Närvisüsteemi struktuur
• Kogunärvisüsteem jaotub somaatiliseks ja
autonoomseks närvisüsteemiks. Kõik
närvisüsteemi osad on omavahel
anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud.
• Neuron ehk närvirakk
• Neuronite liigid
• Neurogliia
• Närvikiud
3.
Kesknärvisüsteem
• Peaaju
- piklikaju,
- tagaaju (sild),
- väikeaju,
- keskaju,
- vaheaju,
- võrkmoodustis,
- suuraju (basaaltuumad, suurajukoor).
- Suurajukoore funktsionaalsed väljad
(motoorne, sensoorne,
assotsiatsioonipiirkonnad, limbiline
süsteem, juhteteed (ülenevad ja
alanevad).
• Seljaaju
- Peaaju ja seljaaju kestad ja ajuvedelik
Allikas / CC BY-SA 3.0
4.
Närvid
• Närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närve:
- Sensoorsed ehk tundenärvid,
- Motoorsed e liigutajad närvid,
- Seganärvid.
• Eristatakse kolme liiku närvilõpmeid:
- efektorid on motoorsed närvilõpmed,
- retseptorid on tundenärvilõpmed ja
- sünapsid on neuronitevahelisi kontakte tagavad
närvilõpmed.
-
Seljaajunärvid
• Seljaajunärve on 31 paari:
- 8 paari kaelanärve,
- 12 paari rinnanärve,
- 5 paari nimmenärve,
- 5 paari ristluunärve ja
- 1 paar õndranärve.
Peaajunärvid (1)
• Peaajunärveon 12 paari. Need jagunevad
sensoorseteks, motoorseteks ja seganärvideks.
• Peaajunärvid on järjekorranumbriga ja
nimetusega. Näiteks I haistmisnärv
(sensoorne)
9.
Peaajunärvid (2)
• I haistmisnärv (sensoorne)
• II nägemisnärv (sensoorne)
• III silmaliigutajanärv (motoorne)
• IV plokinärv (motoorne)
• V kolmiknärv (seganärv)
• VI eemaldajanärv (motoorne)
• VII näonärv (motoorne)
• VIII esiku-teonärv (sensoorne)
• IX keeleneelunärv (seganärv)
• X uitnärv (seganärv)
• XI lisanärv (motoorne)
• XII keelealune närv (motoorne)
Kasutatud kirjandus
• Nienstedt,W., Hänninen, O., Arstila, A.,
Björkqvist, S.-E. (2009). Inimese füsioloogia ja
anatoomia. Toim. Georg Loogna. Tallinn:
Kirjastus Medicina. 3. parandatud trükk.
• Kingisepp, P. (2006/2009). Inimese füsioloogia.
Tartu: AS Atlex.
• Meditsiinisõnastik. (2004). Toim. Sirje Ootsing,
Laine Trapido. Kirjastus Medicina. 2.
uuendatud trükk.