1. Kohanimeseadus ja selle
kajastusi ajakirjanduses
Jana Holland
Daisi Murrik

2. Kohanimeseaduse sünd
 Taasiseseisvunud Eestis
puudusid algselt täpsemad sätted
kohanimede kohta.
 1990. aastate algupoolel tehti
katseid koostada 1989. a
keeleseaduses ettenähtud
nimeseadust, eestvedajaks sai
Keeleamet. Ühest
seaduseelnõust sai kolm ja kõige

3.  Mai, 1992 - Balti riikide
kohanimeteemalise nõupidamine,
Eesti osales
kohanimekorralduskonverentsil.
 1994. aastal käivitus ulatuslikum riiklik
kohanimekorraldus.
 2. novembril 1994 moodustas
Vabariigi Valitsus
kohanimekomisjoni, kelle esimeseks
ülesandeks sai koostada
kohanimeseaduse eelnõu.
 Vastav töörühm esitas eelnõu
valitsusele aprillis 1996.

4. Kohanimeseadus
 Esimene kohanimeseadus võeti
vastu 11. detsembril 1996.
aastal.
 Varem oli kohanimeseadus vastu
võetud üksnes Norras 1990.
aastal, kuid see ei käsitlenud kõiki
kohanimedega seotud aspekte.

5. Kohanimeseaduse kajastusi
ajakirjanduses
Teedel peavad olema nimed
 Uue kohanimeseaduse järgi peab
riigimaanteel, kohalikul maanteel ning
erateel olema nimi (§ 4 lg 6).
 Nimepanek oli aga kõige väiksem
mure, kuna kogu projekt oli üsna
rahanõudev.
 Teede pinnakate ning selle seisukord
tuli kindlaks teha ning ära märkida ka
teedel asuvad truubid.
 Nime on raske valida nendele teedele,
mis otseselt kuhugi ei vii, näiteks

6. Pühendusnimed
 Kohanimeseaduse § 13 lg 4 ütleb, et
isiku nime ei või pühendusnimeks
määrata selle isiku eluajal.
 Kuressaare linn tahtis Erki Noole
olümpiavõidu auks tänavale nime
panna.
 EtTallinna lennujaamale määrata
pühendusnime „Lennart Meri Tallinna
Lennujaam“, pidi valitsus küsima
nõusolekut Tallinna linnavalitsuselt.

7. Kas Turbuneeme või
Turbaneeme?
 1999. a tehti Loksa valla volikogule
taotlus muuta küla nime. Rahvaküsitlus
lükati edasi
 2001. a oli nime muutmine uuesti
päevakorral.
 KNN on keeldunud nime muutmisest,
sest see (Turbaneeme) ei ole ajalooline
ja ei ole tänapäeval kasutusel.
 Juba tsaariaegsetel kaartidel on Loksa
vallas Turbaneeme küla.
 1977. a muudeti, ilma külarahva
arvamust küsimata, küla nimeks
Turbuneeme küla. Juba siis protestiti.

8.  Mõlemad nimed on ajaloolised, seega ei
saa neid asendada.
 2003. aastal selgus, et Turbuneeme nimi
on rohkem kasutusel.
 2004. aastal otsustati, et vald võtab
seisukoha, mida teha, küsib elanike
arvamust ning vastavalt sellele teeb
volikogu otsuse.
 12. oktoobril 2004. aastal toimunud KNN
istungil otsustati, et Loksa vald peab
tegema nime muutmise taotluse.
 Külarahvas jagunebki kaheks: a tähe
pooldajad ja u tähe pooldajad.
 Riikliku kohanimeregistri andmetel on
küla praegune nimi siiski Turbuneeme.

9. Võõrapärased kohanimed
 Teise kohanimeseaduse järgi tuleb
vältida võõrapäraste kohanimede
panekut, senisest rohkem tuleb võtta
omaks ajalooliste ja traditsiooniliste
nimede panek.
 Näiteks tekkis Tallinn-Tartu maanteele
Hollywoodi nimeline bussipeatus, mis
mõniaeg hiljem asendati Valmaotsaga.

10. Vähemusrahvaste kohanimed
 Eesti kohanimeseaduses on arvestatud soovitusi
vähemusrahvaste kohanimede ametliku kasutamise
kohta.
 Piirkondades, kus elavad põlised vähemusrahvad, nt
Vormsi või Peipsi kallas, on lubatud võõrapärased
nimed. Kohanimeseadus lubab ka rööpnimesid.
 Näiteks Noarootsis ongi küladel nii rootsi- kui ka
eestikeelsed nimed (Bürksi/Birkas).
 Põlise eesti asustusega aladel nõuab seadus
eestikeelseid nimesid. Näiteks Sillamäe ja Narva on
pidanud seetõttu mõned tänavanimed eestistama.
 Kui kohanimenõukogu tegi Peipsi ääres asuvale
Kasepää vallale ettepaneku moodustada seal, vene
vähemusrahvuse alal vene rööpnimed, ei võtnud vald
ettepanekut vastu (Raja/Rajuša).

11. Kohalikule hääldusele vastavate
kohanimede ametlikustamine
 Võru Instituut soovis, et Võrumaa piires kirjutataks kohanimed
Eesti põhikaardile vastavalt võru keeles enamlevinud
hääldusele.
 Vabariigi valitsuse kohanimekomisjon aktsepteeris seda kava
mööndusega.
 Ametlikult määramata kohanimede (mitteametlikud külad ja
loodusnimed) osas lubati piirduda ainult murdelisele
originaalhääldusele vastava kirjapildiga. Emakeele Seltsi
soovitused (Päll 1997).
 Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et
need taotleksid võrupäraste nimekujude määramist ka
ametlikeks külanimedeks. Rõuge ja Misso vallas läks
ettepanek hästi läbi.
 Ametlikult võrupärasele kirjakujule normitud külanimede vastu
on proteste kuulda olnud ainult Meremäe vallast, kuna
esialgu läksid suure enamusega läbi kohalikule
(setupärasele) hääldusele vastavad külanimed.

12. Hetkel kehtiv
kohanimeseadus võeti
vastu 1. juulil, 2004. aastal
ja kaotab kehtivuse selle
aasta lõpus.

13. Objektid, millele peab nimi olema
määratud:
1. haldusüksus;
2. osavald ja linnaosa;
3. asustusüksus;
4. tänav, väljak;
5. raudteejaam, ühissõidukipeatused,
lennuväli või –jaam, sadam, tuletorn;
6. riigimaantee, kohalik maantee ja
eratee.

14. Kohanimemäärajad:
vabariigi valitsus;
minister;
kohalik omavalitsus.

15.  Kohanimi peab olema eesti
keeles. Lubatud on vaid
põhjendatud erandid. Näiteks:
◦ Sviby küla Vormsis;
◦ Smolnitsa küla Ida-Virumaal.

16.  Kohanimi võib olla pühendatud
tuntud isikule.
 Kohanimeks ei tohi määrata
numbrit ning nimed ei tohi olla
eksitavalt sarnased.
 Vältida labasust ja nime
halvustavat tähendust.

17. Kohanimenõukogu
 Koosneb 11–15 liikmest.
 Ülesanded:
◦ kohanimede kinnitamine, kohastumise
jälgimine;
◦ kohanimemäärajate nõustamine,
ettepanekute tegemine;
◦ Kohanime kasutuse jälgimine;
◦ jne.

18. Rikkudes nõudeid kohanimede
kasutamisel
Rahatrahv kuni 100
trahviühikut ehk 6000 krooni
Juriidilise isiku puhul kuni 10
000 krooni.

19. Erinevused vanas ja uues
seaduses
Objektid, millel peab nimi
olema.
Mõistete seletamine.
Erinevad kohtuvälised
nimevaidlusorganid.

20. Kajastusi ajakirjandusest
Lugu naisest, kelle talul tahtis
vald nime ära vahetada.
Artikkel Kohila valla elanimest,
kes said oma maja numbrite
muutmisest teada alles kaks
nädalat hiljem.

21. Eesti kohanimeseadus on
eeskujuks mitmetele teistele
maadele, kus praegu
analoogilisi seaduseelnõusid
ette valmistatakse.

22. Kasutatud kirjandus
 Alender, Eve, Kairit Henno, Annika Hussar,
Peeter Päll, Evar Saar 2003. Nimekorralduse
analüüs. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
 Kohler, Vilja 2010. Vilja Kohler: see nimi ei lähe
mitte.... Postimees.
http://www.tartupostimees.ee/?id=253396
(13.11.2010)
 Tamm, Merike 2010. Elanikud said oma
koduaadressi muutumisest teada kogemata.
Postimees. http://www.postimees.ee/?id=250537
(13.11.2010)
 Postimees 2004. Keeleinspektsioon nõuab
kakskeelsete nimesiltide vahetamist. Postimees.
http://www.postimees.ee/251104/esileht/siseuudise
d/tallinn/150905.php (13.11.2010)