1. Kaile Adusoo
Hellika Kallaste
Helena Kirs
Nele Vaade
2014

2. SISUKORD
 Rakvere reoveepuhastusjaam
 Rakvere veepuhastusjaam
 Neeruti
 Kunda tsemenditehas

3. Rakvere reoveepuhastusjaam

4. Üldandmed
 Asutati 1990. aastal
 Reovesi tuleb sisse mööda kolme suunda
Tööstusettevõtted
Olmereovesi
Tänavatelt pärinev vihmavesi
 Keskmiselt tuleb ööpäevas puhastada 20000 m³ vett

5. Puhastamine
 Mehhaaniline:
 Toimub suurema mustuse
väljasõelumine raudvõre
abil
 Ühtlase massi saamiseks
lisatakse polümeerlahust,
mis settib põhja ning
seejärel on seda kergem
eraldada
 Veest eraldatud mulla
väljapressimine

6.  Keemiline:
Vette lisatakse
aktiivmuda, mis
lagundab vees oleva
orgaanilise aine ja
hävitab ohtlikud ained
Inimene peab kaasa
aitama aktiivmuda
toimimisele. Seda saab ta
teha läbi vee õhutamise

7. Puhastamise etapid

9. Rakvere veepuhastusjaam

10. Üldandmed
 Ehitus sai alguse 1994 aastal, kuid valmis alles 2001
aastal
 Kokku 5 pumplat, millest päeval töötab 1, öösel 3
 Vesi saadakse 250 m sügavuselt
 Ööpäevas töödeldakse ~4400 m³ vett
 Rakvere linna veevarustuses kasutatakse kambrium-
vendi veehorisondi vett
 Puhta veemahuteid on 2 tk, kumbki mahutab 1000 m³
 Ph tase vees on ~7

11. Pumpla välis-ja sisevaade

12. Areerimisprotsess ehk õhustamine
 Vee puhastamisel on vaja vett õhustada
 Selle tulemusena settib plastikketastele raud
 Vees lahustumatute ainete kõrvaldamiseks
kasutatakse kvartsliiva
 Bakteriaalse reostuse vältimiseks on paigaldatud
ultraviolettseade

15. Neeruti

16. Üldandmed
 Neeruti järved: Neeruti Eesjärv, Neeruti Tagajärv,
Neeruti Orajärv, Neeruti Sinijärv
 Järved asuvad Lääne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti
külas
 Oma praktikat viisime läbi Neeruti Eesjärve läheduses,
mis asub Pandivere kõrgustikul
 Pinnamood-lamedad lavaoosid, mõhnad, voored

17. Mulla kihid
 Tegime kaeve, mille
sügavus ulatus 1m-ni
 Eristasime 4 kihti:
 huumuskiht- ulatus
14cm sügavusele
 teine kiht- ulatus 23cm
sügavusele
 kolmas kiht- 23 kuni
56cm
 neljas kiht- ulatus
56cm-....(1m) sügavusele

18. Mulla iseloomustus
 Ühtlane pruunmuld
 Viljakas muld
 Sügavamates kihtides
savikas
 Mulla pealmistes
kihtides(1,2) ei esine
kive
 Sügavamal esineb rähka,
veerist

19. Taimed
 Kõik 4 rinnet olid
esindatud:
• Samblarinne:
metsakäharik
• Rohurinne: jänesekapsas,
laanesõnajalg, sinilill
• Põõsarinne: sarapuu
• Puurinne: kask, lepp, kuusk

20. Loomad
 Mullas nägime mitut
mulla-ja vihmaussi,
jooksikut
 Üldiselt oli muld
liigivaene

21. Mulla pH määramine
 Valmistasime 4 lahust
20ml destilleeritud veest
ja 20ml mullast
 Seejärel mõõtsime mulla
pH
 Esimene kiht- 5,5
 Teine kiht- 5,88
 Kolmas kiht- 5,7
 Neljas kiht- 6,1

22. Mulla niiskuse määramine
 Võtsime neljast kihist 40g
mulda ja kuivatasime
kuivatuskapis 105˚C juures
paar tundi
 Pärast jahtumist kaalusime
uuesti üle ning arvutasime
mulla niiskussisalduse
 Huumuskihis: 23%
 Teises kihis: 20%
 Kolmandas kihis: 12%
 Neljandas kihis: 19%
 Esimene kiht:
algselt-40g
pärast-30,7g
 Teine kiht:
algselt-40g
pärast- 32g
 Kolmas kiht:
algselt-40g
pärast-35,2g
 Neljas kiht:
algselt-40g
pärast-32,4g

23. Mulla temperatuur
 Mõõtsime termomeetriga pinnakihi ja neljanda kihi
temperatuuri
 Pinnakihi temperatuur- 5˚C
 Neljanda kihi temperatuur- 4˚C

24. Mulla hõõrdetegur
 Selle leidmiseks
kasutasime kuiva mulda
 Valemiga μ=Fh/mg
 Esimene kiht: 0,2
 Teine kiht: 0,3
 Kolmas kiht: 0,3
 Neljas kiht: 0,3

25. Mineraalainete sisaldus
 Panime igast kihist 4g mulda tiiglisse ning asetasime
ahju
 Seda on vaja selleks, et nii kuumal temperatuuril
põleb orgaaniline aine välja
 Alles jääb vaid mineraalne osa
 Mineraalaine protsendiline sisaldus:
 Esimene kiht 74 %
 Teine kiht 78%
 Kolmas kiht 76%
 Neljas kiht 76%

26. Aru karjäär

27. Üldandmed
 Karjäär on Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas
 Rajati 1960. aastal
 Saadud tooraine läheb Kunda tsemenditehasele
 Kaevandatakse kahel eesmärgil:
Killustiku tootmine
Tsemendi tootmine

28. Kunda tsemenditehas

29. Üldandmed
 Töötanud üle 100 aasta
 Tehasel on 3 pöördahju, millest hetkel töös 2
 Aastas toodetakse 700-800 tonni tsementi
 Tsementi valmistatakse märgtehnoloogial
 Toorained on kergesti kättesaadavad

30. Tsemendi tootmine
 Põhitooraine on lubjakivi, millele lisatakse savi
 Lubjakivi purustatakse lubjakivi purustites
 Kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega, saadakse
lubjakivilobri
 Lobri pumbatakse basseinidesse(kus toimub pidev
segamine)
 Edasi läheb lubi pöördahju(kus toimub 1400 kraadi
juures klinkri põletamine)
 Tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha
koosjahvatamisel

32. Füüsikalised nähtused
 Augu kaevamisel rakendasime jõudu
 Järves liikus vesi laineliselt
 Lobri segamine-ringliikumine
 Hõõrdejõud osakeste vahel
 Pöördahjus liigub materjal kaldpinnaliselt
 Pöördahi pöörleb ringjooneliselt
 Pöördahjus toimub kuumutamine
 Lõhkamisel on osakeste liikumine kiirenev
 Plahvatus tekitab lööklaine
 Vabanenud osakesed kukuvad maapinnale-gravitatsioon

33. TÄNAME KUULAMAST!