1. Jõhvi Vene Gümnaasium Märjamaa Gümnaasium Läbi keele ja kultuuri Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni

2. Eduard Vilde 25. september 2008 Eduard Vilde m uuseumis oli esimeseks üllatuseks see, et ühel eesti kirjanikul võis olla nii suur elamine. Õpilastel oli kujunenud arvamus, et eesti kirjanik on läbi aegade olnud vaene. Giid Piret Meos tutvustas õpilastele eesti keeles rikkalikku muuseumivara, õpilased said vabalt mööda 6-toalist korterit ringi liikuda ja iseseisvalt stendidega tutvuda.

3. Muuseumi püsiekspositsioon andis ülevaate kirjaniku elust ja loomepärandist ning 1920ndate linnakodaniku elulaadist. Seejärel algas hasartne otsingumäng, mille käigus pidid õpilased üles leidma peitepiltidel kujutatud esemed ja pildid eesti keeles allkirjastama.

4. Mäng tekitas tõelise elevuse tänu meisterlikult koostatud töölehele. Kui kõik töölehed olid täidetud, vaadati 15-minutilist videofilmi Eduard Vilde elu karikatuuris . Antud filmi on võimalik vaadata vaid selles muuseumis ning filmi unikaalsus lisas vaatamisele võlu ja põnevust.

5. Kohila Veskibaar Kohila Veskibaaris sõid õpilased lõunat pika puidust laua taga ruumis, mis oli täis eelmiste sajandite asju ja hõngu. Eestikeelne teenindamine ja maitsev eestipäraselt valmistatud seapraad kartulite ja kapsastega, mis serveeriti suurtel liudadel, tekitas õpilastes ühtekuuluvuse ja turvalisuse tunde, õpetas jagama toitu lauakaaslastega.

6. Mahtra talurahvamuuseum Mahtra talurahvamuuseumis ootas meid Märjamaa Gümnaasiumi buss ja õpetaja Laine Lemmik. Üks segarühm sõitis Eeru Kõrtsi ja teine astus sisse muuseumihoonesse, et siis hiljem vahetada osad. Teadur Rait Talvoja juhendusel liiguti koos tugiõpilastega (2-4 liikmelised grupid) mööda kolme ekspositsioonisaali ja tutvuti talupoja elu-oluga 19. sajandil.

7. Õpilased said püsinäituse esimeses saalis tööriistade, tarbeesemete, talupoja eluruumide sisustuse ja fotosuurenduste kaudu ettekujutuse Eesti talupoja elust 19. sajandil. Teises saalis oli mööbliga sisustatud mõisanurk. Keyserlingid, Krusensternid, Staalid - need olid Lõuna-Harjumaa nimekamad mõisnikesuguvõsad, kelle vapid ja sugupuud on saalis samuti tutvumiseks välja pandud. Kolmas saal andis ülevaate Mahtra sõjast, selle eel- ja järelloost.

8. Nägime 1856. aasta seaduseraamatuga algust saanud sündmuste eksponaate, käega sai katsuda sõjasündmustega seotud käeraudu, pildistada kadalippu ning tutvuda ülestõusust osavõtjate Siberi-elu fotomaterjaliga. Seejärel vaatasime videofilmi Mahtra sõja juubelipidustustest. Kogu tegevus toimus muuseumis eesti keeles. Õpilased said ülevaate E. Vilde romaani “Mahtra sõda” eel- ja järelloost, romaani tähtsusest eesti kirjanduses.

9. Eeru kõrts Eeru kõrtsis tutvustati lühidalt kõrtside ajalugu. Meile räägiti ka Eeru kõrtsi ajaloost. Selgus, et see on ainuke Eestis säilinud talupojakõrts. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda, mis kestis vaid ühe päeva, haavatutele esimest abi.

10. Kuulasime kõrtsinalju, mängisime mänge, lahendasime mõistatusi ja laulsime nii eesti kui vene rahvalaule. Programm oli huvitav, pererahvas lahke ja lustakas. Olemise tegi mõnusaks krõbe ahjusoe leib ja põlevate küünalde kuma. Läbi mängude ja laulude oli kadunud hirmubarjäär eesti keelt emakeelena rääkivate õpilastega suhtlemisel.

11. Velise Sillaotsa Talumuuseum Velise Sillaotsa Talumuuseumisse jõudsime õhtu hakul. Siin saime ülevaate maarahva elust-olust, töödest ja tegemistest ning tööriistadest 19. sajandi keskpaigast kuni lähiminevikuni. Näituseruumis uudistasime väljapanekut eesti lindude elust, kuulasime audiolt linnulaulu. Pärast eksponaatidega tutvumist jaotati õpilased kahte segarühma. Üks rühm läks Maie Kuzmini ja Liivi Miili saatel talukööki kakku küpsetama ja teine Piret Marksiga aidaalusele savitööd tegema .

12. Tegutsedes eestikeelse juhenduse järgi rühmatöös, kogesid vene keelt emakeelena rääkivad õpilased käelist eduelamust võrdselt eesti lastega ja see tegi meele rõõmsaks ning pani eesti keeles leivalaulugi kaasa laulma. Kui töö valmis, vahetasime rühmad ja jälle olid kõik õpilased elavalt tegevuses ning kogu tegevust saatis sõbralik ja mõistev suhtumine. Kuni kakukesed küpsesid ja hobuserauad tahenesid, seati korda lõkkeplats, lõiguti valmis salatid, kiiguti suurel talukiigel, tutvuti eri liiki ja vormi puude ning põõsastega dendro- ja metsapargis.

13. Tugiõpilased olid väga tublid ja ettevõtlikud ning varsti küpsetasid kõik koos – vene ja eesti noored – õlg õla kõrval vorstikesi, mida söödi seistes ühise pika laua taga. Hammustati kõrvale oma märgi ja ehtsa taluvõiga kakku ning joodi peale teed või piima. Lõbus meeleolu, imetore ilm, huvitav ümbrus ja tegevus olid loonud selleks soodsa õhkkonna ning üleminek teisele keelele näis olevat loomulik protsess.

14. Võerahansu puhkemaja Võerahansu puhkemajja jõudes olime kõik väsinud, kuid täis entusiasmi ja tahet edasi tegutseda. Õpilased käisid küsimas, et kas me ikka homme ka Märjamaa lastega kohtume.

15. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. september 2008 Märjamaa Gümnaasiumit tutvustas direktor Andres Elmik isiklikult. Käisime läbi kooli tähtsamad ruumid, kuulasime direktori seletusi ja saime ülevaate tema uutest plaanidest. Selline vastuvõtt motiveeris õpilasi minema koos tugiõpilastega algul informaatika ja seejärel inglise keele tundi. Informaatikatunnis täitsid õpilased paaristööna (vene-eesti) Laine Lemmiku koostatud arvutitugist ülesannet eepose „Kalevipoeg“ kohta / www.hot.ee/ lainelemmik / . Inglise keele tunnis võisid õpilased võrrelda oma võõrkeeleoskust rühmatöös.

16. Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Märjamaa Maarja Koguduse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Märjamaa Maarja Koguduse õpetaja Illimar Toometi saatel tutvusid õpilased kiriku ajalooga. Õpetaja rääkis Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutuga „Põhja konn“ seotud uskumustest. Õpilased võisid ronida gooti stiilis kindluskiriku torni ja nautida kaunist vaadet. Seejärel tutvuti Märjamaa alevi peatänavaga, kus veel saja aasta eest ristusid viie mõisa piirid. Jõhvi õpilased said ülevaate 20. sajandi esimesele poolele iseloomulikust puiterhitektuurist, mis Kirde-Eestis on tänaseks hävitatud.

17. Rõõmustades ikka ja jälle imelise ilma üle, jalutasime läbi aleviku tagasi koolimaja juurde, kus tutvusime Märjamaa ujula ja staadioniga. Meie poisid olid vaimustuses skatepargist ja jalgpalliväljakust. Siin märkasime, et eesti ja vene noormehed on leidnud ühise keele, ja see keel oli eesti keel. Sööklas sõid õpilased koos lõunat ja siis istusime bussidesse. Tee viis Jalasele Gildemanni kaminameistrite juurde.

18. Gildemann Dolomite Design Gildemann Dolomite Designse peahoone ees ootasid meid eesti filoloogid Leo ja Aino Villand, kelle saatel tutvusime algul tehases tootmise, disaini, kivinäidistega. Selgus, et vandlivärvi dolomiidist kaminad, sambad, postamendid, portaalid, vapi- ja ehituskivid, balustraadid, ristimisvaagnad, purskkaevud, peegliraamid, aknalauad, trepiastmed, urnid, küünlajalad ja palju muud on nõutud tooteartiklid keskajast saadik.

19. Saime teada, et hilisgooti nimekaim kiviraidur Gert Koningk külastas 1527. aasta suvel kivimurdu, et valida välja kivi oma tuntuima töö, Suure Rannavärava vapitahvli tarbeks, mis seisab pealinnas Paksu Margareeta kõrval tänaseni. Pärast ekskursiooni rääkis dotsent Leo Villand lugusid Kalevipojaga seotud kividest Eestimaal. Õpilased uudistasid kalevipoja-aegseid tööriistu. L. Villand jutustas ka Muuga mõisast ja koos meenutati katkeid E. Vilde lastejutust “Minu esimesed triibulised”. Seejärel istusime jälle bussidesse ja sõitsime läbi kauni sügismetsa Varbola poole.

20. Varbola maalinn Varbola maalinn on Eesti ja kogu Baltikumi võimsamaid muinaslinnuseid, mis rajati 11.-12. sajandil ning kaotas oma kaitsefunktsiooni pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345). Muinaslinnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais nime "Varblase nokk" ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Linnust on mainitud ka eeposes “Kalevipoeg”. Õpilased tutvusid ainulaadse 13 m sügavuse kaevuga, kiviheitemasinate, piiramistorni ja müürilõhkujaja. Pilku köitsid ka Varbola puupäevadest pärit puuskulptuurid.

21. Kui kõik üle vaadatud, kogunesime laululava ette ja jaotasime õpilased väikerühmadesse (5 vene ja 5 eesti last). Iga rühm sai Eno Raua töötlusena ilmunud “Kalevipoja” ja rühma esindaja tõmbas loosiga vastava peatüki, mille rühm pidi instseneerima. Rühmad leidsid linnuse territooriumil proovipaiga ja pool tundi kostus igast ilmakaarest vaid lõbusat lavastamismelu.

22. Kui aeg täis, koguneti jälle lava ette ja algas suur ja lõbus etendus. Oli tohutult kahju, et puudus filmimisvõimalus. Noorte fantaasia oli võrratu. Igas rühmas osalesid kõik õpilased ja nad kõik püüdsid oma rolli mängida kõige paremini. Nii õpetajad, bussijuhid kui lapsed ise said võrratu elamuse osalisteks. Vennastunult sõideti Märjamaa poole tagasi, ikka ja jälle naeru ja naljaga meenutades, kuidas üks või teine oma rolli täitis.

23. Märjamaa Gümnaasium Märjamaa gümnaasiumis liitus meie tegevusega kohalik ajakirjanik Reet Saar, kes intervjueeris külalisõpilasi ja avaldas nende eesti keele kasutusele kiitust. Selline suhtumine tõstis tublisti meie enesehinnangut ja meeleolu. Kogunesime eesti keele ja kirjanduse kabinetti, kus 6 tugiõpilast, kes valiti loosiga, pidid läbi viima viktoriini. Küsimused Märjamaa kohta olid lustakad ja koostatud nii, et esitähtedest saadi sõna “KALEVIPOEG”. Väikerühmad istusid pead koos laudade taga ja klassi täitis eestikeelne põnevust täis sumin. Kui viktoriini võitjad olid välja kuulutatud ja auhinnad jagatud, pidid külalisõpilased lahkuma, kuid paistis, et täna oli see valusam kui eile ja Märjamaa lapsed tulid meid bussini saatma.

24. Võerahansu puhkemaja Võerahansu puhkemajas ootas meid kaminasaalis külluslik rootsi laud, ülakorrusel soe dušš ja pehmed voodid. Õhtul tulid meile aga külalised – Märjamaa noored oma transpordiga - ja kuni öörahuni kostis väljast kiigeplatsilt nii aktsendiga kui perfektset eestikeelset kõnet. Elevus oli seda suurem, et see “ühisüritus” täiesti ootamatu.

25. Lydia Koidula 27. september 2008 Konuvere sill. Kuuevõlviline ja 110-meetrine kivisild Via Baltical on üks Märjamaa valla sümboleid. Õpetaja Laine Lemmik rääkis nii silla ehitamisest ja tähtsusest kui ka Märjamaa omapärasest loodusest. Õpilased said teada, et Märjamaa on pindalalt Eesti suurim vald, kus leidub soid, karstialasid, loometsi ning viljakaid põllumaid; maavaradest paasi, dolomiiti, kruusa, liiva, turvast, 55% valla territooriumist katavad metsad. Said teada, mis on kohalikus keelepruugis “nõmm” ja “järtad”.

26. Pärnu Pärnusse jõudes jagunesid õpilased väikerühmadesse ja tugiõpilased viisid oma külalised eelnevalt koostatud marsruuti mööda linnaekskursioonile. Tore oli näha, kuidas rühmad “sõpruse sillal” elavalt vesteldes, teineteist aidates ja järele oodates muuli tippu rühkisid. Avanenud vaatepilt oli nii võimas, et tegi isegi poiste meeled härdaks.

27. L y dia Koidula memoriaalmuuseum Lidia Koidula memoriaalmuuseumis istusid õpilased 19. sajandi keskpaiga tüüpilises koolitoas koolipinki, kuulasid ettekannet Lydia Koidula lapsepõlvest ja kooliaastatest, tema elust ja loomingust Tartus ja Kroonlinnas. 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõe koolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja „Perno Postimehe" toimetus andis õpilastele ettekujutuse tollasest elu-olust ja Jannsenite kodusest õhkkonnast. Pärast muuseumi said õpilased tund aega vabalt linnaga tutvuda.

28. Tervise Paradiis OÜ Tervise Paradiis OÜ koolipakett pakkus õpilastele lõuna ja veepargi külastuse.

29. Endla teater Endla teatri saal, kus näitleja on vahetus kontaktis vaatajaga, erineb suuresti Jõhvi Kontserdimaja hiigellavast, -saalist. Nägime, kuidas terve saalitäis eestlasi rõkkab naerust ja plaksutab südamest. Esitlus oli arusaadav, sest noored näitlejad mängisid nii, et särk higist märg. Tänu lavastuse kaasaegsele lahendusele ja, mis salata, koomiliselt ning ettearvamatult purunenud sohvajalale, haaras etendus kaasa nii noore kui vana, nii eestlase kui venelase. Tundus, et just nii ja just sellises meeleolus pidigi meie üritus lõppema.

30. jätkub…

31. Jõulud Paari kuu pärast said samad õpilasgrupid uuesti kokku Velise Sillaotsa Talumuuseumis. Seekord tutvustasid Märjamaa õpilased jõulukombeid, mängiti rahvamänge. Seda üritust näidati detsembrikuus Kohtla-Järve venekeelses kaabetelevisiooni ( http :// www.lites.ee / rus / index.php ) saates.

32. Keelelaager

34. Jõhvi

36. Projektijuht – Laine Jürise Õpetajad – Laine Lemmik Olga Bulajeva