VOOLAMINE

1. LOODUSÕPETUS
5.KLASS
VOOLAMINE

2. VOOLAMINE
• Vesi jões voolab pidevalt.
• Kogu jõe ulatuses ei ole voolukiirus
ühesugune.
VOOL PIRITA JÕEL

3. VOOLAMINE
• Vesi jões voolab kõige kiiremini mööda kitsast,
järsku ja siledat voolusängi.

4. ÜLEMJOOKS
• Ülemjooks , jõe lähtepoolne osa, asub sageli
kõrgustikul.
• Vool on kiire.
JÄGALA JÕE ÜLEMJOOKS

5. ÜLEMJOOKS
• Toimub setete (liiv, kruus, kivid, saviosakesed)
edasikandmine.

6. KESKJOOKS
• Keskjooks on jõe keskmises osas.
• Vool on keskmise kiirusega.
• Toimub setete edasikandmine ja settimine.
PÕLTSAMAA JÕE KESKJOOKS

7. ALAMJOOKS
• Alamjooks on jõe suudmepoolne osa.
• Vool on aeglane.
• Toimub settimine.
KASARI JÕE ALAMJOOKS

8. JÕE OSAD

9. ALAMJOOKS
• Suudmesse võivad tekkida setetest saared.
• Jõgi võib hargneda (разойтись) eri teedeks –
harujõgedeks.

10. VEETASE
sademed lume sulamise vesi põhjavesi
VESI JÕES

11. SUURVESI
• Sademed võivad veetaset kiiresti tõsta.
• Kui kõrge veetase püsib pikemat aega, siis on
see suurvesi.

12. SUURVESI
• Siis võib jõgi tõusta üle kallaste ja tekkida
üleujutusi.

13. MADALVESI
• Kui veetase jões on madal, siis on see
madalvesi.

14. VEETASE
• Lume sulamine kevadine suurvesi
• Soojad ilmad ja aurumine suvine madalvesi
• Vihmad sügisene suurvesi
• Liigub ainult põhjavesi talvine madalvesi

15. KÜSIMUSED
1. Missuguses jõe osas on voolu kiirus kõige
suurem / võiksem?
2. Missuguses jõe osas toimub settimine?
Miks?
3. Kust saavad jõed oma vee?
4. Millal on Eesti jõgedel suurvesi, millal madal
vesi? Miks?

16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
• AUTOR: NATALIA JEMETS