Advokaadibüroo õigusuudised

1. Märts
2010 Eesti õigusuudised
Koostaja:
SEADUSUUDISED
Tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus
25. veebruaril 2010.a. võeti vastu Tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise
seadus, mis jõustub alates 01. maist 2010.a. Muudatustega laiendatakse tolli
pädevust sularaha kontrolliga seonduvalt ja kehtestatakse alus
ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras. Täiendatakse
sularaha deklareerimise kohustust.
Tollile antakse õigus tollikontrolli teostamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks
sularaha kuni 48 tunniks kinni pidada, kui isik on sularaha deklareerimise
kohustust rikkunud või kui tollil on alust arvata, et sularaha on seotud rahapesu
või terrorismi rahastamisega. Vastutus tollikäitlusviisi määramise eest pannakse
kauba valdajale. Kehtiva Tolliseaduse § 32 lõike 2 järgi vastutab ajutiselt
ladustatud kaubale tollikäitlusviisi määramise eest ülddeklaratsiooni esitanud isik.
Sätte ühenduse tollieeskirjadega vastavusse viimiseks asendatakse
ülddeklaratsiooni esitaja kauba valdajaga. Täpsustatakse ka konfiskeeritud,
hõivatud või riigi omandisse ülekantud kauba ja transpordivahendi realiseerimise
ning tasuta üleandmise sätteid.
Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda Toomas Pikamäe poole
(toomas.pikamae@eversheds.ee).
Pakendiseaduse muutmise seadus
17. veebruaril 2010.a. võeti vastu pakendiseaduse muutmise seadus, mis jõustus
15. märtsil 2010.a. Pakendiseaduse muutmise eesmärgiks on tagada
pakendiettevõtjate valitsev mõju taaskasutusorganisatsiooni üle.
Muudatustega on tahetud ära hoida olukorda, kus jäätmekäitleja asub kontrollima
pakendite taaskasutustegevust, mis võib kaasa tuua jäätmekäitluse hindade
tõusu.
Pakendiseaduse § 101 lõikes 1 toodud definitsiooni kohaselt on
taaskasutusorganisatsiooni asutajad ja liikmed pakendi-ettevõtjad või nende
moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on
pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsioonis ei tohi selle liige, osanik või
aktsionär omada üle 25 protsendi liikmelisusega, osadega või aktsiatega
määratud häältest, samuti ei tohi omada valitsevat mõju isik, kelle
põhitegevusalaks on jäätmekäitlus. Akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooni
peab nende nõuetega vastavusse viima hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks.
Täiendava teabe saamiseks palume pöörduda Maivi Otsa poole
(maivi.ots@eversheds.ee).

2. RIIGIKOHTU UUDISED
Hagi tagamisest kindlustushüvitise puhul
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.03.2010.a. määrus ERGO Kindlustuse
Aktsiaselts vs LindeGERP OÜ (3-2-1-17-10) analüüsib tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 8, mille järgi on üheks hagi tagamise abinõuks
kostja, eelkõige kindlustusandja, kohustamine tegema makseid õigusvastaselt
kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt
tasumisele kuuluvate summade ulatuses.
Vaidluses kindlustushüvitise saamise üle saab hagi tagamise abinõuna kohaldada
TsMS § 378 lg 1 p-s 8 nimetatut ja kohustada kindlustusandjat tasuma
kindlustusvõtjale või kindlustuslepinguga soodustatud isikule juba menetluse
kestel enne asjas lõpplahendi tegemist ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluv
kindlustushüvitis. Kolleegiumi arvates ei piisa TsMS § 378 lg 1 p-s 8 nimetatud
hagi tagamise abinõu kohaldamiseks üksnes sellest, et hageja ja kostja vahel on
kehtiv kindlustusleping ja toimunud on kindlustusjuhtum. Samuti ei saa eeldada,
et kindlustusandja ja kindlustusvõtja erinevaid varalisi võimalusi ja
kindlustuslepingu eesmärki arvestades on alati ülekaalus kindlustusvõtja huvi
saada kohe kindlustushüvitist.
Seda hagi tagamise abinõu saab kohaldada eelkõige juhul, kui pooled ei vaidle
mitte selle üle, kas kindlustusandjal on tekkinud kohustus maksta
kindlustushüvitist, vaid vaieldakse selle hüvitise suuruse üle. Seejuures ei ole
eelnimetatud sätte mõtteks maksta hagejale hagi tagamise korras välja mitte
enamik nõutud kindlustushüvitisest, vaid üksnes ilmselt minimaalselt tasumisele
kuuluv kindlustushüvitis, s.o minimaalne summa, mille kohus hagi rahuldamise
korral suure tõenäosusega kostjalt hageja kasuks välja mõistaks. TsMS § 378 lg 1
p-s 8 nimetatud hagi tagamise abinõu kohaldamisel peavad kohtule enne hagi
tagamise otsustamist olema teada ka asjaolud, mille alusel saab võtta seisukoha,
kui suur on hagi tagamise korras ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluv
kindlustushüvitis. Sel põhjusel võib osutuda vajalikuks ka kostja ära kuulata.
Kriminaalvastutus ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.03.2010.a. otsus Mikaja süüasjas
(3-1-1-7-10) selgitab karistusseadustiku § 408 lg-t 1, mis sätestab
kriminaalvastutuse ehitusnõuetele mittevastava ehitise ehitamise eest, kui sellega
on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.
Ehitamisena tuleb käsitada reaalselt toimuvat tegevust ja tähtis ei ole see, kas
ehitajal on selleks vastav luba, sest ehitamine on ehitusseaduses defineeritud läbi
tegevuse, mitte läbi vastava õiguse omamise. Ehitusnõuetena, mille mittetäitmine
on kriminaliseeritud, tuleb mõista üldtunnustatud ehitusnõudeid, mida peab
teadma ja järgima igaüks, kes ehitustöid teeb. Ehitusseaduse § 3 lg 1 kohaselt
peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja
ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese
elule, tervisele või varale või keskkonnale.
Kriminaalkolleegiumi hinnangul tulenevad heast ehitustavast mitmed nõuded, sh
ohutusnõuded - head ehitustava järgides ehitatud ehitis ei ole ohtlik inimese elule
ja tervisele. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise
olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise
kahjustamise. Seega ei ole süüteokoosseis täidetud, kui ehitusnõuetele
mittevastava ehitise ehitamisega põhjustati üksnes asja rikkumise või hävimise
oht.
2

3. Head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis tulenevad
teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust
või on tuletatavad loodusseadustest. Nii on isikul võimalik hea ehitustava
rikkumise etteheitele vastu väita, et ta ei järginud küll standardis sätestatud
nõudeid, vaid lähtus muudest talle teadaolevatest ehitusnõuetest. Sellisel juhul
on kohtul võimalik omakorda hinnata, kas isik on järginud head ehitustava või
mitte.
Põhjendatud huvi halduskohtusse pöördumisel
Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2010.a. määrus Jerin vs Tallinna Vangla
(3-3-1-88-09) annab ülevaate põhjendatud huvist ja isiku õigusest pöörduda
halduskohtusse.
Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või
toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse
haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik,
kellel on selleks põhjendatud huvi.
Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või
toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui
kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud
asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu
õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.
Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada üksnes juhul, kui isikul ilmselgelt
puudub põhjendatud huvi.
Halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata
määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud,
kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat
kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Põhjendatud huvina
tuvastamiskaebuse esitamisel võib käsitleda nt kavatsust tulevikus
kahjuhüvitamise kaebus esitada. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise
kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti
õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus
anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda
saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel.
Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud
huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt
perspektiivitu.
Viivise vähendamise võimalusest enne sissenõutavaks muutumist
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2010.a. otsus Vahtre vs BIGBANK AS
(3-2-1-167-09) annab vastuse küsimusele, kas viivise vähendamise nõude võib
esitada ainult siis, kui viivis on muutunud sissenõutavaks.
Kolleegium ei nõustu, et võlasumma lõpliku tasumiseni väljamõistetava viivise
vähendamise nõude võib esitada ainult siis, kui viivis on muutunud
sissenõutavaks. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 8 võib viivist
maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg
1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus
seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada
mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,
teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Nimetatud sätetest ei tulene, et kohtu vähendatud viivisemäär ei võiks kohalduda
ka viivisele, mis muutub sissenõutavaks pärast kohtuotsuse tegemist, kui kohus
on jõudnud põhjendatult järeldusele, et viivisemäär on ebamõistlikult suur
võrreldes sissenõudja õigustatud huvi ja poolte majandusliku seisundiga.
3

4. Kohtu poolt määratud kahjuhüvitise suurusest
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2010.a. otsus Valeri But vs
Hansakinnisvara OÜ (3-2-1-159-09) analüüsib, millal võib kohus otsustada
hüvitise suurus ise, kui kahju tekitamine on küll kindlaks tehtud, kuid kahju
täpset suurust ei saa kindlaks teha.
VÕS § 127 lg-le 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju
täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Selle sätte
kohaldamine on õigustatud juhul, kui asjad, mille eest kahjuhüvitist nõutakse, on
kindlaks tehtud, kuid nende väärtust ei õnnestu kindlaks teha või see oleks
seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Kui iga eseme
kahjustuse suuruse kindlakstegemine on liigselt aeganõudev ja kulukas, siis ei
tohi jätta tähelepanuta, et sellise järelduse tegemise eelduseks on asjaolu, et
hageja peaks olema tõendanud nende esemete olemasolu, mille eest ta
kahjuhüvitist nõuab.
VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda
mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud
mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse
rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine
võib põhjustada mittevaralise kahju. Seega on tavapärase käibetehingu rikkumise
korral mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul
suunatud mittevaralise huvi järgimisele.
Ka isiklike õiguste õigusvastase rikkumise korral vabaneb rikkuja vastutusest, kui
ta tõendab süü puudumist. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju
hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel,
mille kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest,
eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb
kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise
raskus, eelkõige kehaline ja hindeline valu, seda õigustab. VÕS § 134 lg 2
sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud.
Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud
isiku kohustuseks.
Kolleegium osutab ka, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju
suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni
alusel. Seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda, et kohus mõistaks mittevaralise
kahju eest omal äranägemisel välja õiglase hüvitise. Siiski peavad kohtute
väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise
heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel
asjaoludel võrreldavad.
Lepingust tuleb taganeda mõistliku aja jooksul
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2010.a. otsus Kirsipuu vs Kruut
(3-2-1-165-09) räägib võlaõigusseaduse 118 lg 1 p-st 1, mille kohaselt kaotab
taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee
taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest
lepingurikkumisest teada või pidi sellelest teada saama.
Tegemist on õigust lõpetava, mitte aegumistähtajaga. Eelnimetatud säte teenib
õigusrahu saavutamise eesmärki - kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul
otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele
selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust
taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. Mõistliku aja kestust
mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud. Samuti tuleb arvestada,
4

5. et lepingu puhul, mille täitmine on lepingut rikkunud poole tõttu võimatu, peaks
olema taganemise mõistlik aeg pikem, sest nendel juhtudel ei saa kahjustatud
pool esitada täitmisnõuet ja lepingut rikkunud pool ei saa arvata, et ta peaks
lepingu täitma.
Arvestades seda, et aegumistähtajad on küllaltki pikad, on nimetatud sättes
kirjeldatud mõistlik aeg üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude
aegumistähtaeg. Kui aga täitmine on võimatu lepingut rikkunud poole tõttu, ei
pruugi mõistlik aeg olla lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg.
Põhjalik ülevaade ärikeelust, selle kohaldamise eeldustest ning
tagajärgedest
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.02.2010.a. määrus OÜ STAR EHITUS
(pankrotis) vs Stasys Brilis (3-2-1-124-09) käsitleb Pankrotiseaduse § 91 lg 2
järgse ärikeelu eesmärke ning normi kohaldamise aluseid ja tagajärgi.
PankrS järgi võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes
selle seaduse § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse
lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija
ega prokurist. Ärikeelu näol on kokkuvõtvalt tegemist preventiivse
sunnivahendiga. Seejuures tuleb sätet tõlgendada kitsendavalt, kuna ärikeeluga
riivatakse intensiivselt isiku põhiõigusi: töökoha valiku vabadust,
ettevõtlusvabadust ja omandi kasutamise vabadust.
Eeltoodud põhjustel saab ärikeeldu pankrotiseaduse alusel kohaldada üksnes isiku
suhtes, kes on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure
tõenäosusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle eest veel süüdi tunnistatud
(põhjendatud kuriteokahtlus) ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu
kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Ärikeelu
kohaldamiseks ei piisa väärteokahtlusest või üksnes võimalikust kahju
tekitamisest.
Tuleb siiski arvestada, et kui pärast ärikeelu kohaldamist ei ole mõistliku aja
jooksul isiku suhtes ärikeelu kohaldamise aluseks olnud käitumise tõttu
kriminaalmenetlust alustatud, tuleb pankrotimenetluses kaaluda ärikeelu
lõpetamist. Ärikeeldu on alust kohaldada üksnes niikaua, kui püsib oht, et isik
paneb toime eelnimetatud kuritegusid. Sellise ohu äralangemisel või olulisel
vähenemisel tuleb kohtul ärikeeld lõpetada. Isik, kelle suhtes on alustatud
ärikeelu seadmise menetlust, tuleb enne ärikeelu määramist maakohtus üldjuhul
ära kuulata. Kuna ärikeeld piirab isiku põhiõigusi ja pankrotimenetlus võib kesta
suhteliselt pikka aega, võib isiku ärakuulamine ära jääda üksnes vältimatul juhul,
eelkõige kui isik ei ole kohtule kättesaadav või ei kasuta kohtu pakutud
ärakuulamise võimalust. Isikul peab olema võimalik vastu vaielda võimalikele
ärikeelu määramise põhjustele ja taotleda kohtult ärikeelu ulatuse määramist või
piiramist.
Vastutust piirav säte: Käesolev elektronpostiteade on mõeldud ainult informatsiooniks ega
kujuta endast õiguslikku või professionaalset nõuannet. Ehkki me oleme rakendanud mõistlikke
meetmeid edastatud informatsiooni õigsuse ja terviklikkuse tagamiseks, ei võta me endale
mingit vastutust juhul, kui mõni osa informatsioonist osutub mis tahes põhjusel ebaõigeks või
eksitavaks; samuti ei vastuta me kahjude eest, mida võib põhjustada tuginemine käesolevas
e-sõnumis sisalduvale teabele.
Uudiskirjast loobumine: Edasistest postitustest loobumiseks palun saatke käesolevale
sõnumile vastus ja kirjutage pealkirjareale „Loobun“.
5

6. Konfidentsiaalsusteade ja vastutust piirav säte: Käesolev sõnum ja selles sisalduv
informatsioon on konfidentsiaalne ning on mõeldud üksnes sõnumi adressaadile. Informatsioon
on oma olemuselt usalduslik ning sellele kehtivad õiguslikud piirangud. Kui Te ei ole sõnumi
adressaat, siis pole Teil õigust tutvuda käesoleva sõnumiga või sellele lisatud failiga, sõnumit
levitada, jagada või kopeerida. Need tegevused on keelatud ja võivad osutuda
seadusevastasteks. Kui see sõnum on jõudnud eksituse tõttu Teieni, palun teavitage meid
sellest viivitamatult ning kustutage oma süsteemist nii sõnum kui ka kõik selle koopiad. Ehkki
me oleme rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid, et tagada elektrooniliselt edastatud
informatsiooni õigsust ja terviklikkust ning säilitada selle konfidentsiaalsust, ei võta Eversheds
endale mingit rahalist ega muud vastutust juhul, kui informatsioon või andmed osutuvad
ebaõigeks, eksitavaks või ei ole jõudnud ettenähtud adressaadini. Käesolevas sõnumis
sisalduvat mis tahes arvamust või kliendile edastatud nõuannet tuleb käsitleda lähtudes meie
lepingulistest suhetest.
Enne, kui käesoleva sõnumi välja prindite, palume Teil mõelda keskkonnale.
6