Mari Orusalu Janika Lillestik Maarja Kaiv

1. Perekonnanimede käänaminePerekonnanimede käänamine
surmakuulutustessurmakuulutustes
Mari Orusalu
Maarja Kaiv
Janika Lillestik

2. Perekonnanimede käänamise reeglid
Eelistada nimetavat käänet
Kui pole võimalik, käänata nagu vastavaid
käändsõnu
Astmevahelduseta, vältevahelduslikud või
üldtuntud laadivahelduslikud
Pere : Pere : Peret, `Rüütel : `Rüütli : `Rüütlit

3. Laadivahelduslikud, keerulise muutumisega:
`Raag : Raagi : `Raagi (stiil-tüüp), mitte `Raag : `Rao
`Raagu
käänamisel lisandub lõppu -me, -da, -ja, -ju, -nda
Süda : Süda : Süda(t) mitte Süda : Südame : Südant
Omadussõnalised perekonnanimed
`Aus : Ausi (võrdle Ausa)
Vähetuntud tüvega perekonnanimed, mille puhul on
tüvevokaal -i eelistatud
`Rüüt omastav pigem Rüüdi kui Rüüda

4. Liitsõnad lähtesõnale vastavalt
Kalamees : Kalamehe
Käändsõnast erinev sõna, sarnase algvormi-
struktuuriga sõna muuttüüp
Jakobson : Jakobsoni : Jakobsoni (seminar-tüüp)

5. Ülakoma kasutamine
Ametlikes dokumentides ainult omastava-kujuliste
perekonnanimede algvormi puhul
Metsa'le, Kaare'le, Liiva'le
Muidu algvormistruktuuri arvestades n-ö avatud tüübi
järgi
Kaare : Kaare : Kaaret (ratsu-tüüp), mitte Kaare :
Kaare : Kaart

6. Kui nime käänamist ei saa vältida ning nime algkuju
ei ole tuvastatav, soovitatakse see kirjutada nime
käändevormi järele sulgudesse
Kui nimi on tuntud, käänata võimalikult loomulikul
viisil
Arvestada tuleb nime kandja soovi
Keelevaist + terve mõistus = õige nime käänamine
Soovitusi käänamiseks

7. Võrumaa Teataja
Kolm korda nädalas
Surmakuulutused igas numbris
Läbivalt suurte tähtedega

8. Kokku 93 surmakuulutust
Nimetavas käändes 10 (10%)
Omastavas käändes 45 (48%)
Osastavas käändes 24 (25%)

9. milline on perekonnanime algkuju
mis on käänatud õigesti vastavalt eesti keele
käänamisreeglitele
mis on käänatud valesti
mis langevad kokku mõne eesti keele käändsõnaga

10. Horn
Horn : Horni : Horni või
Horni : Horni : Horni(t)
Kumb on õige?

11. Aps
Apsi : Apsi : Apsi(t) või
Aps : Apsu : Apsu
Algvorm on Apsi

12. Eesti Postimees
Kuus korda nädalas
Surmakuulutused igas numbris
Esisuuralgustähega
Kokku 305 surmakuulutust

13. Kokku 305 surmakuulutust
Nimetavas käändes 91 (30%)
Omastavas käändes 137 (44%)
Osastavas käändes 60 (20%)

14. Pärn või Pärna
Pärn : Pärna : Pärna või
Pärna : Pärna : Pärna(t)
Kumb on õige?

15. Tikk
Tikk : Tiku : Tikku või
Tiku : Tiku : Tikut / Tikku
Algvorm on Tikk

16. Sakala
Viis korda nädalas
Surmakuulutused igas numbris
Keskmiselt 12 kuni 18 kuulutust ühes numbris
Läbivate suurte tähtedega

17. Kokku 75 surmakuulutust
Nimetavas - 13 (9%)
Omastavas - 29 (21%)
Osastavas - 33 (24%)

18. Lapp või Lapi
Lapp : Lapi : Lappi või
Lapi : Lapi : Lapit/Lappi?
Kumb on õige?

19. Kink või Kinku
Kink : Kingi : Kinki või
Kinku : Kinku : Kinkut/Kinkku
Kumb on õige?

20. VõrdlusVõrdlus
•Võrumaa Teataja – 3 korda nädalas
•
•Eesti Postimees – 6 korda nädalas
•
•Sakala – 5 korda nädalas
•
•

21. •Võrumaa Teatajas ja Sakalas nimed läbivalt
suurte tähtedega
•
•Eesti Postimehes perekonnanimed
suuralgustähega
•

22. •Võrumaa Teatajas nädala jooksul 93
surmakuulutust
•
•Eesti Postimehes 305 surmakuulutust
•
•Sakalas 75 surmakuulutust

23. Nimetavas käändesNimetavas käändes
Võrumaa Teatajas 10% (93st 10)
Eesti Postimehes 30% (305st 91)
Sakalas 17% (75st 13)

24. Võrumaa Teataja 48% (93st 45)
Eesti Postimehes 44% (305st 137)
Sakalas 21% (75st 29)
Omastavas käändesOmastavas käändes

25. Osastavas käändesOsastavas käändes
Võrumaa Teatajas 25% (93st 24)
Eesti Postimehes 20% (305st 60)
Sakalas 24% (75st 33)

26. •Võrumaa Teataja surmakuulutuste
perekonnanimedes leidus ka kaasaütlevat
käänet, nt Krulliga
•
•Eesti Postimehes ja Sakalas ei leidunud peale
nimetava, omastava ning osastava muid eesti
keele käändeid
•

27. •Võrumaa Teataja surmakuulutuste
perekonnanimedes leidus ka kaasaütlevat
käänet, nt Krulliga
•
•Eesti Postimehes ja Sakalas ei leidunud
peale nimetava, omastava ning osastava
muid eesti keele käändeid
•

28. Täname tähelepanu eest!Täname tähelepanu eest!