1. KÕNEPUUETE AVALDUMINE JA
SEKKUMISVÕIMALUSED
Viivi Kaal, Marika Kutser, Kristiina Klaas, Imre Tint
1

2. MIS ON KÕNEPUUDED?
 Kõne üldise alaarengu astmed
2

3. HÄÄLE TEKKIMINE
 Hääl tekib hingamiselundite, kõri ning
artikulatsiooniaparaadi koordineeritud
tegevusel.
 Häält mõjutab rõhk, võnkumine ja resonants.
 Kui kõneleja valmistub hääle tekitamiseks
lähevad häälepaelad üksteisele, subglotaalne
rõhk kasvab ning häälepaelad hakkavad
võnkuma.
3

4. KÕNEPUUETE TEKKIMINE
 Kõneorganite kahjustamisel
 Funktsionaalsed kahjustused
 Põhjus teadmata
Tüübid:
 Kaasadsündinud – omandatud
 Orgaanilised – funktsionaalsed
 Püsivad – muutuvad
 Pedagoogilis – psühholoogiline; kliiniline-pedagoogiline
4

5. KÕNEPUUETE JAGUNEMINE
 Suulise kõne puuded
 Häälepuuded
 Hääldamisepuuded
 Süsteemsed ehk polümorfsed kõnepuuded
 Kirjaliku kõne puuded
5

6. KÕNEPUUDED (1)
 Düslaalia – süsteemne kõnepuue, häälikute ebaõige
hääldamine või puudumine
 Rinolaalia – ninahääldus
 Kogelus – inimene ei suuda sujuvalt rääkida
 Düsartria – kõne hääldusliku külje ja aju kahjustus
 Alaalia – kõne areng ei ole eakohane
 Häälehäired – kõne rütmi ja tempo puuded
6

7. KÕNEPUUDED (2)
 Afoonia – hääletus on hääle puudumine või kadumine
 Düsfoonia – kähehäälsus
 Kõne üldine alaareng
 Düsleksia – lugemispuue
 Düsgraafia – kirjutamispuue
 Afaasia – peainsuldi peatrauma, ajuoperatsiooni või
muu peaju haiguse tagajärjel on kadunud võime
endiselt rääkida
7

8. KÕNEPUUETE AVALDAMINE
 Laste arengut tuleb jälgida juba sünni
momendist peale
 Vanuses 7- 13 kuud saab last jälgides aru, kas
esineb kõrvalkalded kõnearengus
8

9. 10-13 KUU VANUNE LAPS (1)
+kisa, lalina ning asjade haaramise ja panemisega
suhu valmistab laps end ette esimeste sõnade
ütlemiseks
+laps hoiab enamasti oma suu suletuna ning
neelab sülge
+suudab lusikalt toitu võtta
+häälitsuste muutmisega väljendab meeleolu
9

10. 10-13 KUU VANUNE LAPS (2)
- kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see
viidata kuulmispuudele
- laps ei jäljenda häälikuid
- laps ei pista midagi suhu või teeb seda
vastumeelselt
- suu on sageli avatud esineb süljevoolus
10

11. POOLTEISE AASTANE LAPS (1)
+laps ütleb esimesi sõnu
+laps jäljendab loomahääli
+lalin vaheldub esimeste sõnadega
+laps mõistab rohkem kui räägib
11

12. POOLTEISE AASTANE LAPS (2)
- laps jäljendab häält nt. loomahäälitsust ba,ba;
da,da väga harva,vähe.
- laps ei näri üldse või närib vastumeelselt.
- laps ei mõista lihtsaid korraldusi – näita, too
12

13. KAHE AASTANE LAPS (1)
+lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna
+ta kasutab 1-2 sõnalist lauset
+lapse sõnavara kasvab väga kiiresti
+ta suudab meloodiat imiteerida
+paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustaud
(tatto – traktor)
13

14. KAHE AASTANE LAPS (2)
- lapsel on alla 20 sõna
- spontaane matkimine on vähene
- laps ei lõpeta oma tegevust “Ei” järele
- laps ei reageeri adekvaatselt kiitusele/laitusele
- käitumisprobleemid
- laps suhtleb ainult täiskasvanuga
14

15. KOLME AASTANE LAPS (1)
+laps kasutab 3-4 sõnalisi lauseid
+keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab
+lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi
+ta räägib lelude ja loomadega
+raskusi esineb raskemate häälikutega R, S, K
+võib kasutada umbes 300 sõna
15

16. KOLME AASTANE LAPS (2)
- laps ühendab harva kolme sõna
- võõrastele on kõne arusaamatu
- laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu
- laps ei kasuta selliseid sõnu nagu näiteks
“minu”, “sinu”, “mina”, “sina”
- laps ei küsi “mis see on?”
16

17. NELJA AASTANE LAPS (1)
+laps moodustab kuni 8-sõnalisi laused,
moodustab liitaluseid
+võib oma kogemustest arusaadavalt rääkida
+laps võib valesti hääldada 1 häälikut
+lapse sõnavaraks loetakse umbes 1000 sõna
+laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma
ümbrusest nimetada õige sõnaga
17

18. NELJA AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut
- laused on lühikesed ning agrammatilised (vale
sõnajärg)
- sõnatähendused on ebatäpsed
- ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi
18

19. VIIE AASTANE LAPS (1)
+laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada
+laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõna
kasutamisel
+laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid
kirjeldada
19

20. VIIE AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut
- kasutab vale sõnajärge
- jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-
tagajärg
- jätab mõned sõnad lausest ära või kasutab
valesti
20

21. KUUE AASTANE LAPS
+lapse kõne vastab keelenormile
+kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem,
mõistab mitmetähenduslikke sõnu
- hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause
on agrammatiline
- esineb sõnavara ebatäpsust
- eneseväljendusraskused
21

22. SEKKUMISVÕIMALUSED (1)
 Kõnepuuetega lastele määrata puuete tüüp,
arenguhäire
 Luua tasandusrühmad; pedagoogiline,
psühholoogiline ja vajadusel meditsiiniline
nõustamine
 Logopeedi juhendamisel õpib häälehäirega
patsient vältima hääle väärkasutamist, õpib oma
häält ja kõnet ökonoomsemalt kasutama,
arendab hääle omadusi
22

23. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.1)
 Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
 Igapäevaelus oskusliku ja õige kõne arendamine
 Lapse sõnaliste oskuste kujundamine
 Lapse arendamisel tema individuaalsete võimete ja
oskuste arvestamine
 Pöörata suuremat tähelepanu mängude ja
mänguliste võtete kasutamisele õppetegevuses.
23

24. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.2)
 Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
 Lapse igakülgse arengu toetamine, võimetekohase
õppe loomine
 Lapse individuaalsuse arvestamine
 Suurema tähelepanu pööramine laste üldoskuste
kujundamisele
 Õppetegevuse mängulisemaks muutmine ja loovuse
arendamine
24

25. SEKKUMISVÕIMALUSED (3)
 Laseaia kasvataja, logopeedi, tervishoiutöötaja ja
rühma pedagoogide meeskonnatöö
 Lastevanematega, kooli/lasteaia
kasvatuspõhimõtetes kokkuleppimine.
25

26. KASUTATUD ALLIKAD
1. Lugemiseks – KNK Kliinik
[WWW] URL: http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks.html
2. Hääleabi – Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik
[WWW] URL: http://www.entc.ee/et/haaleabi/
3. Eesmärgid – Tallinna Kannikese Lasteaed
[WWW] URL: http://www.kannikese.ee/index.php?page=64
4. Nõustamis- ja õpiabikeskus
[WWW] URL: http://opiabi.tartu.ee/
26

27. TÄNAN KUULAMAST
27