SlideShare a Scribd company logo
1 of 56
CLAUDIUS ÕIGUSBÜROO
2014
 Vanemate ja laste vastastikused
õigused ja kohustused tulenevad
laste põlvnemisest, mis on kindlaks
tehtud seaduses sätestatud korras.
 Lapse ema on naine, kes on lapse
sünnitanud.
 Lapse isa on mees, kes on lapse
eostanud. Loetakse, et lapse on
eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse
emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud;
3) kelle isaduse on tuvastanud
kohus.
 Kohus ei tuvasta lapse isana
isikut, kelle seemnerakke on
kasutatud kunstlikuks
viljastamiseks.
 Kui lapse emaga abielus olev mees
ei ole last eostanud ja abikaasad on
selle kohta
perekonnaseisuasutusele esitanud
ühise avalduse, ei loeta meest
lapse isaks.
 Kui laps sünnib 300 päeva jooksul
pärast abielu lõppemist, on lapse
isa lapse emaga abielus olnud
mees. Kui on kindlaks tehtud, et
laps on eostatud rohkem kui 300
päeva enne oma sündi, siis
võetakse aluseks see ajavahemik.
 Kui naisel sünnib laps 300 päeva
jooksul pärast abielu lõppemist ja
naine on sõlminud uue abielu
mehega, kes on lapse sünni ajal
lapse emaga abielus, siis loetakse
laps uue abielumehe lapseks.
 Abielu lahutamise korral võib
alates abielu lahutamise avalduse
või hagi esitamisest isaduse omaks
võtta.
 Isaduse saab omaks võtta üksnes
juhul, kui lapse põlvnemine isast ei
ole seaduses sätestatud alusel
kindlaks tehtud.
 Isaduse võib omaks võtta üksnes
isiklikult.
 Isaduse tingimuslik või tähtajaline
omaksvõtt on tühine.
 Alaealine isik või piiratud
teovõimega täisealine isik võib
isaduse omaks võtta oma
seadusliku esindaja nõusolekul.
 Kui lapse ema on alaealine või
piiratud teovõimega täisealine
isik, võib ta anda nõusoleku
isaduse omaksvõtuks oma
seadusliku esindaja nõusolekul.
 Isaduse omaksvõtuks on vajalik
lapse ema nõusolek.
 Nõusolek tuleb anda isiklikult.
 Nõusolek ei või olla tingimuslik ega
tähtajaline.
 Kui ema on lapse hooldusõigusest
ilma jäetud või surnud või kui laps
on saanud täisealiseks, on isaduse
omaksvõtuks vaja ka lapse
nõusolekut.
 Alla 14-aastase lapse eest annab
isaduse omaksvõtu nõusoleku
lapse seaduslik esindaja.
 Vähemalt 14-aastane laps võib
seadusliku esindaja nõusolekul
anda isiklikult isaduse omaksvõtu
nõusoleku.
 Isaduse omaksvõtt ja asjakohane
nõusolek on kehtetud üksnes
siis, kui on rikutud:
1) isaduse omaksvõtu või isaduse
omaksvõtuga nõustumise
tingimusi;
2) perekonnaseisutoimingute
seaduses omaksvõtu avaldusele
esitatavaid nõudeid.
 Kui isik on omaksvõtu alusel kantud
lapse isana
rahvastikuregistrisse, on isaduse
omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui
isaduse omaksvõtu avaldus või
selleks antud nõusolek ei vastanud
isaduse omaksvõtu või isaduse
omaksvõtuga nõustumise või
perekonnaseisutoimingute
seaduses omaksvõtu avaldusele
ettenähtud nõuetele.
 Isaduse vaidlustamise õigus on
mehel, kelle isadus on tuvastatud
tulenevalt abielust lapse emaga või
kes on isaduse omaks
võtnud, samuti lapse emal ning
lapsel.
 Ühe aasta jooksul lapse sünnist
arvates võib isaduse vaidlustada ka
mees, kes taotleb enda isaduse
tuvastamist selle mehe
asemel, kelle isadus on kindlaks
tehtud tulenevalt abielust lapse
emaga või kes on isaduse omaks
võtnud.
 Kui lapse sünnist on möödunud
rohkem kui aasta, võib enda
isaduse tuvastamist taotlev mees
vaidlustada teise mehe isaduse
isana rahvastikuregistrisse kantud
mehe ning lapse ema nõusolekul.
 Nõusolekute puudumisel võib
kohus lapse huve arvestades anda
mõjuval põhjusel enda isaduse
tuvastamist taotlevale mehele loa
vaidlustada teise mehe isadus.
 Isaduse vaidlustamise hagi võib
esitada üksnes isiklikult.
 Alaealise lapse nimel võib isaduse
vaidlustada üksnes lapse seaduslik
esindaja
 Muu isadust vaidlustama
õigustatud isik võib isaduse
vaidlustada üksnes isiklikult ka
juhul, kui tema teovõime on
piiratud, vajamata selleks
seadusliku esindaja nõusolekut.
 Lapse kaalukaid huve järgides võib
regionaalminister vaidlustada
omaksvõtu teel tekkinud
isaduse, kui on põhjendatud
kahtlus, et laps ei põlvne isaduse
omaks võtnud mehest.
 Isaduse võib kohtus vaidlustada
ühe aasta jooksul arvates
päevast, millal isadust vaidlustama
õigustatud isikule on vaidlustamise
aluseks olevad asjaolud teatavaks
saanud.
 Tähtaja kulgemine ei alga enne
lapse sündi ega enne isaduse
omaksvõtu jõustumist.
 isaduse vaidlustamise tähtaeg ei
ole aegumistähtaeg, vaid nõuet
lõpetav tähtaeg. Isaduse
vaidlustamise nõudele ei saa
kohaldada aegumist, mille kohaselt
kohus või muu vaidlust lahendav
organ võtab nõude aegumist
arvesse ainult kohustatud isiku
taotlusel.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-12)
 Kehtivas perekonnaseaduses on
oluliselt piiratud end lapse isaks
pidava mehe õigust vaidlustada
teise mehe isadust, et kaitsta lapse
sotsiaalset perekonda.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)
 Kui alaealise lapse seaduslik
esindaja ei ole isadust õigel ajal
vaidlustanud, võib laps oma
põlvnemise isast täisealisena
isiklikult vaidlustada. Sel juhul
algab tähtaja kulgemine
päevast, millal täisealiseks saanud
lapsele on isaduse vaidlustamise
aluseks olevad asjaolud teatavaks
saanud, kuid mitte enne lapse
täisealiseks saamist.
 Kui mees, kelle isadus on
tuvastatud tulenevalt abielust
lapse emaga või kes on isaduse
omaks võtnud, on surnud enne
isaduse vaidlustamise tähtaja
möödumist, võib tema pärija
vaidlustada surnud mehe isaduse
ühe aasta jooksul selle mehe
surmast arvates.
 Teise mehe isaduse vaidlustamise
hagi saab rahuldada üksnes siis, kui
kohus tuvastab, et teise mehe
isaduse vaidlustanud mees on
lapse bioloogiline vanem ning ta
ise astub senise vanema asemele.
Lapse huvides ei ole jääda isaduse
vaidlustamise järel ilma seadusliku
isata.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)
 Isaduse tuvastab kohus, kui ühtki
meest pole lapse isana kindlaks
tehtud, samuti kui isadus on
vaidlustatud ja kohus on
tuvastanud, et laps ei põlvne
mehest, kelle isadus vaidlustati.
 Põlvnemise isast tuvastab kohus
asjaolude alusel, mis võimaldavad
eeldada, et laps põlvneb sellest
mehest.
 Eostamisajaks loetakse ajavahemik
kolmesajandast päevast kuni saja
kaheksakümne esimese päevani
enne lapse sündi.
 Kui on kindlaks tehtud, et laps on
eostatud väljaspool nimetatud
ajavahemikku, siis loetakse
eostamisajaks see ajavahemik.
 Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne
tuvastushuvi eeskätt juhul, kui
tema isadus on juba kindlaks
tehtud, ning sellisel juhul on mehel
õigus isadust vaidlustada, võib
mehel erandina olla negatiivne
tuvastushuvi ka siis, kui tema
isadust ei ole küll seaduses
sätestatud korras kindlaks
tehtud, kuid ta soovib saada
kinnistust, et ta ei ole lapse
bioloogiline vanem.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-11)
 Isaduse tuvastamise või
vaidlustamise otsustab kohus:
1) mehe hagi põhjal, mis on
esitatud lapse vastu;
2) ema või lapse hagi põhjal, mis on
esitatud mehe vastu.
 Kui isik, kelle vastu oleks tulnud
hagi esitada, on surnud, siis
otsustab kohus isaduse
vaidlustamise või tuvastamise selle
isiku avalduse põhjal, kes on
õigustatud hagi esitama.
 Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus
lahendatakse hagi, mille esemeks
on põlvnemise tuvastamine või
sünniaktis või rahvastikuregistris
vanema kande vaidlustamine.
 Eesti kohus võib põlvnemisasja
lahendada, kui vähemalt üks
pooltest on Eesti Vabariigi kodanik
või kui vähemalt ühe poole elukoht
on Eestis.
 Eesti kohtus lahendatavas
põlvnemisasjas esitatakse hagi
lapse elukoha järgi.
 Kui lapse elukoht ei ole
Eestis, esitatakse hagi kostja
elukoha järgi.
 Kui kostja elukoht ei ole
Eestis, esitatakse hagi hageja
elukoha järgi.
 DNA analüüsi isaduse
tuvastamiseks võib:
1) määrata kohus kohtumäärusega;
2) kriminaaljuhtumite korral
politsei- ja uurimisorganid;
3) tellida kohtuväliselt osapoolte
soovil.
 Süljeproov
 Lootevedelik määramaks
bioloogilist isadust raseduse ajal
 Abordimaterjal loote bioloogilise
isaduse määramiseks
 Koeproov lahkamisel
 Skeletijäänused, hambad jms.
 Kõigilt uuritavatelt isikutelt
võetakse vatitampoonile nn
süljeproovid ja vormistatakse
vajalik dokumentatsioon.
 Kõik isikud lähevad analüüse
andma üheaegselt.
 Välistus - uuritud mees ei saa olla
uuritud lapse bioloogiline isa.
 Kinnitus - uuritud mees saab olla
uuritud lapse bioloogiline isa
(statistiline hinnang, isaduse indeks
ja isaduse tõenäosus).
 Välistuse puhul on selle
usaldusväärsus praktiliselt
100%’i, kinnituse puhul üle 99%’i.
 Salaja võetud proove vastu ei
võeta.
 Kohtuväliselt tellitud uuringu korral
peavad kõik isikud olema uuringust
informeeritud ja sellega nõus.
 Alaealise lapse kohtuvälise
analüüsi korral on vajalik tema
mõlema seadusjärgse vanema
nõusolek, s.t - ei või minna proove
andma koos alaealise lapsega ilma
teise vanema teadmata.
 Kohus saadab ekspertiisiasutusele
määruse, milles on ära toodud:
1) küsimus eksperdile;
2) analüüsitavate isikuandmed;
3) kohtu poolt määratud
ekspertiisiaeg ja –koht;
4) analüüsitavate aadressid.
 Kohus määrab aja, mil kõik isikud
lähevad korraga analüüse andma.
 DNA uuringu tulemus väljastatakse
eksperdi poolt allkirjastatud aktina.
 Ekspert vastutab andmete õigsuse
eest kriminaalkorras.
 Kahtluste tekkimisel on võimalik
uuringut korrata mõnes teises
vastavaid uuringuid tegevas
laboris.
 DNA-ekspertiisi hind ühe
analüüsiobjekti kohta on 57
eurot, kokku tuleb teha kolm testi.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.
 Isik peab taluma põlvnemise
tuvastamiseks tehtavat
ekspertiisi, eelkõige vereproovide
võtmist veregrupi määramiseks ja
geneetiliseks analüüsiks, kui
põlvnemist on võimalik tuvastada
teaduse tunnustatud põhimõtete
ja meetodite alusel ning uurimine
ei põhjusta uuritavale või tema
lähisugulastele eeldatavasti
tervisekahjustust.
(Tsiviilkohtumenetluse seadustik §
300 lg 1)
 Põlvnemise ekspertiisist
keeldumise korral võib kohus
määrata ekspertiisi tegemise
kohustuslikus korras. Uurimisest
korduva õigustamatu keeldumise
puhul võib ekspertiisi teha
sundkorras kohtu määruse
alusel, kaasates vajaduse korral
politsei.
(Tsiviilkohtumenetluse seadustik §
300 lg 2)
 Maakohtu otsus:
Kuna kostja (lapse isa) ei ole täitnud
kohtumäärust, millega kohustati teda
osalema DNA-ekspertiisis, loobus
kostja tõendamast asjaolu, et ta ei
ole lapse isa. Lapse ema seletuste ja
esitatud tõendite alusel saab kostjat
pidada lapse isaks. Kuna kostja on
lapse isa, on ta kohustatud last ülal
pidama ja temalt tuleb lapse kasuks
välja mõista elatis.
(Harju Maakohtu 21. juuni 2010. a
otsus)
 Kuna lapse põlvnemise
tuvastamise asjas on tänapäeval
kõige usaldusväärsemaks tõendiks
molekulaargeneetiline uuring ning
lapse eostamise kohta ei pruugi
menetlusosalistel olla muid
piisavalt usaldusväärseid
tõendeid, tuleb tõlgendada isiku
proovi andmisest korduvat
õigustamatut keeldumist tema
kahjuks, kuna isiku keeldumine
annab alust arvata, et isik peab
võimalikuks, et ta on lapse isa, ja
kardab seetõttu ekspertiisi
tulemust.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-13;
lapse isa on Itaalia kodanik, kus sundi
ei kasutata)
 Põlvnemise tuvastamisele ja
vaidlustamisele kohaldatakse lapse
sünniaegse elukohariigi õigust.
 Vanema suhtes võib põlvnemist
tuvastada ja vaidlustada ka vanema
elukohariigi õiguse järgi. Vanem
võib lapse omaks võtta oma
elukohariigi õiguse järgi.
 Laps võib põlvnemise vaidlustada
ka oma vaidlustamise aegse
elukohariigi õiguse järgi.
 Kohus lahendab põlvnemise
tuvastamise isikust, kes on
surnud, ja sellise isiku kohta
sünniakti või rahvastikuregistrisse
tehtud vanema kande
vaidlustamise üksnes avalduse
alusel.
 Avalduses märgitakse
asjaolud, mille alusel võib
vanemaks pidada isikut, kellest
põlvnemist tuvastatakse või mille
alusel ei saa vanemaks pidada
isikut, kes on vanemana kantud
sünniakti või rahvastikuregistrisse.
 Avalduse isiku põlvnemise
tuvastamiseks või sünniakti või
rahvastikuregistrisse tehtud
vanema kande vaidlustamiseks
isikust, kes on surnud, võib esitada:
1) isik, kelle põlvnemise tuvastamist
taotletakse või kelle põlvnemist
vaidlustatakse;
2) tema eestkostja või valla- või
linnavalitsus.
 Avaldus esitatakse kohtule selle
isiku, kellest põlvnemise
tuvastamist taotletakse või kelle
kohta sünniakti või
rahvastikuregistrisse tehtud kannet
vaidlustatakse, viimase elukoha
järgi.
 Kui isiku viimane elukoht ei olnud
Eestis või on teadmata, esitatakse
avaldus Harju Maakohtusse.
 Kohus kuulab ära lapse teise
vanema, surnud isiku
vanemad, abikaasa ja täisealised
lapsed.
 Kohus võib isiku jätta ära
kuulamata, kui isik on kestvalt
võimetu seletust andma või kui
tema viibimiskoht on teadmata.
 Kohus küsib arvamust lapse
elukoha järgse valla- või
linnavalitsuselt, kui avalduse esitab
alaealise lapse ema või eestkostja.
 Vajaduse korral määrab kohus
põlvnemise ekspertiisi, kui see on
võimalik surnu matmiskohast
väljakaevamiseta.
 Põlvnemise tuvastamise määruses
märgitakse:
1) selle isiku nimi, kelle põlvnemine
on tuvastatud:
2) tema teised registrisse kantavad
isikuandmed;
3) selle isiku nimi ja tema teised
registrisse kantavad
isikuandmed, kellest põlvnemine
on tuvastatud.
 Määruses, millega tuvastatakse, et
sünniakti või rahvastikuregistrisse
tehtud vanema kanne on ebaõige
ja laps ei põlvne surnud
isikust, märgitakse samad andmed
isikute kohta, keda teineteisest
põlvnevaks ei loeta.
 Määrus jõustub ja kuulub
täitmisele määruskaebuse
esitamise tähtaja möödumisega.
 Kohus saadab põlvnemise või
vanema kande ebaõigsuse
tuvastamise määruse pärast selle
jõustumist
perekonnaseisuasutusele.
 Määrus on aluseks muudatuste
tegemiseks lapse
perekonnaseisuandmetes.
 Põlvnemise tuvastamise või
vanema kande ebaõigsuse
tuvastamise määruse peale või
avalduse rahuldamata jätmise
määruse peale võivad esitada
määruskaebuse:
1) avaldaja;
2) surnu vanemad, abikaasa ja
täisealised lapsed;
3) avaldaja elukoha järgne valla- või
linnavalitsus.
 Põlvnemise tuvastamine või
sünniaktis või rahvastikuregistris
vanema kande vaidlustamine:
1) hagimenetlus;
2) hagita menetlus.
 Tuvastushagi, haginõue loetakse
mittevaraliseks.
 Mittevaralise nõude puhul
hagihind 3500 eurot.
 Riigilõiv 300 eurot, elektroonilisel
(www.e-toimik.ee kaudu)
esitamisel 250 eurot.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.
 Põlvnemise tuvastamine ja vanema
kande vaidlustamine pärast isiku
surma.
 Hagita perekonnaasi - riigilõivu 10
eurot, elektroonilisel (www.etoimik.ee kaudu) esitamisel 250
eurot.
 Võimalus taotleda riigipoolset
menetlusabi andmist
menetluskulude kandmiseks.
 Põlvnemisasjas tehtud lahend
õigussuhte olemasolu, lõppemise
või puudumise kohta kehtib kõigi
isikute suhtes, kuid seda üksnes
juhul, kui see on poolte eluajal
jõustunud.
 Eeltoodut ei muuda asjaolu, et
kohus saab hagita menetluses
tuvastada isiku põlvnemist surnud
isikust.
(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-12)
Claudius Õigusbüroo OÜ
GSM: (+372) 53 477 636
E-post: info@claudiuslaw.com
Skype: claudiusbyroo
www.claudiuslaw.com

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Renessanss
RenessanssRenessanss
Renessanss
 
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõdaEsimene maailmasõda
Esimene maailmasõda
 
Esiaja kunst
Esiaja kunstEsiaja kunst
Esiaja kunst
 
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõImSeadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
 
форми держави
форми державиформи держави
форми держави
 
Maailma jagamine
Maailma jagamineMaailma jagamine
Maailma jagamine
 
Klassitsism
KlassitsismKlassitsism
Klassitsism
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Suur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioonSuur prantsuse revolutsioon
Suur prantsuse revolutsioon
 
Rooma kultuur
Rooma kultuurRooma kultuur
Rooma kultuur
 
9ajal22092010
9ajal220920109ajal22092010
9ajal22092010
 
Võrdkülgne kolmnurk_s2008
Võrdkülgne kolmnurk_s2008Võrdkülgne kolmnurk_s2008
Võrdkülgne kolmnurk_s2008
 
Romantism
RomantismRomantism
Romantism
 
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
 
Kommunistlik Venemaa
Kommunistlik VenemaaKommunistlik Venemaa
Kommunistlik Venemaa
 
Keskaja Kunst
Keskaja KunstKeskaja Kunst
Keskaja Kunst
 
Barokk-konspekt
Barokk-konspektBarokk-konspekt
Barokk-konspekt
 
Fašistlik Itaalia
Fašistlik ItaaliaFašistlik Itaalia
Fašistlik Itaalia
 
Inglise kodusõda 1642 1660
Inglise kodusõda 1642   1660Inglise kodusõda 1642   1660
Inglise kodusõda 1642 1660
 
Valgustatud absolutism 8
Valgustatud absolutism 8Valgustatud absolutism 8
Valgustatud absolutism 8
 

Similar to Isaduse vaidlustamine ja isaduse kohtulik tuvastamine

Similar to Isaduse vaidlustamine ja isaduse kohtulik tuvastamine (6)

Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muudatused
Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muudatusedVanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muudatused
Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muudatused
 
Perekonnasedus
PerekonnasedusPerekonnasedus
Perekonnasedus
 
Nimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses
Nimeseadus ja selle kajastusi ajakirjandusesNimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses
Nimeseadus ja selle kajastusi ajakirjanduses
 
PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS JA ELATIS LAPSELE EHK ALIMENDID
PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS JA ELATIS LAPSELE EHK ALIMENDIDPÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS JA ELATIS LAPSELE EHK ALIMENDID
PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS JA ELATIS LAPSELE EHK ALIMENDID
 
Tõendamise alused
Tõendamise alusedTõendamise alused
Tõendamise alused
 
Perekonnaseadus
PerekonnaseadusPerekonnaseadus
Perekonnaseadus
 

Isaduse vaidlustamine ja isaduse kohtulik tuvastamine

  • 2.  Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
  • 3.  Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud.
  • 4.  Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud; 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.  Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.
  • 5.  Kui lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse, ei loeta meest lapse isaks.
  • 6.  Kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui 300 päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik.  Kui naisel sünnib laps 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist ja naine on sõlminud uue abielu mehega, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks.
  • 7.  Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta.
  • 8.  Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud.  Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult.  Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine.
  • 9.  Alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul.  Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.
  • 10.  Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.  Nõusolek tuleb anda isiklikult.  Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline.
  • 11.  Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või surnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut.  Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja.  Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.
  • 12.  Isaduse omaksvõtt ja asjakohane nõusolek on kehtetud üksnes siis, kui on rikutud: 1) isaduse omaksvõtu või isaduse omaksvõtuga nõustumise tingimusi; 2) perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele esitatavaid nõudeid.
  • 13.  Kui isik on omaksvõtu alusel kantud lapse isana rahvastikuregistrisse, on isaduse omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui isaduse omaksvõtu avaldus või selleks antud nõusolek ei vastanud isaduse omaksvõtu või isaduse omaksvõtuga nõustumise või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele ettenähtud nõuetele.
  • 14.  Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.  Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
  • 15.  Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul.  Nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
  • 16.  Isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult.  Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja  Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul, kui tema teovõime on piiratud, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.
  • 17.  Lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.
  • 18.  Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.  Tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
  • 19.  isaduse vaidlustamise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid nõuet lõpetav tähtaeg. Isaduse vaidlustamise nõudele ei saa kohaldada aegumist, mille kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-12)
  • 20.  Kehtivas perekonnaseaduses on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigust vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset perekonda. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)
  • 21.  Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist.
  • 22.  Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates.
  • 23.  Teise mehe isaduse vaidlustamise hagi saab rahuldada üksnes siis, kui kohus tuvastab, et teise mehe isaduse vaidlustanud mees on lapse bioloogiline vanem ning ta ise astub senise vanema asemele. Lapse huvides ei ole jääda isaduse vaidlustamise järel ilma seadusliku isata. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-12)
  • 24.  Isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest pole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.  Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
  • 25.  Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi.  Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.
  • 26.  Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne tuvastushuvi eeskätt juhul, kui tema isadus on juba kindlaks tehtud, ning sellisel juhul on mehel õigus isadust vaidlustada, võib mehel erandina olla negatiivne tuvastushuvi ka siis, kui tema isadust ei ole küll seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, kuid ta soovib saada kinnistust, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-11)
  • 27.  Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus: 1) mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu; 2) ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.  Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on õigustatud hagi esitama.
  • 28.  Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.  Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.
  • 29.  Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi.  Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi.  Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.
  • 30.  DNA analüüsi isaduse tuvastamiseks võib: 1) määrata kohus kohtumäärusega; 2) kriminaaljuhtumite korral politsei- ja uurimisorganid; 3) tellida kohtuväliselt osapoolte soovil.
  • 31.  Süljeproov  Lootevedelik määramaks bioloogilist isadust raseduse ajal  Abordimaterjal loote bioloogilise isaduse määramiseks  Koeproov lahkamisel  Skeletijäänused, hambad jms.
  • 32.  Kõigilt uuritavatelt isikutelt võetakse vatitampoonile nn süljeproovid ja vormistatakse vajalik dokumentatsioon.  Kõik isikud lähevad analüüse andma üheaegselt.
  • 33.  Välistus - uuritud mees ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa.  Kinnitus - uuritud mees saab olla uuritud lapse bioloogiline isa (statistiline hinnang, isaduse indeks ja isaduse tõenäosus).  Välistuse puhul on selle usaldusväärsus praktiliselt 100%’i, kinnituse puhul üle 99%’i.
  • 34.  Salaja võetud proove vastu ei võeta.  Kohtuväliselt tellitud uuringu korral peavad kõik isikud olema uuringust informeeritud ja sellega nõus.  Alaealise lapse kohtuvälise analüüsi korral on vajalik tema mõlema seadusjärgse vanema nõusolek, s.t - ei või minna proove andma koos alaealise lapsega ilma teise vanema teadmata.
  • 35.  Kohus saadab ekspertiisiasutusele määruse, milles on ära toodud: 1) küsimus eksperdile; 2) analüüsitavate isikuandmed; 3) kohtu poolt määratud ekspertiisiaeg ja –koht; 4) analüüsitavate aadressid.  Kohus määrab aja, mil kõik isikud lähevad korraga analüüse andma.
  • 36.  DNA uuringu tulemus väljastatakse eksperdi poolt allkirjastatud aktina.  Ekspert vastutab andmete õigsuse eest kriminaalkorras.  Kahtluste tekkimisel on võimalik uuringut korrata mõnes teises vastavaid uuringuid tegevas laboris.
  • 37.  DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot, kokku tuleb teha kolm testi.  Võimalus taotleda riigipoolset menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks.
  • 38.  Isik peab taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 300 lg 1)
  • 39.  Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 300 lg 2)
  • 40.  Maakohtu otsus: Kuna kostja (lapse isa) ei ole täitnud kohtumäärust, millega kohustati teda osalema DNA-ekspertiisis, loobus kostja tõendamast asjaolu, et ta ei ole lapse isa. Lapse ema seletuste ja esitatud tõendite alusel saab kostjat pidada lapse isaks. Kuna kostja on lapse isa, on ta kohustatud last ülal pidama ja temalt tuleb lapse kasuks välja mõista elatis. (Harju Maakohtu 21. juuni 2010. a otsus)
  • 41.  Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kuna isiku keeldumine annab alust arvata, et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-13; lapse isa on Itaalia kodanik, kus sundi ei kasutata)
  • 42.  Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust.  Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Vanem võib lapse omaks võtta oma elukohariigi õiguse järgi.  Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi.
  • 43.  Kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.  Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti või rahvastikuregistrisse.
  • 44.  Avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada: 1) isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse; 2) tema eestkostja või valla- või linnavalitsus.
  • 45.  Avaldus esitatakse kohtule selle isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi.  Kui isiku viimane elukoht ei olnud Eestis või on teadmata, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.
  • 46.  Kohus kuulab ära lapse teise vanema, surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed.  Kohus võib isiku jätta ära kuulamata, kui isik on kestvalt võimetu seletust andma või kui tema viibimiskoht on teadmata.  Kohus küsib arvamust lapse elukoha järgse valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse esitab alaealise lapse ema või eestkostja.
  • 47.  Vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta.
  • 48.  Põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse: 1) selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud: 2) tema teised registrisse kantavad isikuandmed; 3) selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.
  • 49.  Määruses, millega tuvastatakse, et sünniakti või rahvastikuregistrisse tehtud vanema kanne on ebaõige ja laps ei põlvne surnud isikust, märgitakse samad andmed isikute kohta, keda teineteisest põlvnevaks ei loeta.
  • 50.  Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.  Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele.  Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes.
  • 51.  Põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse: 1) avaldaja; 2) surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed; 3) avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus.
  • 52.  Põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine: 1) hagimenetlus; 2) hagita menetlus.
  • 53.  Tuvastushagi, haginõue loetakse mittevaraliseks.  Mittevaralise nõude puhul hagihind 3500 eurot.  Riigilõiv 300 eurot, elektroonilisel (www.e-toimik.ee kaudu) esitamisel 250 eurot.  Võimalus taotleda riigipoolset menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks.
  • 54.  Põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma.  Hagita perekonnaasi - riigilõivu 10 eurot, elektroonilisel (www.etoimik.ee kaudu) esitamisel 250 eurot.  Võimalus taotleda riigipoolset menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks.
  • 55.  Põlvnemisasjas tehtud lahend õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes, kuid seda üksnes juhul, kui see on poolte eluajal jõustunud.  Eeltoodut ei muuda asjaolu, et kohus saab hagita menetluses tuvastada isiku põlvnemist surnud isikust. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-12)
  • 56. Claudius Õigusbüroo OÜ GSM: (+372) 53 477 636 E-post: info@claudiuslaw.com Skype: claudiusbyroo www.claudiuslaw.com