5. MAAELU
• Kuidas elavdada maakohtade elu? Mida oleks veel vaja, et maaelu ei hääbuks, vaid
oleks osa ettevõtlikust ja innovatiivsest Eestist. Küla sureb välja, kui me ei korva
ärajäänud teenuseid (post, pank, pood, perearst, töökohad…) innovaatiliste
lahendustega.
• Kuidas saaks külaseltsid ja teised kohaliku kogukonna ühendused lahendada
kodukoha arenguvajadusi?
• Kuidas kasutada maaelutoetusi targalt ja mõistlikult?
• Kuidas taastada maainimeste usk oma riiki ja võimuesindajate aususesse?
• Kuidas teha nii, et valdade ja linnade juhtimine oleks läbipaistev ja usaldusväärne?
• Kuidas teha nii, et valdade ja linnade ametnike tööst oleks rohkem kasu?
• Kuidas kaasa aidata inimeste tagasipöördumisele maale, tervemasse
elukeskkonda?
• Kuidas maaelu edasi viivad külakooli ellu äratada ja töös hoida?
• Kuidas hoogustada ökoloogiliselt puhta eestimaise toidu kasvatamist ja tarbimist?
• Kuidas teha nii, et külas oleks kõik igapäevaeluks vajalik olemas? Välja arendada
suurtest süsteemidest sõltumatud tugevad külad?!
• Kuidas säilitada traditsioonilist hajaasustust ja vältida kinnisvarakülade teket maal?
• Kuidas soodustada mitterahalisi suhteid igapäevases elukorralduses?
• ...
7. ÜHISTEGEVUS JA KOOSTÖÖ
• Kuidas teha koostööd oma kogukonnas, kogu riigis ja välismaalgi?
• Kuidas saaksid Eesti riik ja rahvas paremini koostööd teha välismaal
elavate eestlastega ja vastupidi? Hinnanguliselt 150 – 200 000 eesti
rahvusest või eesti juurtega inimest elab püsivalt väljaspool Eestit. Suur osa
neist on ühinenud ligi 600 eesti organisatsiooni. Need inimesed on Eestile
tähtis ressurss ja Eesti on neile tähtis ressurss. Välismaal elavaid eestlasi nii
idas kui läänes on vaid osaliselt suudetud liita Eesti arengu ja
kultuuriruumiga.
• Kuidas toetada kohalike kogukondade teket? Et igas külas, asulas või
linnaosas koguneksid inimesed ning asuksid koos oma kodukoha heaks
tööle.
• Kuidas suurendada kogukonnasisest usaldust?
• Kuidas teha nii, et eesti inimesed tegeleksid rohkem vabatahtlikku
tegevusega?
• Kuidas teha nii, et me püüaksime oma probleeme rohkem üheskoos
ise lahendada ja ei loodaks ainult riigi peale?
• ...
9. ELUTERVE VANADUS
• Kuidas motiveerida inimest elama oma elu tervelt, et tal oleks
täisväärtuslik elu ka vanana? Terve elu töötame suure hooga tihtipeale
pööramata tähelepanu oma tervisele, vanaduses oleme aga nii haiged, et
ei suuda enam elu nautida, sest oleme end liiga kiiresti ära kulutanud.
• Kuidas kaasata eakaid ühiskonnaellu ja väärtustada nende teadmisi?
Eakatel on elutarkust, millest noored ainult unistada saavad, kuid
tihtipeale ei osata neid teadmisi väärtustada.
• Kuidas saaksid eakad osutada näiteks avalikke teenuseid?
Eakad inimesed võiksid olla kogukonna tasemel kaasatud abiõpetajatena
või näiteks asendusvanaemadena. Kogukonna poolt saaks sellist
teineteiseleidmist (vanaemata lapsi ja aktiivseid vanainimesi) toetada.
Infotehnoloogiaga, aga ka lihtsalt regulaarse suhtlemise ja usalduse
loomise kaudu.
• Kuidas kohalikud omavalitsused saaksid eakaid kaasata kohaliku elu
edendamisse? Eakas võiksid olla oluline ressurss kohalikule
omavalitsusele.
10. ELUTERVE VANADUS
• Kuidas saaksid eakad elada võimalikult kaua oma kodus? Vananedes
muutub raskemaks igapäevaeluga toimetulek, seda eriti nendel, kellel ei
ole lähedasi sugulasi abiks. Iseseisvalt elamine aitab säilitada tegusat ja
rõõmsameelset hoiakut ning paremat tervist. Abi, mida eakad inimesed
vajavad, on tihti üsna väike, kuid aitaks vanadekodusse kolimise kindlasti
veel mõned aastad edasi lükata.
• Kuidas igapäevaelus vajalikud teenused eakatele kergesti kättesaadavaks
teha? Maal on lähim pood tihti paarikümne kilomeetri kaugusel, arst aga
veelgi kaugemal. Kui bussid käivad harva, võib poes käimise peale kuluda
terve väsitav päev ja arsti juurde minnakse alles viimases hädas.
• Kuidas teha nii, et eakad elaksid paremates tingimustes? Statistika
näitab, et kõige halvemad elamistingimused on Eestis eakatel. Neil ei ole
sagedamini kodus jooksvat vett, soojast veest rääkimata, WC on õues ja
toad niisked ning pimedad. Samas on just nendel kõige raskem sellistes
tingimustes toime tulla (näiteks külmal hommikul kaevust vett tuua ja pliidi
alla tuld teha). Kas ei saaks ilma tööta jäänud ehitajaid siin appi võtta?
16. Hea tava
• Tea, et tänased talgulised on kogunenud sama eesmärgiga – teha Eesti paremaks!
• Ole positiivne ja sõbralik ning avatud ka ülejäänud talguliste sõbralikkusele!
• Hinda oma ja teiste talguliste aega ning liitu vestlusringidesse hilinemiseta!
• Süvene teemasse, püüa mõista selle tegelikku sisu, proovi leida sellele uus
vaatenurk, unusta
• piirangud ning loo uusi lahendusi!
• Leia oma ettepanekutele ja lahendustele vägivallatu vorm!
• Küsi, et täpsustada, kuula, et mõista, ole salliv, kui ei nõustu, toeta, kui vaja!
• Hinda teiste ideid ja arvamusi, siis saavad ka sinu mõtted hinnatud!
• Arvesta, et õiglane kriitika ja aus tagasiside sinu väljaöeldule võib muuta ideed
tervemaks ja selgemaks!
• Ole kaine ja väldi ebaviisakusi!
• Mõttetalgud ei ole päevapoliitika areen!
• Ära nõua endale erandlikult kõigi kohalolijate tähelepanu mõttetalgute käigus, sa
saad selle lõpuringis nagunii!
17. Tänane kava
• 10.00 Mõttekojad avavad ukse, osalejate
saabumine
• 10.30 Sissejuhatus ja tervitus Eesti Vabariigi
Presidendilt
• Vestlusringide alustamine
• 11.30-13.00 Vestlusring I
• 13.00-14.00 Vestlusring II
• 14.00-14.30 Kokkuvõtted (seinale lugemiseks,
videoülesvõtted)
• 14.30-15.00 Lõpuring *
18. • Vestlusringides on oluline jõuda LAHENDUSTE, UUTE
IDEEDE ja TEEME ÄRA-ni.
Näide:
• Lahendus küsimusele „Kuidas vahetada
• lasteaiakohti, kui oled kolinud teise
• linnaossa?“
• VÕIMALIK LAHENDUS
• „Tuleb luua andmebaas lasteaiakohta
• vahetada soovijaist“
• „Katrin loob sõprade abiga sobiva
• veebilahenduse“.
• MITTESOOVITAV LAHENDUS
• „Omavalitsus peab leidma lahenduse“