tunnis kasutatav esitlus

1. Geneetiliselt muundatud organismid Koostanud Külli Relve

2. Inimene muudab organisme Lähtuvalt oma huvidest püütakse saada sobivaid vorme – väga vana tegevus Kultuurtaimede sordiaretus – rohkem saaki, paremaid vilju, ilusamaid õisi jne. Loomade tõuaretus – suurem tootlikkus jne.

3. Organismide pärilikkuse muutmine mutageenide abil Keemiliste ühendite või kiirgusega mõjutades muudetakse organismi DNA-d Muutused DNA-s põhjustavad sageli ka muutusi välistes tunnustes või omadustes

4. Meetodi puudused Mutatsioonid on juhuslikud ja ettearvamatu tulemusega Oodatud tulemuse saamiseks on vaja mõjutada väga paljusid isendeid Sageli ei anna mõjutatud organismid järglasi või nende normaalne elutegevus on rikutud Saavutatud omadus ei pruugi kanduda järglastele pöördmutatsioonide tõttu

5. Tehnogeneetika siirdab geene Lisatakse või muudetakse organismi geene Esmakordselt tehti 1980-ndatel Sageli kasutatakse baktereid, sest on lihtsa ehitusega, paljunevad kiiresti ja on odavad Mikroobid toodavad antibiootikume, insuliini jmt.

6. Transgeensed organismid Organismid, kellesse on viidud teiste organismide geene Taimedel saavutatakse haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele vmt. Superloomad

7. Eelised klassikalise sordiaretuse ees Täpsus . Saab viia sisse ühe kindla geeni. Ristamisel kandub üle mitu geeni Kiirus . Soovitud muutus saadakse kiiresti

8. Head ja vead Rohkem saaki Parem kvaliteet Keskkonnahoid – ei ole vaja kasutada herbitsiide Mõju inimesele ja loomadele – võib viia sisse allergeene Võib tekitada antibiootikumiresistentsust Mõju keskkonnale – geeni “vallapääsemine”. Superumbrohud Mõju majandusele- geenitehnoloogia firmade monopoliseerumine

9. GMO taimede kasvatamine Suurenenud 1996-2000 2 milj. ha kuni 45 milj. ha Aktiivselt tegelevad USA, Argentiina, Canada, Hiina EU-s 2003 seisuga esitatud 1600 taotlust katsete tegemiseks GMO taimedega ja nende kasvatamiseks, (sh. Rootsi 61 ja Soome 17) Tänaseks EU-s katsetatud: mais, raps, suhkrupeet, kartul, tomat, tubakas,söödapeet, sigur

10. Enamkasvatatavad GMO kultuurid 60 % sojast 21% maisist 12% puuvillast 5% rapsist

11. Teaduse arengusuunad Herbitsiidikidlad taimed- teatud herbitsiit (glüfosaat) hävitab kõik taimed peale herbitsiidikindlate Toidutaime kvaliteedi tõstmine näiteks vitamiinisisalduse suurendamine Taimede kasutamine bioreaktorina – sunnitakse taime tootma immuunsust põhjustavat valku, (vaktsineerimine maiustades puuviljaga…)

12. Kuidas sellist teadustööd tehakse Leida sobiv geen Vastav geen viiakse plasmiidi Geen viiakse organismi Selekteeritakse sobivad , kellel on rekombinantne geen GMO analüüs – uuritakse, kuidas taim talub võõrast valku, kas valk töötab, kas idee toimib Sobivate järglaste saamine, seemnete kogumine, täiendav selektsioon Aega GMO taime saamisest kuni müüki jõudmiseni kulub ca 14 aastat (põldkatsed ohutustestid jne.)

13. Herbitsiidiresistentsed Peet Mais Puuvill Lina Soja

14. Kahjurite suhtes resistentsed Mais Puuvill Kartul Tomat

15. Huvitavaid projekte Kuldne riis Eesmärgiks luua riisi sort, mis sünteesib pro-vitamiin A Selleks vaja 4 täiendavat ensüümi, mida looduslikult riisis ei ole (2 bakteritelt, 2 nartsissilt)

16. “ New leaf” kartulid Taime rohelised osad toodavad toksiini, mis hävitab kartulimardikaid jt. kahjureid 100%. Tootmine lõpetati, kuna tarbija ei võtnud omaks, kuigi kahjulikkust ei tuvastatud.

17. Veel võimalusi Blokeerida pektiini lagundavate ensüümide süntees, mis põhjustab puu- ja köögiviljade pehmenemist Mõjutada kasvuhormooni tootva geeni piirkonda saavutades kuni 15x suuruse vahe kaladel

18. Kuidas edasi?

19. Tänan tähelepanu eest!