1. ÕLLEODER Koostasid: Andreas Ilmjärv Hannes Lige Kerli Mark

2. Õlleoder Eestis kasutatakse valdav osa odrast söödaks, kuid nõudlus õlleodra järele on suurenenud. Linnasetootmise maksimaalsel kasutusel vajatakse Eestis aastas ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Sellest oleks praegu võimalik toota ca 15 tuhat tonni linnaseid. Linnaseid toodetakse käesoleval ajal Sakus, Rakveres ja Tartus. Õlut on toodetud Eestis seitsmes õlletehases: Saku õlletehas, Tartu õlletehas, Viru õlletehas, Pärnu õlletehas, Õlletehas Saare Õlu, Karksi õlletehas ja Viru-Nigula Õlletehas.

3. Õlleodra eelised võrreldes söödaodraga Odra teris on sõkaldega kokku kasvanud, kusjuures sõklad ei ole peksmisel eraldatavad.

4. Õllekeetmisel moodustuvad sõklad poorse filtreeriva kihi, mida kasutatakse virde eraldamiseks õllerabast.

5. Leotatud odra tera struktuur on tugevam ja kõrge niiskusesisalduse juures käsitlemise juures vähem vigastatav.

6. Nõuded Õlleodra tera kvaliteedile on kehtestatud kindlad nõuded, mis erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. Sellest tulenevalt peab õlleodra sordi valikul, kasvatamisel, koristamisel, kuivatamisel ja säilitamisel järgima teatud erinõudeid. Viljakasvatajad arvestavad õlleodraks sobivate sortide kasvatamisel järgmiste omadustega: Kõrge terasaak

7. Tugev kõrs

8. Suur tera

9. Haiguskindlus

10. Idanemine Kiire ja ühtlane idanemine, mis on õlleodra üks olulisi omadusi, sõltub nii sordist kui terade valmimisaegsest ilmastikust.

11. Hea kvaliteediga õlleodra idanemisenergia peaks olema 93%, idanevus üle 95%.

12. Proteiinisisaldus Proteiinisisaldus sõltub väetamisest, ilmastikust kasvuperioodil ja mullaviljakusest, kuid kalduvus suuremale või väiksemale proteiinisisaldusele on ka sordiomane tunnus.