Presentatsiooni leidsin lihtsalt internetis ja laadisin oma konto alla - Slideshare keskkonda. Lisasin kaks videot - alguses ja lõpus

1. Faktum & Ariko
Tallinn
Oktoober-detsember 2010
Finantsalane kirjaoskus
Eesti elanike seas

2. Uuringu Taust
• Tellija – Rahandusministeerium, koostöös
Finantsinspektsiooniga
• Tä itja – Faktum & Ariko
• Eesmä rk – selgitada eesti elanikkonna finantsalase
kirjaoskuse ja finantsalase kä itumise põhijooned. Uuring on
osa OECD poolt lä biviidavast rahvusvahelisest
võrdlusuuringust.
• Metoodika alused – OECD poolt koostatud põhiküsimustik ning
Eesti spetsiifikat puudutavad lisaküsimused
• Küsitlusmeetod – silmast silma küsitlus kodudes
• Valim – N=1000 tä iskasvanut vanusevahemikus 18-74
aastat.
• Valimi meetod – piirkondlikult stratifitseeritud juhuvalim.
• Küsitlusperiood – 43.-45. nä dal 2010
• Projektijuht Faktum & Ariko poolt – Kalev Petti

3. Põhiteemad
1. Finantsteenuste üldine teadlikkus, tarbimine ja
valik
2. Üldised hoiakud finantskä itumises
3. Elanike finantsalane põhikä itumine
4. Finantsalane põhikirjaoskus
5. Finantsalaste teadmiste andmine noortele
6. Tarbijatüübid finantsteenuste alal
7. Sotsiaaldemograafilised tunnused kui
finantskirjaoskuse diferentseerijad

4. 1. Finantsteenuste üldine teadlikkus, tarbimine ja
valik
• Peamiste
finantsteenuste
üldine teadlikkus on
rahuldav
• Vä hem
teatakse
investeerimisega
seotud teenuseid
Millistest finantsteenustest olete kuulnud?
97
86
86
83
83
76
75
67
58
55
53
1
75
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Arveldusarve
Kindlustus (nt auto-, elu-, vara-)
Eluasemelaen
Pensionifondi osakud
Krediitkaart
Väikelaen
Tähtajaline hoius
Kinnisvara tagatisega pangalaen
Aktsiad ja osakud
Tagatiseta pangalaen
Investeerimisfondi osakud
Võlakirjad
Ei oska öelda
% kõigist vastajaist

5. Finantsteenuste kasutamine
Lisandusi
Finantsteenuste
kasutamine on vä hem
levinud:
• vanimas rühmas,
• 1. haridustasemel
• madalaimas
sissetuleku-rühmas.
Mitte-eestlased
kasutavad eestlastest
mä rksa harvem
kindlustust ja
pensionifondide
osakuid.
Millised finantsteenused on hetkel olemas?
90
47
42
39
17
17
12
4
4
3
1
0
9
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Arveldusarve
Kindlustus (nt auto-, elu-, vara-)
Pensionifondi osakud
Krediitkaart
Tähtajaline hoius
Eluasemelaen
Väikelaen
Kinnisvara tagatisega pangalaen
Investeerimisfondi osakud
Aktsiad ja osakud
Tagatiseta pangalaen
Võlakirjad
Ei oska öelda
% kõigist vastajaist

6. Kuidas Te viimati valisite...
33
38
64
43
23
30
27
31
56
17
29
11
26
0
27
15
30
29
14
28
20
17
14
36
23
32
42
16
19
11
3
5
14
9
7
13
4
16
5
10
10
4
3
32
12
13
4
9
6
19
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Pensionifondi osakud
Investeerimisfondi
osakud
Eluasemelaen
Kinnisvara tagatisega
pangalaen
Tagatiseta pangalaen
Krediitkaart
Arveldusarve
Tähtajaline hoius
Väikelaen
Kindlustus
% vastajaist, kes on vastava teenuse viimase 2a jooksul muretsenud
Kaalusite erinevate ettevõtete mitmete võimaluste vahel, enne kui otsuse tegite
Kaalusite ühe ettevõtte erinevate võimaluste vahel
Te ei kaalunud üldse muid võimalusi
Vaatasite ringi, aga ei olnud muid võimalusi, mida kaaluda
Ei oska öelda/keeldus
Finantsteenuste valik
• Valikute tegemisel
kaalutakse kas eri
ettevõtete pakkumiste
vahel või rahuldutakse
esmalt pakutavaga.
• Sama pakkuja
erinevaid võimalusi
kaalutakse vä he
• Eluasemelaenu ja
kindlustuse puhul
kaalutakse valdavalt eri
pakkujate vahel
• Tä htajalise hoiuse ja
tagatiseta pangalaenu
puhul rahuldutakse
enam esmalt pakutuga

7. Kokkuvõte
Finantsteenuste teadlikkus, tarbimine ja valik
Teadlikkus ja tarbimine
• Vä hem teatakse investeerimisega seotud teenuseid
• Mitte-eestlased kasutavad eestlastest mä rksa harvem kindlustust ja
pensionifondide osakuid, ehk nad on vä hem kindlustatud nii jooksvalt
kui tuleviku suhtes
Valikute tegemine
• Valikute tegemisel kaalutakse kas eri pakkujate võimaluste vahel või
rahuldutakse esmalt pakutavaga. Sama pakkuja erinevaid võimalusi
kaalutakse vä he
• Eri pakkujate vahel kaalutakse eluasemelaenu ja kindlustuse puhul.
Tõenä oliselt mõjutab konkurents
• Tä htajalise hoiuse ja tagatiseta pangalaenu puhul rahuldutakse enam
esmalt pakutuga. Tõenä oliselt mõjutab esimest kodupanga mugavus,
teist valikute nappus
Otsust mõjutavad infoallikad
• Otsust mõjutanud infoallikatest on esikohal klienditeenindaja poolt antud
teave, mis aga ei too kaasa sama pakkuja erinevate võimaluste vahel
kaalumist. Miks? Müük?
• Teisel kohal on kas kohapealt saadud /kaasa võetud voldikud ja
infolehed või internetist leitud informatsioon. Muude infoallikate mõju on
olnud vä ike

8. 2. Üldised hoiakud finantskä itumises
Ostudel ollakse “kaaluvad”
• 47% elanikkonnast vä idab, et kaalub alati hoolikalt, enne kui midagi ostab. Vastupidiste
vastuste (mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi) tase on vaid 8% Keskmisest enam on ostudel
kaalutlev vanem rühm, keskmisest vä hem aga noored ja jõukaim rühm.
Arvete maksmisel püütakse olla korrektsed
• 64% elanikkonnast vä idab arvete alati õigeaegset maksmist. Kas siin on selgelt vastupidiste
vastuste osa tühine (3%) Keskmisest korrektsemad on taas vanem rühm, mõningal mä ä ral ka
naised ja 3. haridustase. Keskmised vä hemkorrektsed on mehed, noored, 1. haridustase ning
madalam sissetulekurühm.
Oma rahaasjade jä lgimises vä ga tä psed ei olda
• 55% vä idab, et hoiab alati oma rahaasjadel hoolikalt silma peal, 37% annab vahepealseid
vastuseid ning 6% seda pigem ei tee või ei tee üldse. Nö lõdvema distsipliiniga on mehed, noorem
rühm ja jõukaim rühm, rangema distsipliiniga taas vanem rühm ja naised.
Rahuldus raha sä ä stmisest suurem kui kulutamisest
• Kerge ülekaal sä ä stmise kasuks 39% / 33% vastu. Kulutamise rahulolu poolele kalduvad –
noorem rühm (39%) ja mitte-eestlased (43%), ülejä ä nud rühmad kalduvad sä ä stmise poolele.
Elatakse rohkem homses kui tä nases pä evas
• Selge ülekaal homse kasuks (49% / 28% vastu). Tä nasesse pä eva ei kaldu ükski rühm, kuid
keskmisest enam naudivad seda siiski noored ja mitte-eestlased.
Riskide vä ltimine sä ä stmises ja investeerimises
• Selge ülekaal riskide vä ltimise suunas (46% 20% vastu). Riskimise poolele kaldub vaid jõukaim
rühm. Keskmisest enam on valmis riskima ka mehed.
Raha on kulutamiseks, mitte sä ä stmiseks
• Enamik vä itega nõustub (44% 25% vastu). Seega nä eme vastuolu, kus sä ä stmine, homsele
mõtlemine ja riskide vä ltimine on küll eelistatud hoiakud, kuid samas peetakse raha siiski pigem
kulutamise kui sä ä stmise vahendiks. Viimane on filosoofilisem hoiak, ehk lõppude-lõpuks on
raha siiski kulutamiseks.
Seega, üldised finantskä itumise hoiakud on
konservatiivsed, kuid vä ga tä pses ja planeeritud
kä itumises see ei avaldu (mida nä eme edaspidi)

9. 3. Finantsalane põhikä itumine
Vaadeldi
• Kas peres on koostatud eelarve?
• Milline on rahaasjade planeerimise ajahorisont?
• Isiklike rahaasjade jä lgimise ja planeerimise
vahendid
• Raha sä ä stmise viisid
• Rahalistesse raskustesse sattumine
• Kä itumine rahaliste raskuste korral
• Eluaseme sä ilitamise võimekus
• Vanaduspõlve rahastamine

10. Kas Teie peres on koostatud eelarve?
33
29
36
30
35
35
26
26
30
36
33
31
33
35
61
64
57
61
60
62
68
44
67
63
58
61
63
64
47
7
7
7
10
5
4
6
9
7
6
6
6
6
4
18
47
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
Jah Ei Ei oska öelda/keeldus
Kas peres on koostatud eelarve?
Pere eelarve on
koostatud vaid
kolmandikul
elanikkonnast
Suur vahe on rahvuse
lõikes. Miks?
Eestlaste jaoks nä ib
“eelarve” olevat
kõvema tä hendusega
mõiste kui venelaste
jaoks “budžet”

11. Kui pika aja peale ette Te oma rahaasju planeerite?
19
22
15
20
15
22
18
30
21
14
23
17
10
22
15
17
24
17
16
17
17
17
17
18
15
14
17
18
15
19
13
19
18
16
16
6
6
5
7
4
5
5
7
9
3
6
5
5
7
6
7
7
3
32
28
36
32
34
28
31
35
28
34
32
35
33
33
20
31
35
28
9
8
9
9
10
6
9
8
6
11
9
9
10
9
5
8
9
9
6
6
6
5
6
6
6
5
5
6
5
5
5
7
6
4
7
5
8
9
6
6
10
8
10
4
6
5
10
5
9
8
7
8
8
5
7
4
5
6
5
7
3
3
1
9
3
5
11
6
7
3
7
2
3
2
2
2
4
2
3
3
1
3
2
2
5
2
4
1
3
6
5
7
6
6
7
5
8
6
6
6
6
5
7
12
7
6
7
19
11
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
Tallinn
Muu linn
Maa-asula
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
ELUKOHA
TÜÜP
% kõigist vastajaist
ei planeeri üldse jooksvalt, igapäevaselt 1-2 nädala peale
1 kuu peale 2-3 kuu peale poole aasta peale
aasta peale mitme aasta peale kuni pensionini
Ei oska öelda/keeldus
Rahaasjade planeerimise ajahorisont
Üle ühe kuu ajahorisonti
mä rgib vaid 30%
elanikkonnast. seega
kuni 1 kuu 70%, mis
haakub ka eelarve
olemasolu madala
tasemega
Nii lühema (alla 1 kuu)
kui pikema perioodi (üle
1 kuu) planeerimist
mä rkis 14%
Keskmisest lühema
planeerimise
perspektiiviga on eeskä tt
1. haridustase, selgelt
pikima perspektiiviga
kõrgem sissetulekurühm

12. Isiklike rahaasjade jä lgimise ja planeerimise
vahendid
Milliseid isiklike rahaasjade jälgimise ja planeerimise
abivahendeid Te kasutate?
69
41
21
3
1
2
12
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
jälgin jooksvat kontoseisu pangas
jälgin internetipangas kõigi varade ja kohustuste
(sh laenud, hoiused, jooksevkonto) aruannet
pean ise eelseisvate tulude-kulude jooksvat
arvestust omaenda meetodil (käsitsi, Exceli
tabelina vms)
kasutan isiklikku nõustajat (spetsialisti)
kasutan mõnda spetsialistide/ kirjanduse/
finantsasutuste poolt antud pere-eelarve vormi
rahaasjade planeerimiseks
kasutan midagi muud
Ei kasuta mingeid abivahendeid
% kõigist vastajaist
• Jooksva
kontoseisu jä lgimine
on loomulik
• Kõigi varade ja
kohustuste jä lgimine
internetipangas
nä ib olevat positiivne
suundumus
• Viiendik kasutab ka
omaenda meetodeid

13. Kas olete viimase 12 kuu jooksul raha säästnud mõnel
järgmistest viisidest?
38
24
9
5
3
3
0.5
6
35
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Raha kogumine arveldusarvele
Sularaha kõrvale panemine hilisemaks
Raha kandmine tähtajalisele hoiusele
Raha andmine perekonnale, et nad seda Teie
eest säästaksid
Investeerimine mõnel muul viisil
Investeerimisteenuste ostmine, välja arvatud
pensionifond
Kogumine hoiulaenuühistus
Mitte ükski nendest
Ei oska öelda/keeldus
% kõigist vastajaist
Raha sä ä stmise viisid
Tüüpiline raha
sä ä stmine
toimub kas
arveldusarvel või
“sukasä ä res”
40% ei sä ä sta
ilmselt üldse

14. Rahalistesse raskustesse sattumine
42% elanikkonnast on
aasta jooksul seda
kogenud
Keskmisest enam:
• madalam haridustase
• madalamad
sissetulekud
• mitte-eestlased
Keskmisest harvem:
• vanem generatsioon
(sissetulekud on
stabiilsed)
• jõukamad
(sissetulekud on
suuremad)
Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et Teie sissetulek ei kata
täielikult Teie kulutusi?
42
41
44
45
46
29
40
52
43
40
52
40
36
30
48
46
50
44
44
64
52
41
38
45
53
40
52
56
52
9
13
6
11
10
7
8
12
10
12
7
8
8
8
18
48
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
Jah Ei Ei oska öelda/keeldus

15. Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et Teie
sissetulek ei kata täielikult Teie kulutusi?
42
45
41
39
48
47
50
33
9
8
8
28
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
Jah
Ei
Ei oska öelda
KASTEIEPERESON
KOOSTATUDEELARVE
% kõigist vastajaist
Jah Ei Ei oska öelda/keeldus
Rahalistesse raskustesse sattumine
Eelarve olemasolu ei mõjuta rahalistesse raskustesse
sattumist

16. Kä itumine rahaliste raskuste korral
Esmasammud
• Kulutuste
vä hendamine
• Laenamine lä hiringist
Nö teises plaanis
• arvete maksmise
edasilükkamine
• eraldi asuvatest
sä ä studest võtmine
• lisateenistuse
otsimine ning
ületundide tegemine.
Mis Te viimasel korral tegite, et rahaliselt toime
tulla, kui Teie sissetulek ei katnud täielikult
kulutusi?
39
31
17
15
14
13
11
8
4
4
14
2
9
0 10 20 30 40 50
Vähendasin kulutusi, katsusin ilma
kulutamata hakkama saada
Laenasin toitu või raha perelt või
sõpradelt
Maksin arved tähtajast hiljem, jätsin
maksmata
Võtsin raha säästudest või kandsin
tähtajaliselt hoiuselt arveldusarvele
Otsisin lisatööd ja -teenistust
Tegin ületunde, teenisin lisaraha
Kasutasin arvelduskrediiti
Kasutasin krediitkaarti arvete ja toidu
eest maksmiseks
Müüsin midagi minule kuuluvat
Võtsin laenu mitteametlikult laenuandjalt
(nt eraisikud, kes ei kuulu pere- ja
sõprade ringi)
Laenasin tööandjalt / võtsin avanssi
Muu
Ei oska öelda/keeldus
% vastajaist, kel on viimase 2 a jooksul juhtunud, et sissetulek ei kata kulutusi

17. Mis Te viimasel korral tegite, et rahaliselt toime
tulla, kui Teie sissetulek ei katnud täielikult
kulutusi? Haridustasemete lõikes
39
31
17
15
14
13
11
8
34
32
23
5
13
9
5
3
17
42
34
19
15
16
10
13
8
8
40
29
14
19
12
16
12
13
4
9
Vähendasin kulutusi, katsusin ilma kulutamata
hakkama saada
Laenasin toitu või raha perelt või sõpradelt
Maksin arved tähtajast hiljem, jätsin maksmata
Võtsin raha säästudest või kandsin tähtajaliselt
hoiuselt arveldusarvele
Otsisin lisatööd ja -teenistust
Tegin ületunde, teenisin lisaraha
Kasutasin arvelduskrediiti
Kasutasin krediitkaarti arvete ja toidu eest
maksmiseks
Müüsin midagi minule kuuluvat
% vastajaist, kel on viimase 2 a jooksul juhtunud, et sissetulek ei kata kulutusi
Üldjaotus 1. tase 2. tase 3. tase
Kä itumine rahaliste raskuste korral.
Haridus
Esimene haridustase
rakendab vä hem kulude
alandamist ja sä ä stude
kasutamist, milleks on
ilmselt ka vä hem
võimalusi, vastavalt
hilinetakse enam arvete
maksmisega.
Rahvuse osas
kä itumismudeli erinevusi
pole.

18. Eluaseme sä ilitamise võimekus
• Alla ühe kuu suudaks
oma eluaset ilma
lisarahata pidada koguni
17% küsitletutest.
• 1-3 kuud suudaks seda
teha 23%
• 3-6 kuuni 12%
• üle 6 kuu vaid 18%.
Vä ga madala võimekusega
(kuni üks kuu) paistavad silma
1. haridustase (30%)
madalam sissetulekurühm
(24%), aga ka noorem rühm
(21%).
Põhiküsimus: kas põhjuseks
on
liiga kõrge eluaseme tase,
napp sä ä stude ja
sissetulekute puhver või
eluasemekulude ja
sissetulekute suhte
ebaproportsionaalsus Eestis
Kui Te kaotaksite oma peamise sisse-tulekuallika, siis kui pika aja
vältel Te suudak-site oma elamiskulusid veel katta, ilma et peaksite
laenama raha või kolima välja oma kodust?
6
5
7
7
5
6
6
10
8
4
9
5
1
8
11
11
12
14
10
9
10
14
20
13
8
15
12
10
2
23
22
25
24
25
18
24
21
15
28
23
24
25
24
12
12
13
10
12
12
10
13
8
9
9
14
11
11
16
9
18
19
18
13
22
22
20
14
8
13
24
10
18
30
27
30
31
29
31
26
35
27
36
38
29
27
31
30
19
43
6
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
Alla ühe nädala Vähemalt üks nädal, aga alla ühe kuu
Vähemalt üks kuu, aga alla kolme kuu Vähemalt kolm kuud, aga alla kuue kuu
Üle kuue kuu Ei oska öelda/keeldus

19. Vanaduspõlve rahastamine
Lisanduseks
II sammas
Lisaks vanemale rühmale on
selle osa plaanides
tagasihoidlik
• 1.haridustasemel (29%)
• madalamas
sissetulekurühmas (42%)
• mitte-eestlaste seas (39%).
Töötamine pensioniealisena
nä ib olevat oluline mä rk
pensioniea diskussioonide
seisukohalt.
1.haridustasemega rühmas on
tagasihoidlikumal kohal pea
kõik võimalikud rahastamise
allikad ning neid ei
kompenseerita oluliselt
millegagi – 19% rühmast ei
oska vanaduspõlve plaanide
Mis järgmisest loetelust on Teil vanaduspõlve
rahastamise plaanidesse kaasatud?
67
47
31
28
23
14
9
8
7
5
3
2
3
10
8
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Riiklik pension (I sammas)
Kohustuslik kogumispension (II
sammas)
Laste tugi
Töötamine pensioniealisena
Abikaasa tugi
Vabatahtlik kogumispension (III
sammas)
Tugi laiemalt pereringilt
Sissetulek iseenda ettevõttest
Muu vara müümine (auto, kinnisvara,
ehted jms)
Päranduse kasutamine
Odavamale elamispinnale kolimine
Odavamasse piirkonda kolimine
Finantsvarade müümine (aktsiad,
võlakirjad jms)
Midagi muud
Ei oska öelda
% kõigist vastajaist

20. Vanaduspõlve rahastamine. Vanuserühmad
Vanem rühm
Keskmisest enam I
sammas ja laste tugi
Keskmisest vä hem II
sammas ja III sammas
ning laiema pereringi tugi
Noorem rühm
Keskmisest enam II
sammas, III sammas või
“ei oska öelda”.
Ka pä randusele
loodetakse
Mis järgmisest loetelust on Teil vanaduspõlve
rahastamise plaanidesse kaasatud? Vanusegruppide
võrdlus
67
47
31
28
23
14
9
8
7
5
3
2
3
10
60
58
24
25
22
17
12
10
6
9
3
3
3
2
14
69
53
34
33
22
15
7
9
10
7
8
5
2
3
7
76
14
40
25
23
5
4
3
6
2
4
1
1
4
6
8
Riiklik pension (I sammas)
Kohustuslik kogumispension (II sammas)
Laste tugi
Töötamine pensioniealisena
Abikaasa tugi
Vabatahtlik kogumispension (III sammas)
Tugi laiemalt pereringilt
Sissetulek iseenda ettevõttest
Muu vara müümine (auto, kinnisvara, ehted
jms)
Päranduse kasutamine
Odavamale elamispinnale kolimine
Odavamasse piirkonda kolimine
Finantsvarade müümine (aktsiad,
võlakirjad jms)
Midagi muud
Ei oska öelda
% kõigist vastajaist
Üldjaotus 18-34 a 35-54 a 55-74 a

21. Kokkuvõte
Finantsalane põhikä itumine
• Pere eelarve on koostatud vaid kolmandikul elanikkonnast
• Isiklike rahaasjade planeerimisel mä rgib üle ühe kuu ajahorisonti vaid
30% elanikkonnast
• Pikaajaliste rahaliste eesmä rkide püstitamine ei ole levinud, seda teeb
40% elanikkonnast
• Isiklike rahaasjade planeerimise abivahendid on lihtsad ja kä epä rased
ning piirduvad valdavalt jooksva seisu jä lgimisega pangas.
• Tüüpiline raha sä ä stmine toimub kas arveldusarvel või “sukasä ä res”
• 42% elanikkonnast on aasta jooksul kogenud rahalistesse raskustesse
sattumist ja see ei sõltu pere eelarve omamisest või mitteomamisest
• Rahalistesse raskustesse sattumisel on esmasammudeks kulutuste
vä hendamine ja laenamine lä hiringist. Nö teises plaanis – arvete
maksmise edasilükkamine, eraldi asuvatest sä ä studest võtmine,
lisateenistuse otsimine ja ületundide tegemine.
• Elamispinna sä ilitamise võimakus sissetuleku kaotamise korral on vä ga
madal. Alla ühe kuu suudaks oma eluaset ilma lisarahata pidada 17%, 1-
3 kuud suudaks seda teha 23%, 3-6 kuuni 12%, üle 6 kuu vaid 18%.
• Vanaduspõlve rahastamise mudelis on peamisteks Pensioni I ja II
sammas. Teise rühma moodustavad laste tugi, töötamine
pensioniealisena ning abikaasa tugi
Kokkuvõttes on tegu tüüpilise vaese ühiskonna finantsalase
kä itumise mudeliga, kuigi sellesse on pikitud mõningaid
kaasaegsemaid elemente (internetipank, pensioni II
sammas)

22. 4. Finantsalane põhikirjaoskus. Sama raha aasta
pä rast
Otseselt ootuspä rane
vastus 58%
Kaudselt õige 24%
Pole samuti pä ris vale
10%
Nüüd kujutlege, et vennad peavad ootama ühe aasta, enne kui saavad
kätte oma osa 10,000 kroonist. Kas ühe aasta pärast saavad nad osta ...
58
57
59
59
57
57
63
60
58
57
58
60
61
48
24
25
23
21
27
24
23
24
12
24
27
22
22
26
29
10
10
10
12
8
8
7
16
15
9
8
11
9
9
8
3
3
3
4
2
3
3
3
5
2
3
3
3
2
3
1
1
1
1
1
0
1
1
2
1
1
0
2
2
7
7
7
6
8
8
5
11
8
6
7
7
6
5
11
3
3
2
2
2
5
2
4
4
3
2
2
3
4
47
0.4
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
Vähem kui nad saaksid tänasel päeval
Oleneb inflatsioonist
Oleneb asjadest, mida nad tahavad osta
Sama palju
Rohkem oma osa eest kui nad saaksid tänasel päeval
Ei oska öelda
Mitteasjakohane vastus/keeldus

23. Finantsalane põhikirjaoskus. Aastaintress
Õige vastus vaid 64%
Naised vaid 58%
Vanem rühm 54%
Mitte-eestlased 54%
1.Haridustase 52%
Te paigutate 1000 krooni hoiusele, mille garanteeritud
intressimäär ühes aastas on 2%. Te ei tee rohkem makseid sellele
arvele ega võta sealt ka midagi välja. Kui palju raha on sellel arvel
esimese aasta lõpuks, pärast seda, kui intressimakse on tehtud?
64
70
58
65
67
54
68
52
59
71
58
68
70
60
5
4
5
4
6
5
5
5
6
5
5
5
5
4
5
2
2
3
2
2
3
2
4
4
3
2
3
3
2
20
15
25
19
19
25
19
23
29
24
15
24
17
19
21
6
6
6
6
5
10
5
9
7
8
5
7
5
3
11
54
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK % kõigist vastajaist
1020.- 1200.-
1240.- 2020.-
1002.- 1040.-
Muu summa Ei oska öelda
Mitteasjakohane vastus/keeldus

24. Finantsalane põhikirjaoskus. Intress 5 aasta
jooksul
Siin langes õigete
vastuste osa juba
39%-le.
Hea tulemusega
ei hiilga ükski
rühm
Ja kui palju raha on sellel arvel viienda aasta lõpuks? Kas see on
...
39
43
36
42
39
34
42
37
35
43
36
43
43
34
26
29
24
25
30
23
26
26
19
25
29
26
29
27
19
4
4
4
5
4
3
4
5
3
6
3
4
3
6
6
10
9
10
8
11
10
9
11
11
8
10
11
8
12
6
16
10
20
15
13
22
14
19
24
20
11
19
13
7
25
5
4
5
4
4
8
5
5
6
6
3
4
4
4
10
34
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
üle 1100 krooni
täpselt 1100 krooni
alla 1100 krooni
seda on võimatu öelda antud informatsiooni põhjal
Ei oska öelda
Mitteasjakohane vastus/keeldus

25. Pretensioonide esitamise kindlus finantsasutuste
vastu
Vaid 17%
elanikkonnast
tunneb end
enam-vä hem
kindlalt
Kuivõrd kindel Te olete, et Te teate, kuidas panga või
finantsasutuse vastu mõjusat pretensiooni esitada?
4
4
4
5
3
4
4
3
4
5
3
2
7
9
13
14
13
16
12
10
13
14
3
11
18
8
13
21
17
38
41
36
42
41
26
39
38
32
40
40
35
40
46
33
27
26
28
24
25
34
27
26
35
28
24
30
30
19
19
17
15
19
13
18
26
18
16
27
17
14
23
15
8
23
6
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
% kõigist vastajaist
Väga kindel Üsna kindel Mitte eriti kindel Ei ole üldse kindel Ei oska öelda / keeldus

26. Finantsalase põhikirjaoskuse enesehinnang
Üldiselt 50/50
Keskmisest kõrgem
Milliseks Te hindate enda finantsküsimuste alaseid teadmisi selleks, et oma
rahaasjade ja vajalike finantsteenustega hakkama saada ning mõistlikke ja
arukaid otsuseid teha? Kas Te peate oma teadmisi ...
11
10
12
10
12
12
11
8
11
12
8
11
17
13
13
8
13
39
42
37
37
44
37
43
32
28
32
47
34
41
48
38
37
44
36
35
35
36
42
30
29
35
36
38
42
32
38
37
30
31
36
35
35
6
4
7
5
5
9
5
8
13
5
4
8
6
2
3
8
4
6
8
8
8
5
9
13
6
12
12
10
5
11
5
4
14
7
8
9
11
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
ÜLDJAOTUS
mees
naine
18-34
35-54
55-74
Eestlane
Muu
1. tase
2. tase
3. tase
alla 4500 krooni
4500-7500 krooni
üle 7500 krooni
Ei oska öelda/keeldus
Tallinn
Muu linn
Maa-asula
SUGUVANUSRAHVUSHARIDUSSISSETULEK
ELUKOHA
TÜÜP
% kõigist vastajaist
täiesti piisavaks pigem piisavaks pigem ebapiisavaks täiesti ebapiisavaks Ei oska öelda/keeldus

27. Kokkuvõte
Finantsalane põhikirjaoskus
Lihtne aritmeetika ei valmista raskusi, kuid ajalise perspektiivi lisamine raha vä ä rtuse
hindamisel, muudab vastused juba probleemseks. See puudutab nii raha ostujõu
muutumise
hinnanguid kui intressi arvutusi.
Muudes finantsalase kirjaoskuse küsimustes võib vä lja tuua, et
• Suurema tootlusega investeeringut peetakse üldjuhul riskantsemaks ja seda kõigis
rühmades (keskmine 72%)
• Kõrge inflatsiooniga koos nä hakse ka elamiskulude kiiret kasvu (keskmine 85%)
• Aktsiaturgudel riski vä hendamiseks peetakse portfelli hajutamist üldjuhul õigeks
vä iteks (keskmiselt 57%). Vastupidisel arvamusel ollakse vä he (6%).
Võib öelda, et nö rusikareeglid on enamasti teada, kuid probleemid tekivad seal, kus on
vaja
aru saada konkreetsetest arvutustest.
Saadud teenuste kasulikkuse hindamine
• Enamike teenuste puhul jä lgib üle 70% teenuse kasutajaist selle kasulikkust
vä hemalt kord aastas. Erandiks on vaid pensionifondide osakud ja võlakirjad, mille
puhul on vä hemalt kord aastas jä lgijaid tunduvalt vä hem, vastavalt 57% ja 41%.
• Tehtud finantsotsuste kahetsejaid on vä he. Samas ei oska 61% küsitletuist
vastata, mis võib viidata sellele, et tehtud otsuseid pole piisavalt tagantjä rele
hinnatud või analüüsitud.
• Enam on olnud tehtud otsuste kahetsemist vä iksemate laenude/krediitide võtmisel
(7%).
Tutvumine finantsteenuste lepingute tingimustega.
• 67% tutvub teenuse ostu ühes või teises faasis ka lepingu tekstiga, sealjuures
eelistab jõukaim rühm pigem natuke erinevat lä henemist – esmalt teksti põgus
lugemine ja seejä rel selgituste küsimine.
Ka finantsalaste teadmiste enesehinnang pole kõrge, ehk
on üsna adekvaatne

28. 5. Finantsalaste teadmiste andmine noortele
Üldiselt oodatakse, et
seda teevad esmalt
vanemad.
Oluliseks peetakse, et
seda teeks gümnaasium
Põhikooli roll on ootustes
tagasihoidlikumal kohal
Probleem ongi selles, et
vanemate enda
finantsalane haritus pole
piisav ning just 1.
haridustaseme seas on
puudused suuremad.
Seega peaks tegelikult
alustama põhikoolis
Kes peaks Teie arvates tegelema sellega, et juba noored
saaksid vajalikke teadmisi rahaasjade planeerimise ja
finantsteenuste küsimustes?
85
69
58
57
54
36
29
8
12
13
15
13
15
14
3
6
8
11
7
12
15
1
3
3
4
3
5
11
0
2
5
5
5
7
16
3
7
13
7
18
25
15
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Vanemad, perekond
Gümnaasium
Kõrgkool, ülikool
Põhikool
Finantsteenuste
pakkujad
Kooliväliste kursuste
korraldajadc
Algkool
% kõigist vastajaist
4.8
4.6
4.3
4.3
4.3
3.9
3.3
Täiesti nõus 2 3 4 Ei ole üldse nõus Ei oska öelda/keeldus Keskmine

29. 6. Tarbijatüübid finantsteenuste alal
Tarbijatüüpide eristamise aluseks kasutati kahe
finantskä itumise
tunnuse kombinatsiooni
• Isiklike rahaasjade planeerimise mä ä r
• Finantsalase kirjaoskuse enesehinnang
Tüübid eristati jä rgmistest vastuste kombinatsioonidest ning
varustati
tingnimetusega:
• ”Fatalist/muretu” – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib
lühiajaliselt ning oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks
või ei oska hinnata.
• ”Enesekindel” – isiklikke rahaasju ei planeeri või planeerib
lühiajaliselt, kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb piisavaks
• ”Iseõppija” – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka pikemalt
(üle 1 kuu), kuid oma finantsalaseid teadmisi loeb ebapiisavaks
• ”Teadlik planeerija” – isiklikke rahaasju planeerib muuhulgas ka
pikemalt ning oma finantsalaseid teadmisi loeb piisavaks

30. Tarbijatüüpide profiil
• Fatalist/muretu“. Nooremad, vä iksema sissetulekute
taseme ja regulaarsusega naised, sageli venekeelsed,
kes (veel) ei muretse vä ga oma finantskä itumise
adekvaatsuse pä rast ja naudivad enam tarbimist.
Finantsteenuste tarbimisel oleks pigem riskirühm, kuid
tegelikult tarbib finantsteenuseid vä he.
• ”Enesekindel”. Keskmine linna tavatarbija, kelle
haridustase peaks võimaldama keskmisest paremat
finantsalast kirjaoskust, kuid kellel pole see tegelikult
kõrge ja kes sellest endale aru ei anna. Seega, vaatamata
enesekindlusele, finantsalaselt peamine riskirühm
• ”Iseõppija”. Keskmine maa-eestlane, kes püüab
ratsionaalselt kä ituda ja oma rahaasjadega hakkama
saada, hankides ise selleks vajalikke teadmisi. Tä nu
tervele mõistusele, ei ole riskirühm, kuigi sissetulekute
puhver vä ike.
• ”Teadlik planeerija”. Meessoost valgekrae tüüp, kel
finantsasjad üldiselt kontrolli all või peaks seda olema.
Riskide puhvri moodustavad nii haridus kui sissetulekud

31. Peamine riskirühm, ehk sihtrühm
finantskirjaoskuse parandamiseks
”Enesekindel”. Keskmine linna tavatarbija
Sots-dem
• Noorem või keskmine vanuserühm
• Palgatöötaja
• Sissetulek keskmisest klassist ja keskmise regulaarsusega
• Haridustase üle valimi keskmise
Muu iseloomulik
• Finantsprobleeme (tulud ei kata kulusid) on viimase 12 kuu
jooksul esinenud rohkem kui teistel tüüpidel
• Eluaseme sä ilitamise võimekus probleemide tekkel keskmisest
madalam (sageli laenud peal)
• Raha kulutamise orientatsioon keskmisest suurem
• Elab keskmisest enam tä nases kui homses
• Raha on rohkem kulutamise kui hoidmise jaoks

32. 7. Sotsiaaldemograafilised tunnused kui
finantskirjaoskuse diferentseerijad
Kultuuriline taust (rahvus), mis mõjutab eelkõige üldist
tarbimismudelit.
• Venekeelne tarbijaskond tunneb ja kasutab eestlastest
vä hem eri finantsteenuseid, kuid planeerib enam pere
eelarvet ja seab enam pikemaid rahalisi eesmä rke.
Seejuures on enam orienteeritud kulutamisele kui
sä ä stmisele, ehk planeerimise mõte on ratsionaalne
kulutamine, mitte sä ä stmine. Selleks sunnib ka
keskmisest madalam sissetulekute tase
Sissetulekute tase, mis mõjutab eelkõige üldist
finantskä itumist ja
võimekust ning teenuste kasutamise aktiivsust
Sissetulekute stabiilsus, mis mõjutab sä ä stukä itumist.
• Sä ä stmisel kasutavad enam tä htajalist hoiust, mis on
iseloomulik nii pensionä ridele kui jõukamale rühmale.

33. Sotsiaaldemograafilised tunnused kui
finantskirjaoskuse diferentseerijad
Vanus, mis mõjutab üldist finantskä itumist.
• Vanem rühm tunneb ja kasutab vä hem eri finantsteenuseid,
ostukä itumises on ettevaatlik, arvete maksmisel korrektsem,
oma rahaasjades rangema distsipliiniga ja vanaduspõlve
plaanides on selgelt teisel kohal laste tugi.
• Noorem rühm on ostukä itumises vabam, oma rahaasjades
lõdvema finantsdistsipliiniga, vä ga madala eluaseme
sä ilitamise võimekusega ja enam orienteeritud kulutamisele kui
sä ä stmisele
Haridustase, mis mõjutab nii finantskä itumist, finantsteenuste
tarbimist
kui finantsalast kirjaoskust.
• 1. haridustase tunneb ja kasutab vä hem eri finantsteenuseid,
rahalised raskused on sagedamad, sä ä stab vä hem, on vä ga
madala eluaseme sä ilitamise võimekusega, rahaasjade
planeerimise ajahorisont vä ga lühike, oma võimalusi
finantsasutustega vaielda hindavad vä ga madalaks ja rühma
vanaduspõlve plaanides on kõik rahastamise allikad
tagasihoidlikul kohal ning viiendik rühmast ei oska nende
plaanide kohta midagi vastata.

34. Üldiseid jä reldusi
• Üldised finantskä itumise hoiakud on konservatiivsed, kuid
tä pses, teadlikus ja planeeritud kä itumises see ei avaldu.
Tegu on osalt “masujä rgse” efektiga, kuid teisalt ebapiisava
finantsalase kirjaoskusega
• Samuti on reaalselt nä ha vaese ühiskonna finantsalase
kä itumise mudel, kuigi sellesse on pikitud mõningaid
kaasaegsemaid elemente. Vä ga õhuke puhver sissetulekute
ja kulude (tarbimise) taseme vahel – seega vä ga kerge
haavatavus.
• Probleemid finantsalases kirjaoskuses tekivad
finantsteenuste kasutamise pikema perspektiivi ja
arvutusvajaduste juures.
• Õnneks on üldine finantsalaste teadmiste enesehinnang
adekvaatne, ehk samuti madal
• Probleemseks rühmaks on eeskä tt keskmine linnatarbija
• Finantsalase kirjaoskuse tõstmist tuleks alustada põhikoolist.
Vastasel juhul jä ä bki osa elanikkonnast sellest ilma
• Operatiivses plaanis on teadlikkuse tõstmise võtmekanaliteks
finantsasutuse klienditeenindaja ja teenusekirjeldused
internetis

35. Tä nan
Kalev Petti
Faktum & Ariko
www.faktum-ariko.ee