1. MÄENDUSE MAINE
17. INNOVAATILINE TEADUS- JA ÕPPEKESKUSE
MUUSEUM TALLINNAS
Aire Västrik, Ain Anepaio, Margit Kolats
TTÜ mäeinstituut
Geotehnoloogia õppekava hõlmab endas rakendusgeoloogia ja mäetehnika erialasuundade õpet.
Teadus ja õppekeskusmuuseumi loomise idee tulenes TTÜ mäeinstituudil Tallinna lähedal välipraktika
kohtade leidmisel.
Harjumaa läheduses on küll palju karjääre, ning nende külastamine annab tudengitele hea
ettekujutuse mäetöödest kuid mõõdistuste tegemine ja praktika läbiviimine takistab karjääri
töökorraldust ja seega otsiti lahendusi mujalt Tallinna ümbrusest.
Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod asuvad Astangul ning on Tallinna Tehnikaülikoolile väga
lähedal. Varasematel aastatel on käidud maalauseid käike kaardistamas Ülgase vanas
fosforiidikaevanduses, kuid nüüd on need nahkhiirte kaitsepaigana avalikuks käimiseks suletud.
Maailmas on väga palju allmaa teadus-õppekeskusi ja muuseume. Näiteks Saksamaal:
Bochumi allmaamuuseum, mis loodi 1930 aastal ja on kõrgelt tunnustatud asutus maailmas, mis uurib
kaevandamise ja metallurgia ajalugu. Muuseumis on näitused nii maa all kui ka maa peal. Iga aasta
külastab uuseumi ligikaudu 400 000 inimest ja see on Saksamaal kõige külastatavam muuseum.
(Joonis 17-1)
Freibergis asub hõbeda katse- ja õppekaevandus, mis avati aastal 1997. Muuseumi kasutatakse
hetkel edukalt ka õppekaevandusena mäendust õppivate tudengite seas. Seal on võimalik teha
erinevaid katseid: toestuse testid, lõhkamine, tuulutus jne.
Joonis 17-1 Bochumi allmaamuuseum Joonis 17-2 Freibergi hõbeda ja
õppekaevandus
Šotimaal-Šoti mäemuuseum asutati 1984 aastal. Mäemuuseum asub vanas söekaevanduses, mis
alustas tööd 1890 aastatel ja lõpetas tegevuse 1981. Kokku on söekaevandusest maapinnale veetud
ligikaudu 40 miljonit tonni sütt. Muuseumi kollektsiooni kuulub üle 60 000 eseme, mis sisaldab:
tööriistu, ohutuse varustust, lambid, mudelid, riided, trofeed, geoloogia kollektsiooni, bännereid ja
fotonäitused. (Joonis 17-3)
67
TTÜ Mäeinstituut

2. MÄENDUSE MAINE
Joonis 17-3 Šoti mäemuuseum. Foto: Vesta Kõpp
Lisaks on veel Soomes: Retretti kunstimuuseum ja Tytyri kaevandus-muuseum, Rootsis: Sala
hõbedakaevandus, Norras: Roroses vase kaevandusmuuseum ja Stavangeri nafta muusem ning
lisaks palju teisi üle maailma.
Eestis on seni vaid maa alla rajatud Piusa koopad Lõuna Eestis ja Kohtla-kaevandusmuuseum Ida-
Virumaal.
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes
käikudes kaevandama. Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid
kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal,
looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast
koopaavade sulgemist ja lagede kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal Piusa Muuseumikoobas
koos väljaehitatud vaateplatvormiga. (Joonis 17-4)
Joonis 17-4 Piusa koopad
Miks siis mitte rajada teadus- ja õppekeskus muuseum ka Tallinnasse, kus oleme leidnud selleks
võimaluse Haaberstis.
68
TTÜ Mäeinstituut

3. MÄENDUSE MAINE
Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod asuvad Harjumaal, Tallinna linn, Astangu, Paldiski mnt.
ja Kadaka tee vahel paeklindis. Laskemoona ladudele on kaks juurdepääsu. Harku karjääri poolt ja
auto turu poolt.
Loodavas teadus- ja õppekeskus muuseumis oleks võimalik tutvuda Peeter Suure Merekindluse ja
teiste Eesti allmaaehitiste ajalooga, maavaradega, nende kaevandamise tehnoloogiate ja võimalike
kasutamisega. Samuti saaks loodavat muuseumi kasutada mäendusliku ja geoloogilise teabe
jagamiseks õpilastele, üliõpilastele ja turistidele.
Õppekeskusena on võimalik läbi viia erinevaid geoloogilisi ja mäenduslikke ülesandeid ja praktilisi
töid. Näiteks mineraalide ja kivimite tundmaõppimine, puursüdamike kvaliteedi hindamine, näidis
lõhkamisskeemi koostamine- puuraukude paigutus, täitmine, süütevõrgu ühendamine, vedu-
transpordi valik ja skeemi koostamine mudelite abil (raudtee, kallur, konveier), toestus- toestuse
paigaldamine, erinevate ankrute tundmine ja määramine, ohutus- ohutus simulatsioonslaidid ja ohu
vältimise võimalused jne.
Tegemist on eraldatud maa-alaga, ning sinna on võimalik ehitad seminari ja peoruum, mille rentimine
aitaks katta muuseumi ülalpidamiskulusid. Tallinna Tehnikaülikooli tudengid saaksid ruume kasutada
organisatsioonide ja klubide kohtumistel, motivatsiooniüritused jne. Samuti peaks olema võimalus
ööbimiseks 20-30 inimesele ja saun. Joonis 17-5 on näidatud muuseumi võimalik asendiskeem ja
vajalikud ruumid.
Joonis 17-5 Teadus- ja õppekeskus muuseumi 3D vaade
Teadus- ja õppekeskus muuseumis peaks olema õppeklass tudengitele ja külastajatele filmide
vaatamiseks, mineraalide näitus, seminari ruumid. Maavarade näitus, maavarakasutus.
Kaevandamistehnoloogiad- 3D joonised. Kaevanduse simulatsiooni ruumid- protsessid. Mäemasinate
simulaatorid, mäepääste simulatsioon, rändnäituse saal, teadustuba. Kohvik/baar. Muuseumi
pealtvaade on näidatud Joonis 17-6
69
TTÜ Mäeinstituut

4. MÄENDUSE MAINE
Joonis 17-6 Teadus- ja õppekeskus muuseumi pealtvaade
Teadus- ja õppekeskus muuseumi rajamine Astangule aitaks säilitada arhitektuurimälestust, oleks
heaks võimaluseks arendada turismindust väljaspool Tallinna kesklinnas ning soodustaks haridus- ja
teaduslikku tegevust. Tallinnas asuv mäendusega seotud teadus- ja õppekeskus muuseum aitaks
kindlasti tõsta mäenduse mainet.
Artikkel on seotud uuringuga ETF7499 Säästliku kaevandamise tingimused.
Kasutatud kirjandus
1. Šoti mäemuuseum http://www.scottishminingmuseum.com/
2. Piusamaa http://www.piusamaa.ee/
3. Bochumi mäemuuseum http://www.bergbaumuseum.de/
70
TTÜ Mäeinstituut