2. Laskumisviisid Laskumine kõrgasendis - kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest.
3.
4. Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu).
5.
6. Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid.
7.
8. Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha.
9. Laskumine põhiasendis - kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega. Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale. Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale.
12. Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega.
13. Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant)
14.
15. Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm
16. Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud
17.
18.
19. Tõusuviisid Astesamm tõusuviis - kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt.
20. Liugesamm tõusuviis – kasutatakse, kui suusa liugepikkus ja eessamm ei võimalda lummelöödid kepiteravikus nii palju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu.
21. Jooksusamm tõusuviis - kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu.
22.
23. Eesti suusatajad Andrus Veerpalu - kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld – 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 – 30km klassika; Lieberec 2009 – 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil.
24. Kristina Šmigun - maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
