1. Koostanud Lea Seero
2012

2.  … kui näitekirjanduse traagiline žanr ja
teatrietendus saab aluse Vana-Kreekast
veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusest.
 Hiljem sai keskseks teemaks inimelu üldistav
käsitlemine.
 Tragöödia hiilgeajad on olnud:
 V saj eKr Kreekas ( Sophokles, Euripides )
 XVI saj Inglismaal ( Shakespeare )
 XVII saj Prantsusmaal ( Racine, Corneille )

3.  kangelane, eriline inimene, jumal või ülik
(Oidipus, Hamlet)
 Kangelase eetilisus (Hamlet)
 Traagiline situatsioon, kuhu tegelane satub
mingi juhusliku eksimuse tõttu (Oidipus)
 Positiivse lahenduseta olukord (Hamlet)
 Õnnetu lõpp (Oidipus, Hamlet)
 Kaasaegses tragöödias on kangelane
vastamisi ühiskonnaga (Kitzbergi „Libahunt“)

4.  ABSURDITEATER TRAGIKOMÖÖDIA
 Modernistlik suund , sai  Ühendab tragöödia ja
alguse Prantsusmaalt komöödia tunnusjooni.
1950.-1960ndatel  Traagiline ületatakse
aastatel. naeru abil, koomilise
 Näitab maailma pealispinna all on
kaootilisust ja traagika.
inimeksistentsi sihitust
 Kasutatakse vanast
rahvateatrist pärit võtteid
– pantomiimi, groteski.
E. IONESCO, E. ALBEE, MOLIERE, A. CAMUS,
S. BECKETT H. PINTER

5.  … arenes välja Dionysose pidustuste
lõbusamast ja erootilisemast osast.
 Klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia
vastandina, madala žanrina, mille tegelased
on lihtsad inimesed.
 Kaasajal puuduvad komöödial piirangud.
 Lõpp on tavaliselt õnnelik

6.  SITUATSIOONIKOOMIKA – kujutatakse mingit
naljakat olukorda (Vilde „Pisuhänd“).
 KARAKTERIKOOMIKA – kujutatakse mingit
naljakat tegelast või tegelase mingit
taunitavat omadust, mis on tihti
hüperboliseeritud (Piibeleht).
 SÕNAKOOMIKA – kasutatakse naljakaid
väljendeid, võrdlusi, irooniat (Vestmann)

7.  FARSS – labasevõitu situatsioonikoomika,
füüsilised naljad, llialdused.
 JANT – lihtne lühike naljalugu (Koidula
„Saaremaa onupoeg“).
 SKETŠ – lõbus-irooniline lühinäidend ,näiteks
estraadikavad.
 SATIIR – mingi ühiskondliku pahe
teravmeelne hukkamõist. („Tartuffe“)

8.  … tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja
koomiline element vahelduvad. Žanr arenes
välja alles 18. sajandil, kui oluliseks
publikuks teatris sai keskklass, kes ootas
tuttavate teemade käsitlemist. Teatrist sai
igapäevaelu kujutaja.
 19. saj sai draamast juhtiv žanr, muutudes
dramaatika sünonüümiks.

9.  KARAKTERDRAAMA – keskmes tegelaste
kujutamine
 PSÜHHOLOOGILINE DRAAMA – keskmes
tegelaste hingeelu kujutamine
 OLMEDRAAMA – keskmes igapäevaelu
kujutamine
 IDEEDRAAMA – keskmes mingite ideede
kujutamine, propageerimine või
kritiseerimine
 AJALOOLINE DRAAMA – keskmes ajaloolised
sündmused