1. Olesja Roosmaa
Valuoja PK
Kursusetöö
2010

2. saada lapse kohta struktureeritud ja süstematiseeritud infot;
saada objektiivset infot;
milline on õpilase töökiirus;
missugune töökorraldus mõjub talle hästi;
kas ta on motiveeritud ja huvitatud õppeainetest;
kuidas talub pingeolukordi;
kas ta on üksik või suhtlemisel aktiivne;
milline on ta enesehinnang;
 kuidas reageerivad klassikaaslased tema käitumisele;
millise töökorralduse,-viisi ja asukoha korral töötab ta hästi;
 kas satub tihti konfliktidesse;
kas tal on probleeme keskendumise ja tähelepanuga;

3. PEREKOND.
•Läbisaamine hea
EMA •On range
•Seab piire
45 a •Sageli Soomes tööl
• Ei ela koos, on oma
VEND pere
25 a • Aitab, kui saab
• Suhe kaugem
• Elab kodus, vahel
eraldi
ÕDE • On lähedasem
20 a • Saab paremini
Matuga läbi
• Vahel ema eest

4. IMIKUIGA.
 Oli normkaalus (3.500g)
 Raskused uinumisel
 Uni oli pinnapealne
 Paljukordsed öised
ärkamised
 Jättis roomamise vahele
 Läks 7 kuuselt kõndima
(Vajas tähelepanu!)

5. LASTEAIAIGA.
 Läks lasteaeda 4
aastaselt
 Meeldis käia
 Rahutu-suur tegutseja
 Oli sõbralik- kallistas ja
lohutas teisi kui vaja
 Impulsiivne käitumine-
ärritudes võis lüüa
 Reisis palju perega

6. VÄIKELAPSEIGA
 Jätkus igale poole (“Ei püsinud pudeliski paigal”)
 Ärkas enne teisi (Siis sai toimetada asjadega, mis ei
olnud talle lubatud.)
 Huvitasid asjad, mis olid keelatud kasutamiseks
 Keelud ei mõjunud (Läks ikka väravast välja. Käis poes
ja oli kadunud.)
 Ei arvestanud ohte (Sageli muhud, vigastas oma sõrme
saumiksriga- see takistab pisut kirjutamist.)
 Jättis paljud korraldused täitmata (Ei pannud lihtsalt
tähele.)
Edasi

7. Sobivad küll!
Tagasi

8. KOOLIIGA
 Aasta 2007 – I A klass
 Koolis käib meeleldi
 Kindlaid sõpru ei ole
kujunenud(Sõber
paljudega, mitte kauaks.)
 Ülemäärane aktiivsus
tegutsemisel
 Vähene tähelepanuvõime
 Impulsiivne käitumine
 Soovitus emale
 Sisutihe suvi
Edasi.

9. Kindlaksmääratud päevaplaani(struktureerimine)8:
hommikusel ärkamisel (Ei vaata telekat, teeb voodi
korda)
söömisel
koolitükkide tegemisel
õues käimiseks
koduste tööde tegemiseks
magamaminekul
Edasi

10. SISUTIHE SUVI
 Elas Soomes
 Luges raamatuid
 Parandas motikat
 Käis lomaaias
 Sõitis rattaga
 Käis mere ääres
 Mängis palju väljas
 Uuris teleskoobiga tähti
ja kuud
Tagasi

11. ÜLEMÄÄRANE AKTIIVSUS
TEGUTSEMISEL:
 Ei suuda rahulikult paigal püsida( Jalad ja käed käivad
pingi all pidevalt.)
 Eirab reegleid (Klassiõhtul käis kogu aeg toidule lisa
võtmas, kuigi taldrik oli toitu täis.)
 On pidevas liikumises
(Jookseb, ronib, hüppab, roomab pingi all – ka
olukordades, kus see ei ole sobilik. )
 Puudub ohutunne (Vastlapäeval valis mäe, mis oli
keelatud, põrutas oma selga.)
Edasi

12. VASTLAPÄEV
 Torises, kuna mäele tuli
minna 20 min.
 Ei kuuletunud (Valis
mäe, mis oli ohtlikum.)
 Eiras reeglit (Tahtis kukli
kohe ära süüa.)
 Füüsiliselt nõrk (Ei
tahtnud pingutada ja
võistelda.)
Tagasi

13. VÄHENE TÄHELEPANUVÕIME.
 Suudab ühele tegevusele keskenduda lühiaegselt
(Joonistamine- see meeldib talle väga)
 Jääb unistama, ega pane tähele, mida küsin (Ei tea
järge, kui teda tunnis küsin. Liivakell aitas.)
 Uurib tihti, mida naaber teeb (Sageli tormab luba
küsimata tema juurde. Panin klassi taha istuma.)
 Jätab kohati tita mulje (Räägib tita häälega.
Vastlapäeval oli ainuke, kes kukli näole laiali hõõrus.)
 Järjepidevust nõudvad kohustused vajavad pidevat
meeldetuletamist (Tegin talle meelespea.)
Edasi

14. HEA KÄEGA

15. LEMMIKTEEMA!
Tagasi

16. KUKKEL
Tagasi

17. IMPUULSIIVNE KÄITUMINE
 Käitub mõtlematult
 Tegutseb enne kui on
korralduse lõpuni
kuulanud8(Proovis soo
sügavust.)
 Segab teiste jutule vahele8
 Ei suuda grupitöös oodata
oma järjekorda8(Tahab olla
esimene rääkija. Kui ei
saa, on tal kohe igav.)
 On esimesena kohal
Tagasi

18. KÄITUB MÕTLEMATULT.
Seletuskiri 1 Seletuskiri 2
Tagasi

19. •Hüperaktiivsus on märkamist vajav erivajadus, mis tingib
vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks
vastavalt oma arengupotentsiaalile tegutseda ja areneda. 1
•Hüpi impulsiivset tegevust saab ennetada, hüpi oskab naerda,
rõõmu tunda pisiasjast, hüpi on hell ja tundeline laps, ta
suudab tegutseda võrdselt teistega, tuleb leida ainult õige nupp,
kuhu vajutada.
•Leian, et minu MATU on “väike HÜPI”, keda on vaja pidevalt
suunata.
•Ta nõuab palju rohkem energijat ja tähelepanu, püsivust, hoolt
ja armastust.9
Edasi

20. HÜPI VÕI MITTE?
Tagasi

21. PEAN MEELES!
 Mida rohkem ma innustan last ja tal on positiivsed
tunded õppimisega seonduvalt, seda rohkem esineb
lapsel sihipärast tegemist.7
 Mida rohkem esineb õppimissituatsioonis
riidlemist, näägutamist ja negatiivseid tundeid, seda
vähem on lapsel sihikindlust.7
 On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada. (Lõuna-
Aafrika vanasõna)3
Edasi

22. 4 SOOVITUST ÕPETAJALE:
 Ära tõsta hüpide peale häält!
 Hüpi ei talu näägutamist!
 Ole konkreetne!
 Kontrolli end, kui lähed klassi uksest sisse!

23. 1. “Arukad vanemad, õnnelikud lapsed.” Nõmme, A. 2007
2. “Hüpi lasteaias.” Nõmme, A. 2005
3. “Hüperaktiivne laps.” Roomeldi,M., Haldre,L., Susi,A., Metsis,L.,
Kõrgesaar,R. Tartu Ülikooli Kirjastus 2003
4. “Aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimine eelkooliealistel
lastel.” Kajaste, K. 2006
5. “Minu armas Hüpi.” Lina, M. 2007
6. “Aktiivsus - ja tähelepanuhäire ja sellega seotud probleemid.”
Padar, K. ja Vaarma, P. Tallinn 2001
7. “Motivatsioon kaasa kooliteele.” Viljaranta, J (loeng)Tallinn 2010
8. “Õpetuse struktureerimine.” Pilbacka-Rönka, T. (loeng) Tallinn
2010
9. “Hüperaktiivne laps.” Oralane, T. (loeng) Tallinn 2010
10. “ATH sündroomiga õpilastest.” Ojala, T. (loeng)Tallinn 2010