1. Ettekanne, Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone Kiirfotograafia Tallinnas 1900-1945 Tanel Verk, Tallinna Linnamuuseum, Fotomuuseum Tallinn, 2011

3. Esialgu puudus kiirfotograafide jaoks maksuseadus. Nemad ei olnud kohustatud tasuma patendimakse, sest patente ega litsentse sellel alal veel polnud kehtestatud. Samuti ei olnud nende tööaeg linnavõimude poolt piiratud, nagu ateljeefotograafidel. Ka tööpaika said nad ise valida, vastavalt vajadusele. Näiliselt kerge teenistus meelitas kiirpildistamisega tegelema järjest rohkem inimesi. Tekkiv konkurents viis hinnad alla. See oli aga suureks löögiks kunstfotograafidele, kes ei saanud kiirpiltnikega kiiruses võistelda. Kiirfoto istuvast härrast, ca 1930, tundmatu fotograaf, TLM F 10000:299

4. 20ndate aastate lõpul olid end otsustavalt organiseeruma hakanud kiirpiltnike põhilised vastased - professionaalsed fotograafid. Konkurents kiirpiltnikega ja kutseliste fotograafide omavahelised ületrumpamised olid hinnad äärmiselt alla viinud. Sellises olukoras otsustas Peeter Parikas hakata koondama prefessionaalseid fotograafe. 1929. a äratas ta varjusurmast “Päevapildikunsti Ettevõtjate Ühingu”. 1938. aasta märtsis saatis Eesti Meisterfotograafide Ühing (endine Päevapildikunsti Ettevõtjate Ühingu) mitmeid kirju Käsitööstuskojale, mispeale saavutatigi viimaks võit. 11.04.1938. a ühendati kiirfotograafia üldise fotograafiaga, selle alaliigina. Perekond, Tallinn ca 1930.a, tundmau fotograaf

6. Grupp, ca 1930, tundmatu fotograaf, TLM F 10000: 266

7. Jaan Ennula kiirpildiateljee, ca 1935. a, TLM 10000: 378