4. Friedrich Wilhelm Hohenzollern ehk Suur Kuurvürst Hohenzollernite dünastiat Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog 1640–1688. Tema ajal muutus Brandenburg üheks Saksamaa sõjaliselt võimsaimaks riigiks. Preisimaa liideti täielikult Brandenburgiga Hertsogkond vabanes Poola vasalli staatusest Tema ajal Branderburgi rändas sisse hulk hugenootidest oskustöölisi Rändas sisse ~20 000 prantsuse emigrante, kes hiljem asutasid vabrikuid ( peegli-, siidi-, villa- ja küünlavabrikuid) FRIEDRICH WILHELM 1620-1688
5. Tema poolt loodud sõjavägi ning nn. Auftragstaktik said hiljem Preisimaa armee aluseks Sõdis edukalt Rootsiga ning sai endale Ees-Pommeri lääneosa. Pooldas ja kehtestas usuvabaduse, oli kaubanduse, merkantilismi ja monopoolide poolt Kehtestas palju siseriiklikke reforme ning arendusi, näiteks lõi kanalite võrku, mis on kasutusel praegugi FRIEDRICH WILHELM 1620-1688
7. Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas. Suure Kuurvürsti Friedrich Wilhelmi poeg. Preisimaa kuningas aastast 1701., aga Brandenburgis – vürst Kunstide patroon: 1696. aastal ta asutas Berliinis Kunstiakadeemiat, 1700. – teaduste akadeemiat “Palgasõdur” – tema poolt täiustatud armee teenis tihti Preisist väljaspool FRIEDRICH I 1657-1713
9. Friedrich Wilhelm I oli Preisimaa kuningas 1713. aastast kuni surmani Tuntud oma ihnuse ja militarismi poolest Tema käe all muutus Preisimaa üheks Euroopa sõjaliselt võimsaimaks riigiks Äärmiselt radikaalne kokkuhoiupoliitika, pea kõik õukonna liikmed olid selle vastu Läbisaamine poja Friedrichiga oli väga halb, ei salli valgustusfilosoofia ja välismaine haridus üleüldiselt Vaatamata sõjalisusele tegi haridusreforme FRIEDRICH WILHELM I1688 - 1740
11. Friedrich II ehk Friedrich Suur Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV Friesdrichi onu oli Suurbritannia kuningas George I Ta soovis oma isa tahte vastaselt saada arhitektiks. Sanssouci loss Potsdamis ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatud Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, I. Kanti, F. Schilleri ja J. W. Goethega, Friedrich ise mängis flööti 1750. kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarismi 1740. aastal tegi kohtureformi, millega keelas piinamist ja tsentraliseeris ja eraldas kohtu täidesaatvast võimust FRIEDRICH II 1712-1786
12. Religioossetelt vaadetelt liberaal ja polnud kuigi sügavalt usklik Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda ka juutide suhtes Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Juuritas kartuli Isa sundis Friecrichi abielluma Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverniga, kuid nad ei elanud koos ja Friedrichist lapsi ei jäänud Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II FRIEDRICH II 1712-1786
