Leib ja selle küpsetamine

1. Leib
Tauno Leinasaar, Margus Morševitski
10.klass
Lihula Gümnaasium

2. Leib on rukki- või harvemal juhul nisujahust
valmistatud toode.

3. Eestis nimetatakse leivaks juuretise abil
hapendamise teel kergitatud
rukkijahutainast küpsetist. Pärmiga
kergitatud heledat nisujahust küpsetist
nimetatakse saiaks või sepikuks.

4. Puruks hõõrutud teravilja ja vee segu
kuumadel kividel või tule paistel
küpsetamine oli tuntud juba kiviajal.
Taluperes küpsetati leiba tavaliselt kord
nädalas, tavaliselt korraga 6-10 pätsi.
Ajalugu

5. Valmistada juuretis, siis lasta hapneda 25-
27 kraadi juures. Jätta ööpäevaks
hapnema. Sellisel juhul muutub tainasegu
vajalikult happeliseks. Siis lasta kerkida,
kuni tainas on kahekordistunud.
Valmistamine

6. Enne ahju panemist peab see olema kobe ja
hästi kerkinud. See avaldub õhumullide
jagunemisel. Mullid tekivad hapnemisel ja
käärimisel eraldanud süsihappegaasist.
Kõigepealt küpsetada 250, seejärel 200 kraadi
juures. Peale väljavõtmist piserdada peale
külma vett ning asetada rätiku alla jahtuma.
Küpsetamine

8. ● Kodus saab teha 100% rukkileiba
● Saab teha erinevate maitsetega
● Ei võta väga kaua aega
● Värske leiva lõhn
Miks ise teha?

9. Eesti rahvakultuuris oli leib nii oluline, et
seda sõna kasutati toidu ja elatise kohta.
Leivaga oli seotud mitmed uskumused ja
kombed. Peres tohtis leiba lõigata ainult
peremees. Sooja leiba pidi murdma, mitte
noaga lõikama.
Tähtsus Eestis

11. Tänan kuulamast