1. Erakonna volikogu kodukord
Sotsiaaldemokraatlik Erakond volikogu 12. veebruar 2006 otsus nr 3
Muudetud Sotsiaaldemokraatlik Erakond volikogu 17. jaanuar 2010 otsus nr 3
I osa
VOLIKOGU LIIKME VOLITUSED
1.1. Üldkogul valitud volikogu liikme (erakonna juhatuse liikme) volitused algavad üldkogu
poolt valimistulemuste kinnitamisest. Piirkonna üldkogul valitud volikogu liikme
volitused algavad piirkonna üldkogu poolt valimistulemuste kinnitamisest.
1.2. Volikogu liikme volitused lõpevad volikogu uue koosseisu valimistega või vastavalt
ametikohalt lahkumisega.
1.3. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tema tagasiastumisel või tema surma
korral, samuti juhul, kui ta astub või arvatakse välja erakonnast.
1.4. Volikogu liikme volitused peatuvad tema asumisel riigiametisse, kus seadusega on
keelatud kuulumine erakonna juhtorganisse või tema avalduse alusel, kui ta tervislikul
või mõnel muul põhjusel ei saa pikaajaliselt osaleda volikogu töös. Volitused taastuvad
lahkumisega vastavast ametist või nimetatud takistuste möödumisel.
1.5. Volikogu liikme volituste peatumisel või lõppemisel esitab volikogu juhataja nädala
jooksul valimistoimkonnale taotluse asendusliikme määramiseks. Valimistoimkond
määrab asendusliikme nädala jooksul, arvates volikogu juhatajalt taotluse saamisest.
1.6. Asendusliikme volitused algavad tema määramisega volikogu liikmeks. Asendusliige
vabastab koha, kui liige pöördub takistuste möödumisel tagasi oma kohale volikogus.
II osa
VOLIKOGU JUHATAJA
2.1. Volikogu tööd korraldab volikogu juhataja, tema äraolekul volikogu asejuhataja.
2.2. Volikogu juhataja ja asejuhataja valitakse volikogu uue koosseisu esimesel koosolekul.
2.3. Volikogu juhataja:
1) kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;
2) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidele;
3) koostab koosoleku päevakorra eelnõu ja esitab selle volikogule kinnitamiseks;
4) koordineerib komisjonide tööd ja korraldab koostöös parlamendifraktsiooniga
komisjonidele tööks vajaliku informatsiooni (seaduseelnõud jms.) õigeaegse
kättesaadavuse;
5) korraldab volikogu kirjavahetust;
6) korraldab arvestuse pidamist volikogu liikmete ja asendusliikmete kohta, samuti
komisjonide, nende esimeeste ja liikmete kohta;
7) koostab volikogu tööks vajalike kulutuste kohta eelarve (kalkulatsiooni) vähemalt
poole aasta peale ette ning esitab selle erakonna peasekretärile;
8) organiseerib volikogu koosolekutega seonduva (aeg, koht, ruumide eest tasumine,
sõidupiletite väljamaksmine jms.).
9) esitab üldkogule aruande volikogu tööst.
2.4. Volikogu asejuhataja täidab juhataja volitusel, tema äraolekul või volituste peatumisel
volikogu juhataja ülesandeid.
1

2. III osa
KOMISJONID
3.1. Volikogu otsustab alalise või ajutise komisjoni moodustamise ning valib komisjonide
esimehed.
3.2. Komisjoni liikmeks võib olla iga erakonna liige ja toetajaliige.
3.3. Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget.
Komisjoni esimehe puudumisel juhatab koosolekut esimehe poolt määratud komisjoni
liige.
3.4. Komisjon koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg ja
koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ning vastuvõetud otsused.
Protokoll esitatakse volikogu juhatajale.
IV osa
KOOSOLEK
4.1. Volikogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Koosolekud
võivad toimuda mitmepäevalistena.
4.2. Volikogu koosoleku kutse koos päevakorra ja vastavate materjalidega (otsuseprojektid,
alternatiivprojektid, informatsioon jne.) saadetakse volikogu liikmele elektrooniliselt
vähemalt seitse päeva enne korralist koosolekut. Poliitilise avalduse tekst saadetakse
volikogu liikmetele välja üldjuhul hiljemalt 2 (kaks) päeva enne volikogu koosolekut.
Erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt kolm päeva.
4.3. Volikogu koosolekud on lahtised, iga erakonna liige võib koosolekust sõnaõigusega osa
võtta, teatades sellest eelnevalt volikogu juhatajale. Volikogu juhataja loal võivad
koosoleku ruumis viibida ajakirjanikud ja teised külalised, kes ei ole erakonna liikmed.
4.4. Volikogu võib kahekolmandikulise häälteenamusega koosoleku kinniseks kuulutada.
Volikogu kinnisel koosolekul arutatut ei avaldata ega kommenteerita ajakirjanduses
teisiti, kui ametliku pressiteate vormis.
V osa
PÄEVAKORD JA MENETLUS
5.1. Volikogu otsuse või muu dokumendi eelnõu algatamise õigus on :
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) erakonna juhatusel;
4) erakonna esimehel;
5) põhikirja- ja programmitoimkonnal;
6) valimistoimkonnal;
5.2. Eelnõud koos selgituste ja põhjendustega esitatakse volikogu juhatajale. Eelnõu peab
olema vormistatud vastavalt vormitehnilistele nõuetele. Volikogu juhataja lülitab
esitatud eelnõu koosoleku päevakorda või suunab selle täiendavaks viimistlemiseks
vastavasse komisjoni.
5.3. Koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu juhataja, arvestades komisjonide ja
erakonna juhatuse ettepanekuid, ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.
5.4. Ilma hääletamata lülitatakse päevakorda järgmised küsimused:
1) erakonna esimehe, aseesimehe, peasekretäri, Vabariigi Valitsuse või erakonna
Riigikogu fraktsiooni esimehe ettekanne;
2

3. 2) vastus arupärimisele;
3) umbusaldusavaldus.
5.5. Eelnõu esitajal on õigus nõuda hääletust oma eelnõu lülitamiseks koosoleku
päevakorda.
5.6. Eelnõu või muudatusettepaneku esitajal on õigus igas menetluse faasis oma ettepanek
tagasi võtta. Sellisel juhul langeb küsimus päevakorrast välja.
5.7. Päevakorraküsimuste arutelu algab eelnõu esitaja ettekandega, vajadusel vastava
komisjoni kaasettekandega. Juhataja võib anda loa veel kuni kahe kaasettekande
pidamiseks. Ettekandeks antakse aega 15 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit.
Seejärel saab esitada ettekandjale küsimusi ja võtta sõna (kuni 3 min) kahel korral.
5.8. Sõna antakse taotluste järjekorras. Asja arutamise huvides võib juhataja muuta
sõnasoovijate järjekorda eespool asuvate sõnasoovijate nõusolekul. Volikogu liige saab
samas päevakorraküsimuses sõna kaks korda ja saab esitada kaks küsimust. Faktilise
märkuse puhul nimetatud piirangut ei arvestata. Juhatajal on õigus välja kuulutada
vabad läbirääkimised, mille puhul sõnavõttude arvu ei piirata.
5.9. Juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei
puuduta antud päevakorraküsimust või ületab lubatud aja.
5.10. Arutelu lõpetamise ettepaneku teeb juhataja. Otsus langetatakse hääletamisega.
Läbirääkimiste lõppemisel saab ettekandja esineda kuni 3 - minutilise lõppsõnaga.
5.11. Volikogu võib päevakorraküsimuse arutelu katkestada arutelu igas staadiumis,
suunates eelnõu vastavasse komisjoni. Muudatusettepanekud arutatava eelnõu kohta
esitatakse kirjalikult komisjoni esimehele. Komisjon võib arvestada esitatud täiendus- ja
parandusettepanekuid, vajadusel koostada nende baasil uue eelnõu teksti. Arutelu
jätkumisel peab volikogu juhataja vähemalt kolme volikogu liikme nõudmisel avama
uued läbirääkimised.
5.12. Päevakorraväliselt käsitletakse järgmisi küsimusi:
1) teate edasiandmine;
2) töökorda käsitlevad küsimused volikogu juhataja ettepanekul.
VI osa
HÄÄLETAMINE
6.1. Volikogu langetab otsuseid hääletamise teel. Volikogu otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletab üle poole volikogu koosolekul viibivatest volikogu liikmetest.
6.2. Hääletamine on avalik, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) volikogu juhataja ja asejuhataja valimised;
2) komisjoni esimehe valimised;
3) peasekretäri kinnitamine;
4) kui hääletamise salajasust nõuab 1/3 volikogu koosseisust;
5) umbusaldusavaldus.
6.3. Ettepanekud pannakse hääletusele esitamise järjekorras.
6.4. Kui ettepanekud üksteist välistavad, pannakse need eelnevalt konkureerivale
hääletusele. Võitnud ettepanek võetakse vastu vastavalt p 6.1.
6.5. Volikogu juhataja otsust küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata. Kui küsimus
on hääletusele pandud, ei avalda keegi mõtteid hääletamise ajal.
6.6. Hääletust korratakse vähemalt ühe volikogu liikme nõudmisel, kui selgub, et on rikutud
kodukorda või erakonna põhikirja.
6.7. Häälte lugemist korraldab volikogu juhataja.
3

4. VII osa
VALIMINE JA AMETISSE KINNITAMINE
7.1. Volikogu valib juhataja, asejuhataja ja komisjonide esimehed
7.2. Volikogu juhataja ja asejuhataja valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel.
Valituks osutub kandidaat, kes kogus enim hääli.
7.3. Volikogu asejuhataja valitakse pärast juhataja koha täitumist.
7.4. Komisjoni esimees valitakse pärast volikogu otsust moodustada vastav komisjon
salajasel hääletusel. Valituks osutub kandidaat, kes kogus enim hääli
7.5. Volikogu juhataja, asejuhataja, ja komisjonide esimeeste kohtadele kandidaatide
esitamise õigus on volikogu liikmel, erakonna juhatusel ja erakonna esimehel.
7.6. Volikogu kinnitab erakonna esimehe ettepanekul peasekretäri.
7.7. Volikogus toimuvaid valimisi korraldab ja hääli loeb erakonna valimistoimkond.
VIII osa
OTSUSTE JÕUSTUMINE
8.1. Otsus jõustub vastuvõtmise hetkest, kui otsuses endas ei ole kirjas teist tähtaega.
8.2. Vastuvõetud otsusele kirjutavad alla volikogu juhataja ja erakonna esimees.
IX osa
VOLIKOGU LIIKME ARUPÄRIMINE
9.1. Volikogu liikme arupärimine on kirjalik pöördumine erakonna juhatuse liikme,
erakonna liikmest Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme ning linna- või
vallavolikogu ja linna- või vallavalituse liikme poole.
9.2. Arupärimine esitatakse volikogu juhataja kaudu. Arupärija näitab ära, kas ta soovib
isiklikku kirjalikku vastust või vastust volikogu koosolekul. Volikogu juhataja võib
arupärimise tagasi saata, kui see ei sisalda küsimust, on ebaselge või adressaadile
solvav.
9.3. Arupärimine lülitatakse koosoleku päevakorda, kui ta saabus volikogu juhatajale
vähemalt kümme päeva enne koosolekut. Kui arupärimise adressaat ei saa volikogu
koosolekust mingil põhjusel osa võtta, vastab ta arupärimisele volikogu järgmisel
koosolekul.
9.4. Volikogu kuulab ära arupärimise adressaadi vastuse. Arupärija saab esitada kaks
täpsustavat küsimust, teised volikogu liikmed igaüks ühe küsimuse.
X osa
UMBUSALDUS JA AMETIST VABASTAMINE
10.1. Vähemalt neljandik volikogu liikmetest saavad algatada umbusalduse avaldamist
volikogu juhatajale, asejuhatajale, komisjoni esimehele, peasekretärile. Erakonna
esimees võib algatada umbusalduse avaldamist erakonna peasekretärile.
10.2. Vastav ettepanek esitatakse kirjalikult koos esitaja(te) allkirja(de)ga volikogu
juhatajale.
10.3. Umbusaldusavaldus võetakse volikogu koosoleku päevakorda, kui sellekohane
ettepanek saabus vähemalt kümme (10) päeva enne koosolekut. Vastasel juhul võetakse
see järgmise koosoleku päevakorda.
4

5. 10.4. Umbusalduse avaldamiseks pannakse punktis 10.1. nimetatud isik salajasele
usaldushääletusele. Kui tema vastu hääletab enamik volikogu liikmeid, loetakse
umbusalduse avaldamine toimunuks.
10.5. Umbusalduse avaldamine toob kaasa selle isiku ametist vabastamise volikogu usalduse
kaotamise tõttu.
XI osa
PROTOKOLL
11.1. Volikogu koosoleku protokolli koostab volikogu juhataja poolt määratud protokollija.
Volikogu protokollile kirjutavad alla protokollija ja volikogu juhataja.
11.2. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel
olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused. Protokollis sisalduvad ka
ettekannete ja sõnavõttude sisukokkuvõtte ning eriarvamused.
11.3. Koosoleku protokoll saadetakse hiljemalt kahe nädala jooksul pärast koosolekut
elektrooniliselt kõigile volikogu liikmetele. Protokoll peab olema kättesaadav kõigile
erakonna liikmetele erakonna kantseleis ja erakonna kodulehekülje liikmetele mõeldud
suletud osas.
11.4. Protestid protokolli sisu kohta esitatakse hiljemalt kümme (10) päeva enne järgmist
koosolekut volikogu juhatajale. Volikogu juhataja vaatab protestid kolme (3) päeva
jooksul läbi ja langetab otsuse protokolli õige sõnastuse kohta. Volikogu järgmine
koosolek kinnitab eelmise koosoleku protokolli.
11.5. Volikogu koosolekust tehakse helisalvestis, mida säilitatakse kuni järgmine volikogu
koosolek on protokolli kinnitanud.
11.6. Protokollimise ja salvestamise korraldab erakonna kantselei.
XII osa
LÕPPSÄTTED
12.1. Volikogu kodukorraga ja erakonna põhikirjaga reguleerimata protseduuriküsimused
otsustab volikogu juhataja.
Jüri Pihl Epp Klooster
erakonna esimees volikogu asejuhataja
5