3. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Avapäeval võistlusi ei olnud - peeti vaid pidulikke rituaale.
4. Antiikolümpiamängud Teisel päeval olid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus , maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Samal päeval heideldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises , pentatlonis (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe halteeridega, odavise ja maadlus)
14. Olümpiasümbol Viis ühtepõimunud rõngast sümboliseerivad viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kokkutulekut olümpiamängudele. Olümpiarõngad sümboliseerivad: Sinine – Euroopa Kollane – Aasia Must – Aafrika Roheline – Austraalia Punane – Ameerika
19. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras . Sõnad kirjutas Kostis Palamas . Hümn kinnitati ROK 1957. a. istungjärgul.
20. Olümpiatuli Esimest korda süüdati 1928. a. Amsterdamis (Holland). Pidulik tule süütamine päikesekiirtest Olümpias ja sealt tule toomine olümpialinna toimus esimest korda 1936. a. Berliinis.
21.
22. Avatseremoonia rongkäik Toimus esimest korda 1986. a . olümpiamängudel. Traditsiooniliselt juhib sportlaste delegatsioone staadionile alati Kreeka võistkond. Järgnevad rahvusmeeskonnad tähestikulises järjekorras. Võõrustajate võistkond siseneb alati viimasena.
23. Autasustamistseremoonia Võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile. Heisatakse võitjate riikide rahvuslipud. Mängitakse olümpiavõitjaks tulnud sportlase rahvushümni. Võitjaid autasustatakse olümpiamedalitega. Esmakordselt toimus see nii 1932. a . Los Angeles.