Eesti maavarad veiko_karu
•
1 like•800 views
Geograafia õpetajatele peetud loeng "Eesti maavaradest ning kasutatavatest kaevandamisviisidest"
More Related Content
More from Veiko Karu
Eesti maavarad veiko_karu
- 1. Eesti maavarad Geograafia õpetajadGeograafia õpetajad 10.11.2010 mi.ttu.ee
- 2. Kes mina olen?Kes mina olen? Nimi: Veiko Karu Õppeasutus:Õppeasutus: Tallinna Tehnikaülikool, mäeinstituut Töötamine:Töötamine: TTÜ mäeinstituut, assistent Muu tegevus: TalveAkadeemia, tudengiteadusetudengiteaduse populariseerimine, Mäenduse ja geoloogia teadusklubi http://mi.ttu.ee/teadusklubi mi.ttu.ee 2 teadusklubi TTÜ mäeinstituut
- 3. MaavaradMaavarad • Maapõu peidab endas palju erinevaid maavarasid ning selleks, et neid pareminimaavarasid ning selleks, et neid paremini kasutada on vaja teada millised on nende omadused ning kvaliteet.omadused ning kvaliteet. • Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali vedeliku gaasi või orgaanilist ainetmineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvelja mis seetõttu on ressursina arvel. mi.ttu.ee 3TTÜ mäeinstituut
- 4. • Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:nelja klassi: • Põlevad maavarad;• Põlevad maavarad; • Looduslikud ehitusmaterjalid; • Maagid; Keemiline toore• Keemiline toore; • Muud mi.ttu.ee 4TTÜ mäeinstituut
- 5. Maavarade kaevandamineMaavarade kaevandamine Jaguneb kaevandamisviiside järgi: l hk k d i• pealmaa- ehk avakaevandamine • allmaakaevandamine • veealune ehk allveekaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 5
- 8. Suur või väikeSuur või väike mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 8Aru-Lõuna lubjakivikarjäär
- 9. Suur või väikeSuur või väike mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 9Hambachi ligniidikivikarjäär
- 10. Suur KaruSuur Karu • Inseneriteadus • Suurus on mäenduses oluline• Suurus on mäenduses oluline. • Mida suuremad masinad seda mi.ttu.ee 1010 suurem tootlikus.
- 11. mi.ttu.ee9.11.2010 http://mi.ttu.ee/teadus 11 Väike Veiko 11
- 12. KaevandamisprotsessGeoloogilise KaevandamisprotsessGeoloogilise uuringuluba Uuringud. Keskkonna ekspertiis KaevandamislubaKaevandamisluba Projekteerimine. Võimalike keskkonna- Maa kasutamisõiguse omandamine j mõjude prognoosimine Maa kasutamisõiguse omandamine Kaevanduse/karjääri rajamineev duse/ j j e Kaevandamine mi.ttu.ee Kaevanduse/karjääri sulgemine
- 13. E ti dEesti maavarad mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 13
- 14. PaekiviPaekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatkivimikarbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tegelikult on paekiviTegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus.mergli ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi.vorm on lubjakivi. • Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi mi.ttu.ee Eesti rahvuskivi. 14TTÜ mäeinstituut
- 15. LubjakiviLubjakivi • Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. • Lubjakivi on karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%. • Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi; 2) Tsemendilubjakivi; 3) Ehituslubjakivi; mi.ttu.ee 3) Ehituslubjakivi; 4) Täitelubjakivi. 15TTÜ mäeinstituut
- 17. DolokiviDolokivi • Dolokivi - karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägij j j g sisaldus kuni 25%. • Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:Dolokivi jagamine kasutusalade järgi: 1) Tehnoloogiline dolokivi; 2) Ehitusdolokivi;2) Ehitusdolokivi; 3) Viimistlusdolokivi; mi.ttu.ee 4) Täitelubjakivi. 17TTÜ mäeinstituut
- 19. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 19Lubjakivi lõhkamine Väo karjääris
- 20. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 20Väo lubjakivikarjäär
- 21. Liiv ja kruusLiiv ja kruus • Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad on: 1. Lõimis, sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus:tolmuosakeste sisaldus: 2. Kruusaterade, veeriste ja rahnude kivimiline koostis kuju ja mõõtmed;kivimiline koostis, kuju ja mõõtmed; 3. Liiva mineraalne ja keemiline koostis ning orgaaniliste lisandite sisaldus;ning orgaaniliste lisandite sisaldus; 4. Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised d d mi.ttu.ee omadused. 21TTÜ mäeinstituut
- 22. Liiv ja kruusLiiv ja kruus • Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvadalla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu glaukoniidi jt osakesedvilgu, glaukoniidi jt. osakesed. K i ld b li k lii t d l l• Kruus sisaldab lisaks liivateradele veel suuremaid kivikesi, mida nimetatakse i kveeristeks mi.ttu.ee 22TTÜ mäeinstituut
- 23. • Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodetej , valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika ja klaasitööstuses jnekeraamika- ja klaasitööstuses jne • Kasutusalade järgi lii it t k k • Kasutusalade järgi lii it t k lii liigitatakse kruusa: 1. Ehituskruus; liigitatakse liiva: 1. Tehnoloogiliseks liiva; 2 Ehitusliiva; 2. Eriotstarbeliseks kruus 2. Ehitusliiva; 3. Eriotstarbeliseks liiva mi.ttu.ee 23TTÜ mäeinstituut
- 25. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 25Jaani kruusakarjäär
- 26. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 26 Kiiu soone kruusakarjäär
- 27. SaviSavi • Savi on maailmas väga levinud ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi ib i hit ldnapib, on saviehitus valdav. • Kuiva kliimaga maades kasutatakse õl t t it t id ii k klii õ bpõletamata savitooteid, niiske kliima nõuab põletatud savikivi ehk telliste kasutamist. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest• Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus jaiseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. mi.ttu.ee 27TTÜ mäeinstituut
- 28. Savi kasutusalad ja kasutusaladej määramise nõuded • Kasutusalade järgi jaotatakse savi: 1) tsemendisaviks;1) tsemendisaviks; 2) raskeltsulavaks saviks; 3) k ik j k iidi ik3) keraamika- ja keramsiidisaviks. • Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakseLooduslikus olekus savi kasutatakse isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel mi.ttu.ee prügilate rajamisel. 28TTÜ mäeinstituut
- 30. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 30Aseri savikarjäär
- 31. Kristalliinne ehituskiviKristalliinne ehituskivi • Kristalliinne ehituskivi, mida maardlate nimistus esindab graniit,maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- jakülmakindluse poolest lubja ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem. • Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Graniidi lasumissügavus maapinnastGraniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150m. mi.ttu.ee 31TTÜ mäeinstituut
- 32. Nõuded lähtuvalt seadusandlusestNõuded lähtuvalt seadusandlusest • Kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid mille survetugevusaluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2. • Kristalliinset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna betoonides,põhiliselt killustikuna betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja viimistlusdetailideehitus- ja viimistlusdetailide valmistamiseks. mi.ttu.ee 32TTÜ mäeinstituut
- 35. PõlevkiviPõlevkivi • Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja diktüoneemaargilliitidiktüoneemaargilliiti. • Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud Eesti põlevkivi nime all. • Argilliit on väga madala kütteväärtusegaArgilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutatipõlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani mi.ttu.ee tootmiseks. 35TTÜ mäeinstituut
- 36. Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile: • Põlevkivi ehk kukersiit – orgaanilise aine sisaldus on suurem kui 10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg).g ( g) • Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses;1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses; 3) tsemendi valmistamiseks mi.ttu.ee 3) tsemendi valmistamiseks. 36TTÜ mäeinstituut
- 41. TurvasTurvas • Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest Turvas kujuneb surnudületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. • Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e rabad Nendepõhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk siirdesood. • Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. mi.ttu.ee 7 8 m. 41TTÜ mäeinstituut
- 42. Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on: 1) botaaniline koostis; 2) lagunemisaste; 3) t h3) tuhasus; 4) happesus;4) happesus; 5) kütteväärtus5) kütteväärtus. mi.ttu.ee 42TTÜ mäeinstituut
- 44. KaevandamineKaevandamine mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 44Rae turbaväli
- 45. FosforiitFosforiit • Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumitj g j p j j kvartsliivas. • Maavarale esitatavad nõuded vastavalt d dl lseadusandlusele: – fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6 0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstusesvähemalt 6,0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval toormel peab olema vähemalt 28%. – Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200 300g/t Fosforiiti kasutatakse põhiliselt200–300g/t. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. mi.ttu.ee 45TTÜ mäeinstituut
- 47. Mere ja järvemudaMere- ja järvemuda • Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja j t d l ht dvarjatud merelahtedes. • Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse d d k ht õhi üh jä dmudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremudamuda ehk meremuda. • Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana võikasutatakse kas ravi ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. mi.ttu.ee g 47TTÜ mäeinstituut
- 49. JärvelubiJärvelubi • Järvelubi – magevee karbonaatne setend mis sisaldab CaO vähemaltsetend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist • Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne pudeajastul tekkinud karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež) miskollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms. mi.ttu.ee 49TTÜ mäeinstituut
- 50. mi.ttu.ee 50