Pilved
Relevantse stsenaariumi näidis




         Jüri Kamenik
          Tartu 2010
Sissejuhatuseks mõned küsimused
           mõtlemiseks
• Kas olete tähele pannud, kui sageli võib
  Eesti taevas pilvi näha?
• Kas olete mõelnud, milline oleks elu siis,
  kui kuude viisi ei ilmuks taevavõlvile ühtki
  pilve?
• Milline on pilvede tähtsust?
• Millised pilveliigid on olemas ja kuidas
  need tekivad?
Matkal
• Kujutleme, et lähete kuskile loodusesse matkama.
• Mingil põhjusel pole teil raadiot ega muid võimalusi
  ilmateadetele ligi pääseda ja ei tea seega, millist ilma võib
  näiteks ööseks oodata või päevaks.
• Tundub keerukas ja võib-olla isegi väljapääsmatu olukord…
• Aga üks hetk – taevas on ju pilved, mis kõnelevad meile ka
  saabuvast ilmast.
• Et pilvede järgi ilm ennustada, selleks peame teadma
  pilveliike ja millise ilma puhul üks või teine pilveliik või –
  vorm tekib.
Pilved ja ilmaennustamine
• Sageli ei olda rahul ilmateadete täpsusega.
• Tekib küsimus, kas ennast saaks kuidagi aidata?
• Tuleb välja, et tõepoolest saab ka siin, nagu matkal
  olleski, sest pilvede tekkimine, välimus ja
  muutumine peegeldavad atmosfääris toimuvaid
  protsesse.
• Seega, kuidas pilved saavad ilmaennustamisel
  abiks olla ehk kuidas nende järgi ilma ennustada?
Pilvede uurimisest
• Võib tunduda üllatav, et pilvi ei püütud klassifitseerida
  enne 19. sajandit. Milles oli asi?
• Pilvede uurimine võib-olla kliimaga seotud probleemide
  võtmeküsimuseks, sest pilvedel on kiirgusbilansis oluline
  roll.
• Mitte kõik pilved ei teki atmosfääri madalas osas, vaid
  mõni tekib isegi 100 km kõrgusel maapinnast. Seda osa
  atmosfäärist on suhteliselt palju vähem uuritud, kui teisi
  osasid. Miks ja milliseid saladusi peidavad endas need
  “kõrgatmosfääri” pilved?
Millist ilma ootame?

Pilved stsenaarium

  • 1.
  • 2.
    Sissejuhatuseks mõned küsimused mõtlemiseks • Kas olete tähele pannud, kui sageli võib Eesti taevas pilvi näha? • Kas olete mõelnud, milline oleks elu siis, kui kuude viisi ei ilmuks taevavõlvile ühtki pilve? • Milline on pilvede tähtsust? • Millised pilveliigid on olemas ja kuidas need tekivad?
  • 3.
    Matkal • Kujutleme, etlähete kuskile loodusesse matkama. • Mingil põhjusel pole teil raadiot ega muid võimalusi ilmateadetele ligi pääseda ja ei tea seega, millist ilma võib näiteks ööseks oodata või päevaks. • Tundub keerukas ja võib-olla isegi väljapääsmatu olukord… • Aga üks hetk – taevas on ju pilved, mis kõnelevad meile ka saabuvast ilmast. • Et pilvede järgi ilm ennustada, selleks peame teadma pilveliike ja millise ilma puhul üks või teine pilveliik või – vorm tekib.
  • 4.
    Pilved ja ilmaennustamine •Sageli ei olda rahul ilmateadete täpsusega. • Tekib küsimus, kas ennast saaks kuidagi aidata? • Tuleb välja, et tõepoolest saab ka siin, nagu matkal olleski, sest pilvede tekkimine, välimus ja muutumine peegeldavad atmosfääris toimuvaid protsesse. • Seega, kuidas pilved saavad ilmaennustamisel abiks olla ehk kuidas nende järgi ilma ennustada?
  • 5.
    Pilvede uurimisest • Võibtunduda üllatav, et pilvi ei püütud klassifitseerida enne 19. sajandit. Milles oli asi? • Pilvede uurimine võib-olla kliimaga seotud probleemide võtmeküsimuseks, sest pilvedel on kiirgusbilansis oluline roll. • Mitte kõik pilved ei teki atmosfääri madalas osas, vaid mõni tekib isegi 100 km kõrgusel maapinnast. Seda osa atmosfäärist on suhteliselt palju vähem uuritud, kui teisi osasid. Miks ja milliseid saladusi peidavad endas need “kõrgatmosfääri” pilved?
  • 6.