2. Jakob Tamm
• Sündis 7. mail
1861. aastal
• Õppis kolmes
koolis.
• Töötas õpetajana
Adaveres ja
Pilistveres.
• 1893. aastal sai
Väike-Maarja kooli
juhatajaks.
• Kirjutas neli
luulekogu.
• Suri 1907. aastal.
3. Lapsuke, mu lapsuke,
rõõmul veel su rind.
Ilma tormid, hellake,
veel ei vaeva sind. Kunas sirgun
Sirgu veel mu silma suuremaks,
all, igav oodata,
kasva kangemaks. hoolsaks isa aitajaks
kunas kasvan ma!
Aina üksi isa seal
väsib vaeva sees:
igal päeval põllu peal
hool tal uus on ees.
Luulekava
4. Isa, mis ma palun
sind-
väike ruun sa mulle
Talle appi tõtata too
põues põlev püüd. väikse sahaga.
Soojalt, isa, sinu tööd Isa, sinu juurde siis
kiidab põllupind... vaole nad viin;
Aga vaata, vaene sinu kõrval sedamaid
sööt hakkan kündma siin.
mures ootab mind.
Isa, sina oled suur,
ruun on suur sul ka.
5. Kõik, milles oma osa
näeme,
mis alles kätte saamata-
me tuleviku täheks
säeme,
et teda kinni tabada. Ja seni ongi elul sõudu,
Ehk olgu elutorm küll kui tähte näitab tulevik.
vinge Küll tuleb elus ette tihti,
ja seisku ümbrus udu et juhtiv kiir meil kaob
sees, eest,
Ta annab lootust, annab me muudame siis käigu
jõudu, sihti
et meid ei murra olevik... ja läeme kõrva endsest
teest.
Me uue sihi üles seame;
sealt vaimujõudu
võtame...
6. Seal ainus lootus on, et
lahti
kord läevad valjud
väravad...
See õhutab veel
Siis elus jälle edu elutahti:
näeme, sealt aated silma
kui tema juhil tõttame. säravad...
Nii on see olu, on need Veereb päike taevast
nõuded läände loojale,
mis annavad, et heidan voodisse
elame... õrna une hõlma
Kus aga suletud kõik rahus hingama...
sõuded,
seal vangipõlves
vaevleme.
7. Lapsuke, mu
lapsuke,
maga magusalt!
Äiu hällis, hellake,
viibi vagusalt! Küllap elus kibedalt
Mured sinust mina und sult riisub ilm...
veel Maga nüüd veel
kaitsen kaugele, magusalt-
kurbus sul ei kisu hoidjaks emasilm.
veel
leina laugele...
