PP viimane osa on natuke vigane.

1. Mets 6 klass

2. Mis on mets? “ mets on roheline kuld” Mets on taime kooslus, mis kujunenud seal kus, puud koos kasvavad. Esimesed metsapuud pärast jääaega olid mänd ja kask. 5000 aastat tagasi hõlmasid meie alasi tammikud. 1500 aastat tagasi sai peamiseks puu liigiks kuusk. Mis te arvata,millist puud on praegu Eesti metsades kõige rohkem? Mändi Aga miks? Sest mänd talub kõige paremini vähe viljakat maad.

3. 100 aastat tagasi oli Eestis metsa all ainult veerand. Praegu on ligi pool Eesti pindalast kaetud metsaga. Kõige metsa rohkemad maakonnad on : Hiiumaa Ida-Virumaa Pärnumaa Puuliikidest teisel kohal on Kuusk Kask

4. Elutingimused metsas Valgus Metsa all on valgust vähem, sest palju neeldub puuvõredesse. Õhutemperatuur Metsas on õhutemperatuur ühtlasem, päeval jahedam, öösel soojem. Niiskus Niiskuse sisaldus aastalõikes on ühtlasem, sest puuvõrad püüavad kinni suurema osa niiskusest, samal ajal puujuured hoiavad vett mullas kauem kinni.

5. Metsarinded Enamus looma ja taimeliike kuulub metsa elukooslusesse. Miks? Sest metsa elamisvõimalused on väga vaheldusrikkad. Mets on vaheldusrikas tänu sellele, et metsa saab jagada korrusteks ehk metsarinneteks. Rohurinne Samblarinne Alustaimestik Puurinne, seda millist puud puurindes kõige rohkem kasvab, selle järgi saab mets oma nime. Põõsarinne: seal võivad kasvada ka madalad puud nt pihlakas Puhmarinne:kus Eesti metsades on tüüpilne esindaja mustikas

6. Metsatüübid Millised taimed kusagil metsas kasvavad oleneb väga palju mulla viljakusest. Tänu sellele kujunevad välja metsatüübid. Nõmme mets Palumets Laanemets Salumets Mullapaksus Nõmmemets Palumets Laanemets Salumets

7. Nõmme – ja palumets

8. Tingimused nõmmemetsas ja palumetsa elukoosluses Nõmmemets Aluspinnas on nõmmemetsas liivane. Vähe toitaineid Vähe vett Vähe alustaimestikku Palju valgust Peamine puu on ... Mänd

9. Palumets Palumetsa ja nõmmemetsa võib vaadelda peaaegu ühe ja sama metsana. Sarnasused Pinnas on liivane Peamine puuliik on siiski mänd Erinevused Pinnas ei ole nii kuiv Puurinde all võib näha ka põõsaid ja puhmikuid. Pohlad ja mustikad Tingimused nõmmemetsas ja palumetsa elukoosluses

10. Taimed nõmme- ja palumetsas Mänd Levinum puuliik Eestis Miks? Ei vaja viljakat mulda ja omab võimast juurestikku. Okaste pind on kitsas ja kaetud vahakihiga. Miks? Et hoida kokku toitaineid ja vett Mänd vajab palju valgust Sellepärast asuvad okkad ainult ladvas. Mänd võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks ja elada kuni 400 aastaseks.

11. Sümbioos Kuigi männijuured on võimasad ei suuda nad kõiki eluks vajalikke toitaineid kättesaada. Abiks on neil seened, kus männijuured ja seenejuured on omavahel põimunud. Seen annab puule mineraalaineid ja vett Puu annab seenele vajalikke aineid Vastastikku kasulikku kooselu kahe liigi vahel nimetatakse sümbioosiks

12. Nõmmemetsas on peamiseks alustaimestikuks samblikud. Samblikud ei ole siiski taimed vaid sümbioos seentest ja vetikatest. Tänapäeval on samblike vähe, sest samblikud vajavad puhast õhku ja jalutajad tihti tallavad samblikud ära. Taimed nõmme- ja palumetsas Alpi põdrasamblik

13. Pohl Hõredate männimetsade taim. Pohl on igihaljas taim ehk siis läbi aasta roheline. Pohl on kasulik mari: miks? Pohlamarjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal , mis teeb nad väga vastupidavaks P ohlamarjadel meie erituselundkonna tööd parandav toime : uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks. Taimed nõmme- ja palumetsas

14. Kanarbik Kõige tavalisem alustaim nõmme- ja palumetsas. Suurim kasu kanarbikust on, et sisaldavad ohtrasti nektarit. J uuli lõpul, kui kanarbik õitsema hakkab, mesitarud kanarbikule lähemale . Valminud kanarbikumesi on väga tume ja muutub kõvaks alles pika aja möödudes. Iseloomulik on veel kanarbikumee veidi mõrkjas või kibekas maitse. Ühelt hektarilt kanarbikuväljalt võib saada kuni 200 kilo mett Selleks et kanarbik kasvada saaks vajab ta seente abi Taimed nõmme- ja palumetsas Eemale minu kanarbiku puhmast

15. Mustikas K uivatatud marjad on kasutusel rahvameditsiinis mao- ja soolehaiguste, kõhulahtisuse puhul Ravimina on kasutatud ka mustika lehti, mis vähendavad suhkruhaigetel suhkrusisaldust veres. Marjad, eriti aga lehed on suure parkainete sisalduse tõttu kasutatavad naha töötlemisel. Taimed nõmme- ja palumetsas Uups

16. Nõmmemets ja palumets elukooslusena Nõmme ja palumetsa taimestik on kidur ja liigivaene. Taimed on kohastunud elama kuivuses ja toitainete puuduses. Kasvavad hõredalt ja vajavad palju valgust Kui taimi napib siis napib ka...? Loomi

17. Peale selle, et napib toitu napib ka pesitsuspaiku. Nt ei ole puuõõnsusi kus linnud saaks pesa teha. Nõmme ja palumetsad taluvad kõige vähem tallamist. Sest alustaimestik on hõre ja õrn. Nõmmemets ja palumets elukooslusena

18. Laanemets

19. Tingimused laanemetsa elukoosluses Võrreldes nõmme- ja palumetsaga on laanemetsa pinnas palju viljakam ja niiskem. Seega on taimestik võrdlemisi liigirikas ja lopsakas. Tihedate puude tõttu on laanemetsas temperatuur niiskuse ja valguse erinevused suured võrreldes palu- ja nõmmemetsaga. Nt. Temp erinevused võivad olla talvel 5 kraadi. Laanemetsas on soojem kui lagedal alal. Lund sajab vähem Kevadel samas lumi sulab aeglasemalt

20. Laanemetsa taimed Puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk on tähtsuselt männist II kohal Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda, kuna tema juurestik ei ole nii võimas kui männil. Samas ei vaja kuusk nii palju valgust. Tuulemurd

21. Puhmarinne on sarnane nagu palu ja nõmmemetsas Rohurinne on väga liigirikas Tüüplisemad on jänesekapsas, laanelill ja leseleht. Jänesekapsas – on väga varjutaluv taim. Seemned levivad kui vilju puudutada ja nad lõhkevad. K asutatakse salatite ja suppide valmista m iseks. Suurel hulgal tarvitatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Lastel võib äärmisel juhul põhjustada isegi surma. Lehed sisaldavad rohkesti vitamiini C . Laanemetsa taimed

22. Kuuse välisehitus Tema välimus osutab,et kuusk talub varju. Kuuse võra on püramiidjas Okkad okstel ja oksad tüvel asetsevad lähestikku Okkad on ühekaupa Kuusk paljuneb seemnete abil, mis arenevad paljalt käbides ( sellest ka nimi paljasseemne taim) Seemned on varustatud tiivaga, mis neid edasi viib tuule abil. Laanemetsa taimed

23. Põõsarinde tavalisemad esindajad laanemetsas on: Paju Harilik sarapuu Harilik pihlakas Harilik pihlakas- Viljad söödavad, eriti maitsvad peale külmi, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel Paju - Kiirekasvulisena kasvatatakse pajusid energiavõsana . Peapesuks koos takjajuurtega juuste väljalangemise ja kõõma vastu. Laanemetsa taimed

24. Samblarindes on tüüpilsemad laanik ja kaksikhambad Laanik meenutab miniatuurset kuuske Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. Laanemetsa taimed

25. Kaksikhammas Kasvavad kohevate kogumikena ja kannatab hästi ka tallamist kuid ei talu liigset päikest Seened Tüüpilsem seen on kuuseriisikas, kes elab sümbioosis kuuse juurtega. Kahjulik seen on aga juurepess, mis tekitab puidus mädanikku ja lagundab puu Edasi TV lk 32 - 33 Laanemetsa taimed

26. Laanemetsa selgrootud Laanemets eluskooslusena

27. Laanemest Mets ei püsi muutumatuna vaid kasvavad ja arenevad Puuliikide vahel on pidev konkurents Kui inimene vahele ei sega ei muutu kooslus nii palju. Metsatulekahju- üks võimalus metsa kooslust muuta Loomastikust teevad kahju: Kooreürask Männikärsakad

28. Kooreürask Kooreüraskid on mardikad, kes on 2- 8 mm pikad Kelle vastsed elavad peamiselt kuusekoore all ja võivad puu põhjalikult läbi uuristada, et puu sureb Nad on väga tundlikud toidu ja elupaiga kvaliteedi suhtes: asustavad vaid teatud puuliike ja puuosi. Enamik liike eelistab tugevasti nõrgestatud või surnud puid. Enamik liike eelistab tugevasti nõrgestatud või surnud puid.

29. Kui sigimiseks sobivaid puid on ohtrasti (näiteks tormikahjustuste järel), siis paljuneb ta kiiresti ning ründab ka väliselt terveid, kuid siiski nõrgestatud puid. Suuremaid üraskikahjustused Eesti metsades, juhtub pärast tormikahjustusi 1967. aasta augustis suurenes kooreüraski arvukus ~600 korda Kooreürask

30. Männikärsakas 1 cm pikkune mardikas, hallikaspruun ja heledate laikudega Nende tõugud toituvad männikoorest. ( just noori puid) hävitades suuri metsa kooslusi. Mida ette võtta E smatähtis raieid otstarbekalt planeerida , mitte luua uusi sigimispaiku M itte istutada värskele okaspuuraiestikule okaspuutaimi enne 2–3 aasta T öötlemine keemiliste kaitsevahenditega

31. Kuklased Kuklased ehk sipelgad on kasulikud putukad, hävitades metsakahjureid S ipelgad selgrootute loomade seas saavutanud evolutsioonis kõrgeima taseme - neil on välja arenenud sotsiaalsed struktuurid ja sotsiaalne eluviisis.

32. Salumets

33. Tingimused salumetsas Salumets on kõige viljakama mullaga mets Kui muld on viljakas, siis kasvab ka palju erinevaid taimi. Kuna taimestik on hästi mitmekesine on ka loomastik salumetsas väga liigirohke. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske

34. Salumetsa levik Eestis asustavad salumetsad ~ 5% kogu metsadest. Peaaegu üldse ei ole neid: Hiiumaal, Põhja-Eestis, Lõuna- Eestis. Rohkem levib Haapsalu, Rakvere, Võru piirkonnas Salumetsade pindala on aastatega kahanenud, kuna inimesed võtavad ala põldudeks.

35. Taimed Puurindes: V alitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm , harilik pärn , valgepöök, harilik vaher, harilik saar , harilik jalakas . Lisaks leidub veel arukaske , harilikku haaba ja harilikku kuuske .

36. Taimed Arukask Kasvab kuivemal pinnasel Arukase oksad ripuvad allapoole Lehed on rombikujulised Kasutamine: Puidust tehakse vineeri Omapärane materjal on veel kasetoht. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad Vaksiku d, tuletael, must pässik

37. Taimed Sookask Tüvi on peaaegu aluseni valge Kasvab niiskemas kohas kui arukask Pungad aitavad haigeid krampide ja maotegevuse häirete korral .

38. Taimed Põõsarinne Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu , mage sõstar , harilik kuslapuu . Veel leidub harilikku türnpuud , paakspuud , harilikku lodjapuud . Metsaservas kasvavad harilik toomingas , harilik pihlakas ja viirpuu .

39. Taimed Rohurinne Võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges , sinilill , harilik kopsurohi , kollane ja võsaülane , harilik jänesekapsas , harilik kolmissõnajalg , varjulill, salu-siumari , naat ja mets-harakputk .

40. Taimed Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal , kuid leidub veel metsakäharikku , lehiksamblaid , kaksikhambaid jt.

41. Referaadi tingimused Paaris referaat “Metsa loomad” Maksimaalselt 1 A4 Referaat peab olema kirjutatud loetavas käsikirjas Peab olema ära märgitud kust on info võetud. Sisu peab hõlmama järgmisi punkte. Looma väliskirjeldus Looma tavaline pesitsuspaik (ehk millises metsas elab) Looma käitumine (millest toitub, kes on vaenlased, palju poegi jne.) Huvitavaid fakte. Alati tuleb kasuks väike nali. Hindamine Referaadid kantakse ette suuliselt. Ettekanne ei pea olema referaadi maha lugemine. Võib olla ettekandja lühemversioon. Vormistus, tingimustest kinni pidamine. Ilmekus, arusaadavus, Ühesõnaga mida lahedam, seda parem. Ettekande pikkus 3- 5 minutit

42. Millised loomad siis kõne all on Suur-kirjurähn Metsis Mäger Hunt Käbilind Pöialpoiss Musträhn Karu Karihiir Valgejänes Metssiga Ööbik Põder Metsvint

43. Musträhn

44. Suur kirjurähn

45. Metsis

46. Mäger

47. Käbilind

48. Hunt

49. Karu

50. Pöialpoiss

51. Valgejänes

52. Karihiir

53. Ööbik

54. Metsvint

55. Metssiga

56. Põder