1. Arvamuslugu
Paneb mõtlema, kujundab arvamust
- selgitada mingi sündmusega kaasnevaid muutusi ja
nende edaspidist mõju
- veenda lugejat midagi tegema või muutma
- kritiseerida, vastata kriitikale, prognoosida

2. Arvamuslugu sarnaneb arutleva kirjandiga, kuid on
lühem ja sisutihedam.
Ülesehitus peab olema loogiline:
- Sissejuhatus (peab äratama huvi)
tsitaat, vaimukas lause, tuumlõik: selgub teema ja
autori seisukoht
- Teemaarendus (peab olema loogiline ja veenev)
Autor esitab poolt ja vastu argumendid ja teeb
järeldused. Arendus on korrastatud (ajaliselt,
tähtsuse vms järgi)
- Lõppsõna
Esitatakse enda või väljaande seisukoht, tehakse
ettepanekuid, soovitatakse lahendusi.

3. Jutustav lugu / olemuslugu
Pikem kirjutis elust ja inimestest. Sobib lugeda igal ajal.
Keskendub millelegi või kellelegi lähemalt.
Palju kirjeldusi ja näiteid.
Peab olema hästi kirjutatud ja huvitav.
Lugeja peab saama oma uudishimu rahuldatud.
On kergesti mõistetav.
Ei püüa väljendada kogu tõde, vaid teatud aspekte.
Ei pea midagi erilist väitma.

4. Ülesehitus sarnane arvamusloole:
Sissejuhatus – köitev ja teemasse juhatav materjal. Võib
olla pikem kui arvamusloos. Haakub artikli peamise
väitega.
Teemaarendus – huvitavate faktide ja näidete abil näiteb
autor, et keskne väide vastab tõele. Tähelepanu
juhtimiseks kasutatakse vaimukaid küsimusi ja selle
hoidmiseks mitmekesist stiili.
Lõppsõna – peab olema meeldejääv. Tavaliselt:
- kokkuvõte artikli põhipunktidest
- jõutakse “tagasi algusesse”
- perspektiivlõpp e vaadatakse tulevikku
- uudne vaimukas lõpp