
õigustatud isik võib isaduse
vaidlustada üksnes isiklikult ka
juhul, kui tema teovõime on
piiratud, vajamata selleks
seadusliku esindaja nõusolekut.

17.  Lapse kaalukaid huve järgides võib
regionaalminister vaidlustada
omaksvõtu teel tekkinud
isaduse, kui on põhjendatud
kahtlus, et laps ei põlvne isaduse
omaks võtnud mehest.

18.  Isaduse võib kohtus vaidlustada
ühe aasta jooksul arvates
päevast, millal isadust vaidlustama
õigustatud isikule on vaidlustamise
aluseks olevad asjaolud teatavaks
saanud.
 Tähtaja kulgemine ei alga enne
lapse sündi ega enne isaduse
omaksvõtu jõustumist.

19.  isaduse vaidlustamise tähtaeg ei
ole aegumistähtaeg, vaid nõuet
lõpetav tähtaeg. Isaduse
vaidlustamise nõudele ei saa
kohaldada aegumist, mille kohaselt
kohus või muu vaidlust lahendav
organ võtab nõude aegumist
arvesse ainult kohustatud isiku
taotlusel.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-12)

20.  Kehtivas perekonnaseaduses on
oluliselt piiratud end lapse isaks
pidava mehe õigust vaidlustada
teise mehe isadust, et kaitsta lapse
sotsiaalset perekonda.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)

21.  Kui alaealise lapse seaduslik
esindaja ei ole isadust õigel ajal
vaidlustanud, võib laps oma
põlvnemise isast täisealisena
isiklikult vaidlustada. Sel juhul
algab tähtaja kulgemine
päevast, millal täisealiseks saanud
lapsele on isaduse vaidlustamise
aluseks olevad asjaolud teatavaks
saanud, kuid mitte enne lapse
täisealiseks saamist.

22.  Kui mees, kelle isadus on
tuvastatud tulenevalt abielust
lapse emaga või kes on isaduse
omaks võtnud, on surnud enne
isaduse vaidlustamise tähtaja
möödumist, võib tema pärija
vaidlustada surnud mehe isaduse
ühe aasta jooksul selle mehe
surmast arvates.

23.  Teise mehe isaduse vaidlustamise
hagi saab rahuldada üksnes siis, kui
kohus tuvastab, et teise mehe
isaduse vaidlustanud mees on
lapse bioloogiline vanem ning ta
ise astub senise vanema asemele.
Lapse huvides ei ole jääda isaduse
vaidlustamise järel ilma seadusliku
isata.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)

24.  Isaduse tuvastab kohus, kui ühtki
meest pole lapse isana kindlaks
tehtud, samuti kui isadus on
vaidlustatud ja kohus on
tuvastanud, et laps ei põlvne
mehest, kelle isadus vaidlustati.
 Põlvnemise isast tuvastab kohus
asjaolude alusel, mis võimaldavad
eeldada, et laps põlvneb sellest
mehest.

25.  Eostamisajaks loetakse ajavahemik
kolmesajandast päevast kuni saja
kaheksakümne esimese päevani
enne lapse sündi.
 Kui on kindlaks tehtud, et laps on
eostatud väljaspool nimetatud
ajavahemikku, siis loetakse
eostamisajaks see ajavahemik.

26.  Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne
tuvastushuvi eeskätt juhul, kui
tema isadus on juba kindlaks
tehtud, ning sellisel juhul on mehel
õigus isadust vaidlustada, võib
mehel erandina olla negatiivne
tuvastushuvi ka siis, kui tema
isadust ei ole küll seaduses
sätestatud korras kindlaks
tehtud, kuid ta soovib saada
kinnistust, et ta ei ole lapse
bioloogiline vanem.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-11)

27.  Isaduse tuvastamise või
vaidlustamise otsustab kohus:
1) mehe hagi põhjal, mis on
esitatud lapse vastu;
2) ema või lapse hagi põhjal, mis on
esitatud mehe vastu.
 Kui isik, kelle vastu oleks tulnud
hagi esitada, on surnud, siis
otsustab kohus isaduse
vaidlustamise või tuvastamise selle
isiku avalduse põhjal, kes on
õigustatud hagi esitama.

28.  Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus
lahendatakse hagi, mille esemeks
on põlvnemise tuvastamine või
sünniaktis või rahvastikuregistris
vanema kande vaidlustamine.
 Eesti kohus võib põlvnemisasja
lahendada, kui vähemalt üks
pooltest on Eesti Vabariigi kodanik
või kui vähemalt ühe poole elukoht
on Eestis.

29.  Eesti kohtus lahendatavas
põlvnemisasjas esitatakse hagi
lapse elukoha järgi.
 Kui lapse elukoht ei ole
Eestis, esitatakse hagi kostja
elukoha järgi.
 Kui kostja elukoht ei ole
Eestis, esitatakse hagi hageja
elukoha järgi.

30.  DNA analüüsi isaduse
tuvastamiseks võib:
1) määrata kohus kohtumäärusega;
2) kriminaaljuhtumite korral
politsei- ja uurimisorganid;
3) tellida kohtuväliselt osapoolte
soovil.

31.  Süljeproov
 Lootevedelik määramaks
bioloogilist isadust raseduse ajal
 Abordimaterjal loote bioloogilise
isaduse määramiseks
 Koeproov lahkamisel
 Skeletijäänused, hambad jms.

32.  Kõigilt uuritavatelt isikutelt
võetakse vatitampoonile nn
süljeproovid ja vormistatakse
vajalik dokumentatsioon.
 Kõik isikud lähevad analüüse
andma üheaegselt.

33.  Välistus - uuritud mees ei saa olla
uuritud lapse bioloogiline isa.
 Kinnitus - uuritud mees saab olla
uuritud lapse bioloogiline isa
(statistiline hinnang, isaduse indeks
ja isaduse tõenäosus).
 Välistuse puhul on selle
usaldusväärsus praktiliselt
100%’i, kinnituse puhul üle 99%’i.

34.  Salaja võetud proove vastu ei
võeta.
 Kohtuväliselt tellitud uuringu korral
peavad kõik isikud olema uuringust
informeeritud ja sellega nõus.
 Alaealise lapse kohtuvälise
analüüsi korral on vajalik tema
mõlema seadusjärgse vanema
nõusolek, s.t - ei või minna proove
andma koos alaealise lapsega ilma
teise vanema teadmata.

35.  Kohus saadab ekspertiisiasutusele
määruse, milles on ära toodud:
1) küsimus eksperdile;
2) analüüsitavate isikuandmed;
3) kohtu poolt määratud
ekspertiisiaeg ja –koht;
4) analüüsitavate aadressid.
 Kohus määrab aja, mil kõik isikud
lähevad korraga analüüse andma.

36.  DNA uuringu tulemus väljastatakse
eksperdi poolt allkirjastatud aktina.
 Ekspert vastutab andmete õigsuse
eest kriminaalkorras.
 Kahtluste tekkimisel on võimalik
uuringut korrata mõnes teises
vastavaid uuringuid tegevas
laboris.

37.  DNA-ekspertiisi hind ühe
analüüsiobjekti kohta on 57
eurot, kokku tuleb teha kolm testi.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.

38.  Isik peab taluma põlvnemise
tuvastamiseks tehtavat
ekspertiisi, eelkõige vereproovide
võtmist veregrupi määramiseks ja
geneetiliseks analüüsiks, kui
põlvnemist on võimalik tuvastada
teaduse tunnustatud põhimõtete
ja meetodite alusel ning uurimine
ei põhjusta uuritavale või tema
lähisugulastele eeldatavasti
tervisekahjustust.
(Tsiviilkohtumenetluse seadustik §
300 lg 1)

39.  Põlvnemise ekspertiisist
keeldumise korral võib kohus
määrata ekspertiisi tegemise
kohustuslikus korras. Uurimisest
korduva õigustamatu keeldumise
puhul võib ekspertiisi teha
sundkorras kohtu määruse
alusel, kaasates vajaduse korral
politsei.
(Tsiviilkohtumenetluse seadustik §
300 lg 2)

40.  Maakohtu otsus:
Kuna kostja (lapse isa) ei ole täitnud
kohtumäärust, millega kohustati teda
osalema DNA-ekspertiisis, loobus
kostja tõendamast asjaolu, et ta ei
ole lapse isa. Lapse ema seletuste ja
esitatud tõendite alusel saab kostjat
pidada lapse isaks. Kuna kostja on
lapse isa, on ta kohustatud last ülal
pidama ja temalt tuleb lapse kasuks
välja mõista elatis.
(Harju Maakohtu 21. juuni 2010. a
otsus)

41.  Kuna lapse põlvnemise
tuvastamise asjas on tänapäeval
kõige usaldusväärsemaks tõendiks
molekulaargeneetiline uuring ning
lapse eostamise kohta ei pruugi
menetlusosalistel olla muid
piisavalt usaldusväärseid
tõendeid, tuleb tõlgendada isiku
proovi andmisest korduvat
õigustamatut keeldumist tema
kahjuks, kuna isiku keeldumine
annab alust arvata, et isik peab
võimalikuks, et ta on lapse isa, ja
kardab seetõttu ekspertiisi
tulemust.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-13;
lapse isa on Itaalia kodanik, kus sundi
ei kasutata)

42.  Põlvnemise tuvastamisele ja
vaidlustamisele kohaldatakse lapse
sünniaegse elukohariigi õigust.
 Vanema suhtes võib põlvnemist
tuvastada ja vaidlustada ka vanema
elukohariigi õiguse järgi. Vanem
võib lapse omaks võtta oma
elukohariigi õiguse järgi.
 Laps võib põlvnemise vaidlustada
ka oma vaidlustamise aegse
elukohariigi õiguse järgi.

43.  Kohus lahendab põlvnemise
tuvastamise isikust, kes on
surnud, ja sellise isiku kohta
sünniakti või rahvastikuregistrisse
tehtud vanema kande
vaidlustamise üksnes avalduse
alusel.
 Avalduses märgitakse
asjaolud, mille alusel võib
vanemaks pidada isikut, kellest
põlvnemist tuvastatakse või mille
alusel ei saa vanemaks pidada
isikut, kes on vanemana kantud
sünniakti või rahvastikuregistrisse.

44.  Avalduse isiku põlvnemise
tuvastamiseks või sünniakti või
rahvastikuregistrisse tehtud
vanema kande vaidlustamiseks
isikust, kes on surnud, võib esitada:
1) isik, kelle põlvnemise tuvastamist
taotletakse või kelle põlvnemist
vaidlustatakse;
2) tema eestkostja või valla- või
linnavalitsus.

45.  Avaldus esitatakse kohtule selle
isiku, kellest põlvnemise
tuvastamist taotletakse või kelle
kohta sünniakti või
rahvastikuregistrisse tehtud kannet
vaidlustatakse, viimase elukoha
järgi.
 Kui isiku viimane elukoht ei olnud
Eestis või on teadmata, esitatakse
avaldus Harju Maakohtusse.

46.  Kohus kuulab ära lapse teise
vanema, surnud isiku
vanemad, abikaasa ja täisealised
lapsed.
 Kohus võib isiku jätta ära
kuulamata, kui isik on kestvalt
võimetu seletust andma või kui
tema viibimiskoht on teadmata.
 Kohus küsib arvamust lapse
elukoha järgse valla- või
linnavalitsuselt, kui avalduse esitab
alaealise lapse ema või eestkostja.

47.  Vajaduse korral määrab kohus
põlvnemise ekspertiisi, kui see on
võimalik surnu matmiskohast
väljakaevamiseta.

48.  Põlvnemise tuvastamise määruses
märgitakse:
1) selle isiku nimi, kelle põlvnemine
on tuvastatud:
2) tema teised registrisse kantavad
isikuandmed;
3) selle isiku nimi ja tema teised
registrisse kantavad
isikuandmed, kellest põlvnemine
on tuvastatud.

49.  Määruses, millega tuvastatakse, et
sünniakti või rahvastikuregistrisse
tehtud vanema kanne on ebaõige
ja laps ei põlvne surnud
isikust, märgitakse samad andmed
isikute kohta, keda teineteisest
põlvnevaks ei loeta.

50.  Määrus jõustub ja kuulub
täitmisele määruskaebuse
esitamise tähtaja möödumisega.
 Kohus saadab põlvnemise või
vanema kande ebaõigsuse
tuvastamise määruse pärast selle
jõustumist
perekonnaseisuasutusele.
 Määrus on aluseks muudatuste
tegemiseks lapse
perekonnaseisuandmetes.

51.  Põlvnemise tuvastamise või
vanema kande ebaõigsuse
tuvastamise määruse peale või
avalduse rahuldamata jätmise
määruse peale võivad esitada
määruskaebuse:
1) avaldaja;
2) surnu vanemad, abikaasa ja
täisealised lapsed;
3) avaldaja elukoha järgne valla- või
linnavalitsus.

52.  Põlvnemise tuvastamine või
sünniaktis või rahvastikuregistris
vanema kande vaidlustamine:
1) hagimenetlus;
2) hagita menetlus.

53.  Tuvastushagi, haginõue loetakse
mittevaraliseks.
 Mittevaralise nõude puhul
hagihind 3500 eurot.
 Riigilõiv 300 eurot, elektroonilisel
(www.e-toimik.ee kaudu)
esitamisel 250 eurot.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.

54.  Põlvnemise tuvastamine ja vanema
kande vaidlustamine pärast isiku
surma.
 Hagita perekonnaasi - riigilõivu 10
eurot, elektroonilisel (www.etoimik.ee kaudu) esitamisel 250
eurot.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.

55.  Põlvnemisasjas tehtud lahend
õigussuhte olemasolu, lõppemise
või puudumise kohta kehtib kõigi
isikute suhtes, kuid seda üksnes
juhul, kui see on poolte eluajal
jõustunud.
 Eeltoodut ei muuda asjaolu, et
kohus saab hagita menetluses
tuvastada isiku põlvnemist surnud
isikust.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-12)

56. Claudius Õigusbüroo OÜ
GSM: (+372) 53 477 636
E-post: info@claudiuslaw.com
Skype: claudiusbyroo
www.claudiuslaw.com