3. Kohene mõju tarbimise järel
• Lühiajaline tarvitamine põhjustab vereringes
ja südame töös muutusi.
• kiireneb südame löögisagedus ja kasvab
südame hapnikutarbimine
• Mõjutab ka adrenaliini, dopamiini jm
bioaktiivsete ainete taset ja toimet veres
• Tugev alkoholimürgitus põhjustab
hingeldamist ja ulatuslikke südame-vereringe
talitluse muutusi
4. • Rohke alkohol kahjustab südamelihaseid ja
rakke
• Põhjustab südame rütmihäireid ja
südamelihase kahjustusi, kõrget vererõhku
• Alkoholisõltlastest pooled surevad
südameveresoonte häirete tõttu
5. Südamerütmihäired
• Ühekordne suurtes kogustes või pidev suurtes
kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada
südamerütmihäireid ka tervetel inimestel.
• tekib vererõhu langus ning oht südame ja
vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja
koguni äkksurmaks.
• holiday heart syndrome.
7. Ajusisene verejooks ehk
hemorraagiline insult
• Alkoholi liigtarvitamine on üks ajusisese
verejooksu tekkimise riskitegureid. (kõrge
vererõhk)
• Insuldi põhjustab veresoone lõhkemine ajus
• Surmapõhjuste seas on insult Eestis kolmandal
kohal
9. Alkohol ja seedeelundid
• Alkohol mõjutab nii seedeelundite struktuuri
kui funktsiooni;
* otsene kontakt seedeelundite limaskestaga;
* alkohol imendub ja lõhustub ning
laguproduktid toimivad seedeelundeile.
10. Alkohol ja söögitoru
• Mõju söögitoru motiilsusele – alumise
söögitorusfinkteri rõhk langeb – suureneb
refluks;
• Mallory-Weissi sündroom.
11. Alkohol ja magu
• Mõju maosoolhappe sekretsioonile;
* lahja alkohol suurendab gastriini sekretsiooni;
• alkoholgastriit.
12. Alkohol ja peensool
• Inhibeerib H20 ja Na imendumist peensooles,
häirub B1, B12 ja foolhappe absorptsioon;
• mõju seedeensüümidele: süsivesikute
absorptsioon väheneb 45%, rasvade 40%,
valkude 81%;
• mõju soole mikrofloorale.
14. Alkohol ja maks
• Inimkonna vanim teadaolev maksahaigus;
• peamine krooniline maksahaigus tänapäeval;
• alkohol soodustab raualadestust maksas;
• alkohol tühjendab maksa glükogeenivarud;
• maksarakud on võimelised lõhustama u. ühe
alkoholiühiku ehk 250 ml lahjat õlut tunnis.
15. Maksahaigused
• Alkohol on Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige
sagedasem maksahaiguse põhjus;
• maksakahjustused kujunevad välja aastate
vältel, sõltudes joodud alkoholi koguhulgast;
• naistel ilmnevad haigustunnused kiiremini kui
meestel.
17. Alkoholsteatoos ehk rasvmaks
• nähtavad sümptomid puuduvad;
• 90%-l neist, kes joovad >60 g alkohol päevas;
• iseparanev kahe nädala kuni kahe kuuga;
• hepatomegaalia võimalik.
18. Alkoholhepatiit ehk maksapõletik
• taaspöörduv juhul, kui alkoholi tarvitamine
lõpetatakse;
• kerge alkoholhepatiit vaevusteta;
• äge alkoholhepatiit: nõrkus, isutus, iiveldus,
ikterus, palavik;
* Zieve sündroom;
• 40% areneb tsirroos kui alkoholi tarvitamine
jätkub.
19. Alkoholtsirroos ehk maksatsirroos
• Püsivad ja pöördumatud muutused maksakoes
- maksarakkude hävimine ja maksa
sidekoestumine;
• kujuneb välja u. igal 10. kuni igal 5. alkoholi
liigtarvitajal;
• väljakujunemine võib võtta 10 aastat, naiste
puhul kiiremini;
• piisab kui juua elu jooksul 100 kg puhast
alkoholi;
20. • enamasti pöördumatu haigus, kuid selle
sümptomeid saab leevendada alkoholist
täielikult loobudes;
• 5-10% alkoholtsirroosist tekib maksavähk.
