1. Põlevkivimaa probleemid ja tulevik
PÄRAST MEID TULEB VEEUPUTUS
Enno Reinsalu, TTÜ mäeinstituut
Vesi ei salli tühja kohta. Põlevkivist tühjendatud kaevandused tulid vett täis. Tegusatele inimestele ei
meeldi kasutult seisev asi ega vesi. Seepärast tulime juba kümme aastat tagasi välja ideega kasutada
suletud allmaakaevanduste vett energia akumuleerimiseks. Mõte algas sellest, et Venemaa Jaanilinna
hüdroelektrijaam töötab Narva jõe veega, millest 31 % tuleb Eesti valgalalt. Seega, Narva jõe keskmisest
3 3
vooluhulgast (400 m /s) kuulub 120 m /s Eestile. Kui me oma osa veest Venemaalt muidu kätte ei saa,
võiksime hakata ise hüdroelektrijaama ehitama. Jaam oleks energeetiliselt tühine, sest kuigi meie osa
Narva jõe veest annaks elektrit rohkem kui kõik teised Eesti jõed kokku, kataks see siiski vaid 5 %
tarbest. Ent kasu on muus – hüdroelektrijaam manööverdab koormusega ja akumuleerib energiat. Seda
teenust peame seni sisse ostma. Ja mida rohkem tuulikuid, seda rohkem peame.
Toonane mõte oma vee kätte saamiseks tekkis sellest, et Peipsi ja Soome lahe vahele jääb sadu
miljoneid kuupmeetreid ammendatud kaevanduste allmaaõõnsusi. Kui saabub ammuigatsetud aeg, mil
põlevkivi enam ei kaevandata, võiks rajada 20 km tunneleid Peipsist Estonia kaevanduseni, lisaks teha
nii, et vesi pääseks sealt edasi ja siis ehitada Viru kaevandusse allmaa-hüdroelektrijaam, kust 15 km
pikkune tunnel viiks vee merre.
Ega see hea mõte ei olnud. Tunnelid on kallid, allmaakaevandid on vähese akumuleeriva võimega,
veelöögid kokkuvarisevas kaevanduses tekitavad ohtu. Idee oli nii ebareaalne, et vee lähetamine Ontika
panga alla ja selle võtmine otse Peipsist ei äratanud isegi keskkonnatundliku rahva tähelepanu.
Aga head ideed ja põlevkivi kaevandmise lõpetamise plaanid ei saa otsa. Nii ma siis mõtlesingi, et
odavam oleks, kui vett saaks juhtida mitte tunnelite vaid kanalitega. Parem oleks, kui akumuleeriv maht
oleks suurem, et veekihi paksus poleks mitte 3 m vaid rohkem. Ja et ei peaks kartma maa all kokku
kukkuvaid kambreid. Ja et vett ei peaks välja laskma mitte Ontikale vaid Sillamäele. Ja et vett ei peaks
võtma mitte Peipsist vaid otse Narva jõest. Lühidalt – akumuleeriks vee Narva karjääri.
Projekti lisaefektideks oleksid ärapanemine idanaabrile ja garanteeritud jahutusvesi Narva elektrijaamale
juhuks kui teine ärapanija laseks Narva veehoidla alla. Seda muidugi eeldusel, et pärast põlevkivi tehakse
Narva elektrijaam ümber tuumajaamaks. Ja veel - Sillamäe saaks vett juurde. Puhatu turvast saaks
hakata pargastega vedama Tartusse. Kaitseväe harjutusväljak Sirgalas muutuks mitmekesisemaks –
saaks harjutada ka veesõda. Minu meelest igati hea aprilliidee.
Enno Reinsalu 2009-03-11