Virtuaalvaluutad, maksete kogused, võrdlused, riskid, ohud, raha definitsioon.

1. Bitcoin
–
raha, maksevahend või midagi muud?
Mihkel Nõmmela
Eesti Pank
21. mai 2014

2. Innovatsioon algabki eksperimentidest
• Bitcoini ja teise virtuaalvaluutade kasutamine
(investeerimine või maksete tegemine) toimub
kasutajate (eksperimendis osalejate) endi vastutusel
• puuduvad tavapärased klienti kaitsvad meetmed ja
• süsteemi mõttes puudub keskne osapool, kelle poole
näiteks petturluse korral pöörduda.
2

3. Virtuaalvaluutad on alles sündinud –
mahud on marginaalsed
• Virtuaalvaluutade turumaht on kokku ca 4,3 miljardit EUR
– Bitcoin moodustab sellest ca 90% ning lisaks on turuhind väga
ebastabiilne.
• Võrdluses märtsikuise euroala M3-ga (9892 triljonit EUR) on
virtuaalvaluutade osakaal kokku kõigest 0,04%.
3

4. Bitcoiniga tehtavaid makseid on vähe
• Bitcoini tehinguid tehakse ööpäevas ca 60-70 tuhat.
• Võrreldes kogu euroala jaemaksete arvuga (177,57 miljonit makset
kalendripäevas, sh kaardimaksed; 2012. a.) moodustab Bitcoini tehingute osakaal
kõigest 0,03%.
• Tehinguid tehakse pigem investeerimise/spekuleerimise (u 80%) eesmärgil,
reaalselt toodete teenuste eest maksmiseks (u 20%) kasutatakse seda vähe.
4

5. Teenustasude tekkimine on paratamatus
• Praegu saavad “kaevandajad” tasu eelkõige läbi süsteemi poolt loodavate uute
Bitcoinide. Keskmist tulu per tehing (USD) iseloomustab joonis.
• Kui uusi Bitcoine enam ringlusesse ei lasta, tuleb “kaevandajaid” teistmoodi
motiveerida ehk mängu tulevad teenustasud.
• Praegu küsivad teenustasu eelkõige vahetusplatvormid ja kohati küsitakse
teenustasu ka kaupmeestelt (n maksete vastuvõtmisel kohest konverteerimist
kasutades).
Teema 5

6. Kas Bitcoin ja teised virtuaalvaluutad täidavad piisaval
tasemel raha traditsioonilisi funktsioone?
• Praeguse seisuga ei täida.
– Vahetusväärtuse funktsiooni täitmine on väga piiratud
• Bitcoini saab kasutada vähestes kohtades (üle maailma ainult ca 2500 ettevõtet)
• küsitav on maksete tegemise turvalisus
• napib lihtsust ehk kasutajasõbralikkust ning arvestades, et see ei ole seaduslik raha,
siis on sellega tehingute tegemine kokkulepete põhine.
– Arvestusühiku ja väärtuse säilitaja funktsioon pärsitud
• Bitcoini vahetuskursi ebastabiilsus, seega ei saa inimesed sellega nö mõõta ja
võrrelda toodete/teenuste hinda ning vähemalt praegu ei saa loota, et Bitcoinis
hoitav väärtus on tulevikus sama.
• Samas see ei tähenda, et tulevikus ei võiks tekkida virtuaalvaluutasid, mis
võiks raha funktsioone paremini täita.
6

7. Bitcoin ei ole seaduslik raha ega ka elektrooniline raha
• Bitcoin ei ole Eesti seaduslik vääring ja sellel ei ole küllaldaselt rahale
(pidades selle all silmas pangatähti, münte, füüsilisel kujul eksisteerivat
raha ning elektroonilisel kujul edastatavat raha) omaseid tunnuseid.
• Bitcoin ei ole ka e-raha, sest bitcoinis väljenduv väärtus ei ole ranges
mõttes rahaline, see ei loo nõuet bitcoinide väljaandja vastu ja bitcoine ei
väljastata „rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses“
7

8. Bitcoin on ostja ja müüja vaheline kokkulepe –
skeem, kuidas väärtust “soodsamalt” üle kanda
• Bitcoinidega maksekohustuste täitmine on võimalik ainult osapoolte
vabatahtlikul nõusolekul.
• Ostude tegemisel võib paralleele tõmmata bartertehingutega.
• Finantsmaailmas liigutatakse väärtust (EUR, USD jne) kasutades kreedit- ja
otsekorralduste ning kaardimaksete skeeme.
• Bitcoini “skeem” võimaldab samuti väärtust üle kanda.
– Samas tuleb arvestada, et kauba müümisel saadud tulu tuleb
deklareerida seaduslikus vääringus ehk iga tehinguga kaasneb
vahetuskursist tulenev risk.
8

9. Virtuaalvaluutad on tulnud et jääda,
aga peavad väljuma eksperimendi faasist
• Lihtsus
• Kasutajasõbralikkus
• Väärtuse stabiilsus
• Turvalisus
• Õiguslik selgus
• Madal teenustasu
22.05.2014 Teema 9
Laialdane kasutus

10. Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja
Eesti Pank
Mihkel.Nommela@eestipank.ee
www.eestipank.ee
22.05.2014 Teema 10