Pikki ja teoreetilisi definitsioone ei paku, pigem üritan joonisel näidata, kuidas enda jaoks olen seda tõlgendanud
Miks on vaja kvaliteediga tegeleda? Varem suutis tavakasutaja teostada kvaliteedi kontrolli. Kas nüüd on arenduste kvaliteet läinud alla? 2001 aasta süsteemis ei olnud väga suur probleem, kui baasi sattusid vigased andmed, sest tööprotsess andmetega oli käsitsi ning vajadusel sai ametnik süsteemi väliselt ka andmeid muuta / tõlgendada / täpsustada. 2011 peab süsteem olema võimeline käsitlema erinevaid veaolukordasid, sest inimaju asemel on vigu tuvastamas arvutiaju, mis tänastes süsteemides jääb analüüsi „ Kett on nii nõrk, kui kõige nõrgem lüli ketis“
Juhtide kaasatus ja tugi – kvaliteedi osakond oli planeeritud struktuuris Äripoole kaasatus – kuna SMIT kasvas välja nö. äripoole asutuste seest, siis oli olemas side äripoolega ning kohati anti isegi liiga palju ülesandeid äripoolele Tööriistad – veahalduskeskkond
Juhtide kaasatus – kvaliteedi tagamiseks vajalikus ressursi tagamine Keskkond – on olemas põhimõtted, mille järgi QA toimib Protsessi kasutamine – ühetaoline lähenemine testimise protsessile. Kõige aluseks on funktsionaalse testimise põhimõtted ning kogu arendusprotsessi katmine Töövahendid – testihaldusvahend kasutuses, koormustestimise ja automaattestimise vahend juurutamisel Äripoole kaasatus – selgem rollijaotus, äripoole kaasamine testiplaani koostamisse. Pidev koolitamine, et nad saaksid paremini oma rollist aru ning oskaksid panustada
2 põhivaldkonda: Tegevuste mõõtmine ning parendamine Automatiseeritud töövahendite kasutamine – seostub paljuski ka mittefunktsionaalse testimisega
